Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2018 Tartu
Tsiviilasja number
2-17-107070
Tsiviilasi
Toruvana OÜ hagi KEKK OÜ vastu põhivõla 5673,60 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
12 254,98 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. november 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KEKK OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): KEKK OÜ (registrikood 12650170), juhatuse liige Ahti Paltseri Vastustaja (hageja): Toruvana OÜ (registrikood 12494243), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 6. novembri 2017. a otsus muutmata ja KEKK OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud KEKK OÜ kanda.
3.Mõista KEKK OÜ-lt välja 843,75 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Toruvana OÜ (hageja) esitas Kekk OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 5673,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5673,60 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.08.2016 töövõtulepingu. 10.08.2016 allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja ei ole hagejale töövõtulepingujärgset tasu maksnud. Lepingu järgi oli viivisemääraks kokku lepitud 0,5 % päevas, aga mitte vähem kui 30 eurot päevas. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 18.08.2016.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja märkis, et tal ei olnud võimalust tehtud tööde eest tasuda, kuna arve oli esitatud valele isikule, s.o OÜ-le Kekk Ehitus. Hageja tehtud tööd ei olnud kvaliteetsed.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5673,60 eurot, viivise 5889,97 eurot ning viivise tasumata põhivõlalt alates 07.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1875 eurot. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagi lisana esitatud töövõtulepinguga nr 005-15 tõendatud poolte vahel töövõtulepingu sõlmimine. Seejuures ei ole määrava tähtsusega, et kostja ärinimi on lepingusse märgitud ekslikult Kekk Ehitus OÜ, mitte Kekk OÜ. Äriühingut nimega Kekk Ehitus OÜ ei eksisteeri, lepingusse on märgitud kostja registrikood, lepingu on allkirjastanud kostja
juhatuse liige ning nähtuvalt hageja 21.07.2017 menetlusdokumendist kasutab kostja oma majandustegevuses ka nime Kekk Ehitus. Samuti nähtub lepingulise suhte olemasolu kohtule esitatud poolte kirjavahetusest. Töövõtulepingu p 2.1 kohaselt on tasuks kokku lepitud 5673,60 eurot. Lepingu p 2.4 kohaselt kohustus kostja tasu maksma 7 kalendripäeva jooksul tööde vastuvõtmisest. Hagi lisana 3 esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et kostja võttis tööd vastu 10.08.2016. Seega on hageja tasunõue sissenõutav. Olukorras, kus kostja on tööd vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja (vt Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Kostja ei ole vaatamata kohtu antud tähtajale selgelt täpsustanud, milles seisnesid puudused hageja tehtud töödes. Ainsa tõendina puuduste kohta on kostja esitanud OÜ JG RÖR esitatud arve. Kohtu hinnangul ei ole arvega tõendatud, et hageja tehtud tööd ei vastanud lepingule. Arves sisalduv tööde kirjeldus kattub küll osaliselt töövõtulepingu esemeks olnud töödega, kuid sellest ei saa järeldada, et tehti ümber hageja tehtud töid ja tööde tegemise põhjuseks oli tööde ebakvaliteetsus. Kostja ei ole tööde puudusi selgelt välja toonud ka kohtule esitatud poolte kirjavahetuses. Kostja on küll 17.02.2017 hagejale saadetud e-kirjas viidanud, et töödega on probleeme, kuid pole selgitanud, milles probleemid seisnevad. Teistes e-kirjades, sh hiljem saadetud e-kirjades, on kostja pidevalt lubanud tasu maksta. Seega leidis kohus, et ei ole tõendatud, et hageja tehtud tööd ei olnud lepingukohased ja täielikud. Hageja nõude rahuldamist ei välista ka asjaolu, et kostjale esitatud arvel oli kostja nimeks märgitud ekslikult Kekk Ehitus OÜ. Kohtu hinnangul on kostja sellega seotud vastuväited põhjendamatud ja pahatahtlikult otsitud. Äriühingut nimega Kekk Ehitus OÜ ei eksisteeri ja lepinguline suhe oli poolte vahel. Kostja ei ole kohtule esitatud poolte kirjavahetuses kordagi välja toonud probleemi arvel oleva kostja nimega. Vastupidiselt on kostja pidevalt lubanud arve tasuda. Kohus tuvastas, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 18.08.2016. Seda asjaolu ei muuda arvel olev eksitus kostja nimega. Kostjale oli teada hagejale võlgnetav summa ja aeg, mille jooksul see tuli tasuda. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks hagejale midagi tasunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks lepingus kokkulepitud tasu välja mõista. Hageja on esitanud ka viivisenõude. Lepingu p-s 2.5 on viivisemääraks kokku lepitud 0,5 % tasumata summast päevas aga mitte vähem kui 30 eurot päevas. Hagi esitamise seisuga on seega lepingus kokkulepitud viivise summa suurem kui hagis nõutud 5673,60 eurot. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivisesumma alates hagi esitamisest 216,37 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista viivis 5889,97 eurot ning alates 07.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt seadusejärgses määras. Kohus ei käsitlenud kostja 02.10.2017 menetlusdokumenti vastuhagina. Kostja on märkinud, et soovib esitada vastuhagi. Kohus tõlgendas nimetatut soovina kunagi tulevikus esitada vastuhagi. Nimelt ei ole kostja 02.10.2017 menetlusdokumendis esitanud selget nõuet hageja vastu ega välja toonud ka nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuivõrd kostja ei ole menetluse käigus oma soovi vastuhagi esitada realiseerinud, juhtis kohus kostja tähelepanu, et edaspidi on tal võimalik soovi korral hageja vastu hagi esitada eraldi menetluses. Kohus jättis tähelepanuta ka kostja 26.10.2017 menetlusdokumendis esitatud tasaarvestusavalduse ja muud sisulised vastuväited hagile, kuna need on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 ja 330 lg-s 1 sätestatud tähtaegu rikkudes ning kohtu hinnangul põhjustanuks nende menetlemine asja lahendamise venimist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Asjas ei ole vaidlust, et hageja on allkirjastanud 10.08.2016 tööde vastuvõtmise akti. Peamine probleem seisneb selles, et hageja on vormistanud tasuarve valele isikule - arve on vormistatud Kekk Ehitus OÜ nimele, st mitteeksisteerivale äriühingule. Kostja on viidanud, et teatud osas aktsepteeriks ta põhinõuet, kui hageja vormistaks teenustasu arve õigele äriühingule, st kostja nimele. Sellisel juhul saaks kostja arve oma raamatupidamises arvele võtta, arvestada sellelt nähtuvat käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulka ja käsitleda seda kohase kuludokumendina. Hageja arve ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p-des 3 ja 4 sätestatud tingimustele. Sellise arve aktsepteerimisel ja tasumisel tekib kostjal koheselt maksunduslik probleem, sest väljamakseid saab teha vaid nõuetekohase arve alusel. Maakohus on jätnud sellega arvestamata, kuigi kostja on seda korduvalt rõhutanud. Kohus ei ole arvestanud ka asja juurde esitatud e-kirjavahetusega poolte vahel (17.02.2017), mille üheks ajendiks oli see, et hageja peab väljastama kostjale korrektse tasuarve ja lõpetama tööd. Asjas puudub vaidlus, et kostja üritas hagejaga korduvalt kontakteeruda, kuid tulemusteta. Ühes vastuskirjas väidab hageja, et „Teie meil oli rämpspostis, sinna tavaliselt ei vaata. Olete helistanud jah, pole aega kokku saada, tööpäevad pikad ja ka vahemaad Tartu ja muude linnade vahel.“ Kostja ei saa kanda kogu riski, mis tuleneb ebakohaselt vormistatud arvest ja seda olukorras, kus hageja ei soovi tagasi helistada, kokku saada jne, et asju selgitada ja mh vormistada kohane arve. Põhinõude osas on kostja nõus, et tööd olid aktiga vastu võetud, kuid see ei tähenda, et kostja ei saaks hiljem üldse tugineda puudustele. Isegi juhul, kui tellija võtab aktiga töö vastu, kuid avastab seejärel, et töö ei ole täielik, on tellijal õigus vastuväitele, et valmis tööd ei ole talle üle antud. Kostja on esitanud asja juurde OÜ JG RÖR arve, mille kohaselt on kostja tellinud Laululava raadiomaja objektiga seoses 720 eurosed parandustööd, mis seonduvad keskküttega, radiaatorite seadistusega ning küttemagistraali korrastamisega. Need tööd olid hageja ülesanneteks ja nende pärast on kostja hagejat ka korduvalt „taga ajanud“ ja esitanud palve tööde lõpetamiseks (kostja 17.02.2017 e-kiri: „olen helistanud korduvalt ja ei ole saanud arutada, kuidas asja korda saada, hetkel on olnud tehtud töödega probleemid, aga ei saa kedagi telefonitsi kätte“). Kostja ei nõustu kohtu järeldustega, et nimetatud arvega ei ole tõendatud, et hageja tehtud tööd ei vastanud lepingule. OÜ JG RÖR arvelt on tuvastatav, et tegemist oli sama objektiga (Laululava raadiomaja) ja keskküttetöödega, nimetatud on veel radiaatorite küttemagistraali korrastamist ja abivahendeid. Hageja teostatud tööd hõlmasid sama objekti, Laululava raadiomaja küttetorustiku renoveerimist, radiaatorite vahetust. OÜ JG RÖR on seadistanud ja teinud hageja töid osaliselt ümber, kostja on need puuduste kõrvaldamise tööd ise kinni maksnud (13.03.2017 maksekorraldus). Eelnev tähendab seda, et hageja tasunõue ei ole kostja vastu sissenõutavaks muutunud, see muutub sissenõutavaks alles tööde lõplikust valmimisel ja üleandmisel. Kostja arvates on ebaõiglane, et kostja peaks sellises olukorras hagejale kogu arvel näidatud summa kinni maksma. Kui kohus nägi, et OÜ JG RÖR arvest ei piisa kohtu arvates töös puuduste/tegemata jätmise tõendamiseks, siis oleks kohus pidanud selgitama kostjale täiendavate tõendite esitamise vajadust. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kostja soovi vastuhagi esitamiseks ja ka esitatud tasaarvestuse avalduse.
Arvestades, et hageja ei ole vaevunud esitama nõuetekohast arvet, ei ole kostja selle maksmisega ka viivituses. Kostja arvates ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas hageja käitumine, kes ei leia aega telefonile ega meilile vastata, samuti kokku saada, aga kes ometi arvestab selle aja jooksul ebaõigesti vormistatuid arve pinnalt viivist 0,5 % päevas. Sisuliselt on kostja taotlenud ebamõistliku viivise vähendamist juhuks, kui kohus peaks leidma, et tegemist on siiski arve tasumisega viivitamisega. Otsuse kohaselt on viivist arvestatud juba üle põhinõude. Praktika kohaselt peaks hageja täiendavalt tõendama oma kahju olukorras, kus ta soovib viivise väljamõistmist üle põhinõude (selliseid tõendeid hageja esitanud ei ole). Samuti on kohtud piiranud ka omaalgatuslikult otsuses viivise kulgemist üle põhinõude, antud juhul on kohus pannud viivise kulgema sisuliselt piiramatult, mis ei ole selliselt põhjendatud.
5.Hageja (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu kostjaga, et arved on esitatud valele isikule ning jääb oma varem esitatud põhjenduste juurde. Kekk OÜ ise kasutab end tutvustava nimena ka Kekk Ehitust ning vaatamata nimede erinevusele on tegemist sama juriidilise isikuga. Hageja nõustub ka kõigi maakohtu vastavasisuliste põhjendustega. Kostja on oma võlga tunnistanud poolte kirjavahetuses. Hilisem viitamine ärinimede erinevusele on pahauskne ja tundub otsitud põhjusena hoidumaks kõrvale kohustuse täitmisest. On vale omistada 17.02.2017 e-kirjale sellist tähtsust nagu kostja seda teeb. Sellisel kujul on tegemist kontekstist väljarebitud e-kirjaga. Sellele e-kirjale eelnes poole aasta jooksul (alates augustist 2016) mitmete e-kirjade vahetus, kust on selgelt aru saada, et kostjal on täielik arusaam, milliste tööde eest võlgu ollakse. Ebaõige on kostja väide, et arvega oletuslikult tekkiv maksunduslik probleem takistab võlakohustuse täitmist. Arvega tekkida võiv oletatav maksunduslik probleem ei saa mõjutada kahe eraõigusliku subjekti võlaõiguslikku suhet (ei selle tekkimist, muutumist ega lõppemist). Samuti ei saa sellest olukorrast tekkida sisulist maksunduslikku probleemi, mis võiks pälvida maksuhalduri huvi (KMS § 11 lg 1 p 1). Hageja on ka varasemalt esitanud kostjale arveid ettevõtte nimele OÜ Kekk Ehitus ja nende arvete tasumisel ei ole mingit probleemi tekkinud. Hageja jääb oma varasema seisukoha juurde, et kostja ei ole ühelegi puudusele töövõtulepingu alusel tehtud tööde kohta viidanud. Kostja ei ole ka 02.10.2017 vastuses esitanud ühtki tõendit, et oma väidet põhjendada. Ainuüksi asjaolu, et kostja tasus OÜ-le JG RÖR arve nr 1504 alusel 720 eurot, ei tõenda, et hageja tehtud tööd olid puudustega. Ka poolte vahel pärast töö üleandmist toimunud kirjavahetuses töö eest tasu maksmise kohta ei ole kostja kordagi töös esinevatele konkreetsetele puudustele viidanud. Ebaõige on etteheide maakohtule selgitamiskohustuse mittetäitmise osas. Arvestades menetluse kestvust, on kostjal olnud piisavalt aega oma seisukohti ja tõendeid esitada. Eelistungi protokollist on näha, et maakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud OÜ JG RÖR arvega seonduvat ning rõhutanud täiendavate tõendite esitamise võimalust ning vajadust. Ebaõige on kostja väide, et maakohus on tähelepanuta jätnud kostja soovi vastuhagi esitamiseks ja tasaarvelduse avalduse. Hageja nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja ei ole esitanud vastuhagi, vaid üksnes soovi esitada tulevikus vastuhagi. Tasaarvestusavaldus ja muud sisulised vastuväited hagile tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on esitatud TsMS § 329 ja 330 lg-s 1 sätestatud tähtaegu rikkudes.
Asjakohatu on kostja väide, et viivis on liiga suur. Hageja jääb oma hagiavalduses esitatud seisukoha juurde, et viivis on mõistliku suurusega. Viivis ei ületa põhinõuet, vaid on sellega samal tasemel. Pealegi on hageja juba heast tahtest viivisenõuet vähendanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on igakülgselt seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel. Puudub alus heita maakohtule ette kohtuotsuse ebapiisavat põhjendamist, tõendite ebaõiget hindamist või muid menetluslikke rikkumisi, samuti materiaalõigusnormi väära kohaldamist. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohtadega õigusnormide kohaldamisel ja tõendite hindamisel, kuid ainuüksi see asjaolu ei tähenda, et maakohus oleks eksinud menetlusnormide või materiaalõigusnormide sisustamisel.
7.Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust asjaolu, et kostja ärinimena märgiti pooltevahelisse töövõtulepingusse ekslikult Kekk Ehitus OÜ ja mitte Kekk OÜ. Kuna ei ole vaidluse all, et lepinguline suhe oli hageja ja kostja vahel ning äriühingut nimega Kekk Ehitus OÜ ei eksisteeri, siis ei saa kostja ärinime ebatäpne märkimine tuua kaasa kostja vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Põhjendatud on hageja seisukoht, mille kohaselt apellatsioonkaebuses viidatud oletatavalt tekkida võivad maksuõiguslikud probleemid ei anna samuti alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lepingulise kohustuse täitmata jätmise aluseks ei ole ka asjaolu, kas hageja esitatud arve vastab käibemaksuseaduse tingimustele või mitte.
8.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited, nagu oleks maakohus jätnud arvestamata pooltevahelise e-kirjavahetusega. Kohus on 17.02.2017 e-kirjavahetust käsitlenud otsuse p-s 6. Samuti ei ole põhjendatud viidata kontekstiväliselt üksnes 17.02.2017 e-kirjale, kuivõrd poolte vahel toimus e-kirjavahetus tasumata arve teemal juba alates augustist 2016 ning kostja lubas varasemates e-kirjades korduvalt võlgnevuses olevad arved tasuda. Kostja ei ole kordagi oma e-kirjades hagejale välja toonud, et probleeme oleks arve(te) ebakorrektse vormistusega.
9.Ringkonnakohus nõustub täielikult ka maakohtu seisukohaga (otsuse p 6), mille kohaselt OÜ JG RÖR arve ja selle tasumine kostja poolt ei tõenda kostja väiteid, mille kohaselt hageja teostatud tööd oleksid olnud ebakvaliteetsed. Kohus on õigesti märkinud, et olukorras, kus kostja on tööd vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja (nii ka Riigikohus otsuses nr 3-2-1-80-08, p 21). Ainuüksi asjaolu, et arves sisalduv tööde kirjeldus kattub osaliselt töövõtulepingu esemeks olnud töödega, ei anna alust järelduseks, et tehti ümber hageja tehtud töid ja tööde tegemise põhjuseks oli tööde ebakvaliteetsus.
10.Põhjendatud ei ole apellandi etteheide maakohtule, nagu pidanuks maakohus kostjale selgitama veel täiendavate tõendite esitamise vajadust olukorras, kus kohtu hinnangul ei olnud OÜ JG RÖR arve piisav hageja töös esinenud puuduste tõendamiseks. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Lõike 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 5 lg 3 kohaselt on kohtul hagiasjas õigus selgitada omal algatusel asjaolusid ja koguda
tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Ka TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 kohaselt on tõendite esitamise kohustus menetlusosalistel endil. Kohtul on hagimenetluses õigus, kuid mitte kohustus, teha menetlusosalistele ettepanek esitada täiendavaid tõendeid. Praegusel juhul on maakohus 18.09.2017 eelistungil õiguslikku olukorda ning tõendamiskoormist kostjale ka piisavalt selgitanud, andes kostjale tähtaja esitada kirjalikult vastuväited hageja nõuetele koos õiguslike põhjendustega ning asjakohased tõendid.
11.Väär on ka apellatsioonkaebuses väidetu, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta kostja soovi vastuhagi esitamiseks ning ka esitatud tasaarvestuse avalduse. Maakohus on käsitlenud nimetatud küsimusi eelistungi käigus, selgitades kostjale, mida tal tuleks oma vastuväidete või nõuete põhistamiseks teha. Kohus määras TsMS § 403 lg 1 alusel menetleda asja kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja esitada kõik avaldused, dokumendid ja menetluskulude nimekiri hiljemalt 17.10.2017. Kostja seepeale kohtule mingeid avaldusi ei esitanud, kuid esitas kohtule summaliselt määratletud tasaarvestusavalduse 25.10.2017.a, s.o tähtajaks, mille kohus määras kostjale selleks, et esitada kirjalik seisukoht vastaspoole menetluskulude kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 25.10.2017 tasaarvestus on esitatud ilmselge hilinemisega ning kohus jättis selle põhjendatult tähelepanuta. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et kostja ei ole esitanud menetluses vastuhagina käsitletavat avaldust.
12.Põhjendatud ei ole apellandi etteheited temalt väljamõistetud viivise ülemäärase suuruse kohta. Maakohus rahuldas hageja nõude mõista välja lepingujärgne viivis (0,5 % tasumata summast päevas, aga mitte vähem kui 30 eurot päevas) hagi esitamise aja seisuga ning edaspidi seadusjärgses määras. Kostja esitas ka vastuväited viivise suuruse osas esmakordselt alles 25.10.2017 menetlusdokumendis. Kohtul olnuks võimalik tasumisele kuuluvat viivist vähendada üksnes viivise maksmiseks kohustatud isiku, s.o kostja, taotluse alusel (VÕS § 113 lg 8, § 162). Kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev äriühing ning asjas ei ole tuginetud sellele, nagu oleks pooltevaheline leping sõlmitud tüüptingimustel, mistõttu ei kuulu kohaldamisele VÕS § 42 lg 3 ning kohus ei pidanud seega omal algatusel kontrollima lepingust tuleneva viivisemäära võimalikku tühisust.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid summas 843,75 eurot. Vastustaja esindaja osutas õigusabi 6 tunni ja 15 minuti ulatuses töötunni hinnaga 135 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellant ei ole esitanud vastuväiteid vastustaja menetluskulude rahalisele suurusele. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja kantud apellatsiooniastme menetluskulude suurus on mõistlik ja põhjendatud ning vastab tsiviilasja keerukuse ja mahukuse astmele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 843,75 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.