lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-15598/15

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 05.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-15598/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1444
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

05.06.2018, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-15598

Tsiviilasi

OÜ Rakvere Betoon hagi Dank Construction OÜ vastu võla nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA OÜ Rakvere Betoon, rk 11929986, lepinguline esindaja Erki Casar KOSTJA Dank Construction OÜ, rk 14032953 Kirjalik menetlus Hagi hind 1991,71 eurot

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Dank Construction OÜ hageja OÜ Rakvere Betoon kasuks tasumata viivis summas 600 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja OÜ Rakvere Betoon nõue põhivõlgnevuse 1391,71 euro väljamõistmiseks kostjalt.
4.Jätta hageja menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda ning 70% ulatuses hageja enda kanda. Välja mõista kostjalt Dank Construction OÜ hageja OÜ Rakvere Betoon kasuks menetluskulude katteks 157,50 eurot.
5.Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hageja nõuded

1.OÜ Rakvere Betoon esitas Viru Maakohtule 19.10.2017 /korrigeeritult 06.11.2017/ hagi Dank Construction OÜ vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja nõuetekohaselt tasunud poolte poolt 08.06.2017 sõlmitud müügi raamlepingu alusel hageja poolt müüdud betoonisegu ja mikserteenuse ees esitatud arveid. Hageja on esitanud kostjale järgmised arved: 09.06.2017 arve nr 863 summas 1002,91 eurot; 12.06.2017 arve nr. 869 summas 284,40 eurot; 15.06.2017 arve nr. 903 summas 104,40 eurot. Müüdud kauba üleandmine on fikseeritud saatelehtedega. Kokku võlgnevus 1391,71 eurot. Lisaks sellele soovib hageja kostjalt välja mõista lepingu punkti 2.3 alusel viivis põhinõudelt määraga 0,5% päevas. Hageja arvestab viivist alates viimase arve tasumise tähtajas kuni hagiavalduse esitamiseni 30.06.2017 – 19.10.2017 111 päeva eest kokku summas 826,95 eurot. Hageja, eesmärgiga maksta vähem riigilõivu ning lootuses, et asi lahendatakse kiire kompromissiga, ei nõua nn jooksvat viivist ja vähendab sissenõutavaks muutunud viivist 600 euroni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskuludena hagilt tasutud riigilõiv ning õigusabikulud. 19.04.2018 seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et kostja vastuväited ei anna alust jätta nõuet rahuldamata. Kostja täitis oma kohustuse peale hagiavalduse esitamist. Kohustuse täitmisega tunnistas kostja oma rahalisi kohustusi hageja ees. Kostja ei ole esitanud nõude osas ühtegi asjakohast vastuväidet. Kuna kostja tasus põhinõude ja hagis on ekslik arvutusviga (1002,91+284,40+104,40) on 1391,70, mitte 1491,70, siis palub hageja välja mõista üksnes viivised summas 778,40 eurot (112kp x 6,95 (1391,70-st 0,5%). Hageja märgib, et kostjale on edastatud arved poolte vahel lepingus sätestatud e-mailile. Antud emailile on edastatud ka varasemad arved, mis on nõuetekohaselt tasutud. Eeltoodust tulenevalt teadis või pidi kostja teadma hagi aluseks olevast nõudest, mh viivisest, sest kostjale esitati enne kohtusse minekut viivise arve. Kostjale sai edastatud ka meeldetuletusi enne hagi esitamist, mistõttu puudub igasugune alus jätta viivise nõue rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited
2.13.04.2018 vastuses märgib kostja, et on tasunud võla arvete nr 863, 869, 903 eest summas 1391,71 eurot Rakvere Betoon OÜ arveldusarvele panga ülekandega 06.12.2017, mille tõendamiseks lisab panga poolt digitaalselt allkirjastatud maksekorralduse nr 553. Kosta palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus määras 25.04.2018 lahendada asi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtajad (tlk 74 jj). Kohus luges eelmärgitud määruse TsMS § 3141 lg 2 alusel kostjale kättetoimetatuks kostja meiliaadressile saatmisega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt, kuna kostja on nõude osaliselt rahuldanud. TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et kostjal oli kohustus tasuda hageja poolt esitatud arvete alusel kokku summas 1391,71 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on sõlmitud müügilepingu tunnustel müügi raamleping VÕS § 208 tähenduses. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja on tõendanud, et pärast hagi esitamist 19.10.2017 on ta tasunud 06.12.2017 hagejale põhivõlgnevuse summas 1391,71 eurot (tlk 54). Hageja ei ole peale nõude rahuldamist tasutud summa osas nõudest loobunud ega hagi osaliselt tagasi võtnud, leides, et kohtul tuleb siiski hagi rahuldada. Kohus hageja ei nõustu ja jätab hageja nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks summas 1391,71 euro, rahuldamata, kuna kostja on põhivõlgnevuse tasunud ja põhjendamatu on see kostjalt veelkord välja mõista. Lähtudes eeltoodust kuulub käesolevaga lahendamisele hageja esitatud viivise nõue. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud asjaoludest ei nähtu viivisenõude esitamist takistavaid asjaolusid. Kostja ei ole arveid õigel ajal tasunud, mistõttu on ta rikkunud oma kohustusi. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis perioodil 30.06.2017 – 19.10.2017 lepingujärgse viivisemääraga 0,5% päevas. Hageja on ekslikult 19.04.2018 seisukohas märkinud hagis esitatud viivisenõude suuruseks 778,40 eurot, tegelikkuses on hageja 06.11.2017 esitatud hagiavalduse täienduses (tlk 28-32) vähendanud viivise summa 600 eurole, et tasuda vähem riigilõivu. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele sissenõutavaks muutunud vähendatud viivise osas, kokku summas 600 eurot. Menetluskulud

4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hageja ei loobunud hagist ega võtnud seda osaliselt tagasi, puudub alus kohaldada TsMS § 168 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1991,71 eurot. Kohus rahuldab need nõuded otsusega sisuliselt 600 euro, s.o ligikaudu 30% ulatuses. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja menetluskulud 70% ulatuses hageja kanda ning 30% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud peab kohus põhjendatuks jätta TsMS § 162 lg 4 alusel kostja enda kanda, kuna hagi esitamise tingis kostja enda käitumine. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 250 eurot. Kohus on hagejale juba 25.10.2017 puuduste kõrvaldamise määruses osundanud, et tegelikkuses on hageja tasunud hagilt riigilõivu 225

eurot (tlk 19), mitte 250 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu 225 euro näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele). Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 300 eurot (käibemaksuta). Hageja märgib, et õigusabikulud on arvestatud tasumääraga 100 eurot/tund ilma käibemaksuta, s.h. 2 tundi materjalide kogumine, hagi koostamine ja edastamine ning 1 tund hageja seisukoha koostamine, tõendite kogumine. Kohus leiab, et menetluskulud õigusabile esitatud arvestuses on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks ja vastab väljakujunenud kohtupraktikale nn mitteadvokaatide poolt osutatava lepingulise esinduse puhul. Kohus ei pea esinduse ajakulu analüüsimisel detailselt käsitlema igat esitatud ajapunkti osist eraldi ja leiab, et antud kaasust ja dokumentide mahtu silmas pidades saab esitatud ajakulu 3 tundi pidada mõistlikuks ajakuluks ning õigusabikulu 300 eurot (100 x 3h) kuulub kostjalt hageja kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele väljamõistmisele. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 157,50 eurot (525 eurost 30 %). Kostja ei ole oma menetluskulusid kohtule esitanud ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja