Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik OÜ Aktiva Finants esitas 12.04.2018 Viru Maakohtule hagi V T vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Placet Grupp OÜ (kohtu märkus: võlausaldaja tegelik nimi on Placet Group OÜ) vahel sõlmitud laenuleping nr. xxxx ning 12.04.2017 laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe. Kostja esitas laenutaotluse 300 euro saamiseks ja Placet Grupp OÜ väljastas kostjale laenu 600 eurot. Hageja arvestab intressi 33,59 % alates esimesest tasumata osamaksest 22.05.2017 kuni lepingu ülesütlemiseni eelnenud osamakseni 20.08.2017 summas 19,17 eurot. Hageja arvestab ka viiviseid lepingujärgse viivise määraga 33,59 % aastas, perioodil 26.08.2017-12.04.2018 summas 57,28 eurot. Lisaks palub hageja hagiavalduse resolutsioonis kostjalt välja mõista ka edaspidise seadusjärgne viivis alates 13.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt loovutas Placet Grupp OÜ kostja vastase nõude summas 270,64 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja märgib, et teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS § 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud. 26.04.2018 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks (sealhulgas laenusumma üleandmist tõendava dokumendi esitamiseks ning nõude loovutuslepingu esitamiseks, mis tõendaks hagejal hageja staatuse olemasolu) (tlk 34-37). Hageja sai kohtumääruse kätte 30.04.2018 (tlk 38). Seega tuli hagejal puudused kõrvaldada hiljemalt 14.05.2018. Hageja eelmärgitud tähtajaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. 15.05.2018 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama (tl 39-43). Kostja vastuväited Kostja V T keeldus 26.05.2018 hagimaterjalide vastuvõtmisest. TsMS § 325 kohaselt juhul kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja eluruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kohtule on dokumendid tagastatud. Kohus loeb TsMS § 325 alusel hagimaterjalid kättetoimetatuks, kuivõrd kostja hoidub pahatahtlikult kõrvale dokumentide vastuvõtmisest. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel seega rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja omandaja kokkulepet ja nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine. Üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba. Lepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu vormi puhul tuleb arvestada VÕS § 11 lõikega 3, mille kohaselt peab lepingust tuleneva nõude loovutamisleping olema samas vormis, milles sõlmiti põhileping (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. V, I. K, V. K, M. K, K.S. Tallinn 2016, lk 833). Kohtule on esitatud esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlminud laenulepingu 24.10.2016 lisa ja muutmise kokkulepe kirjalikus vormis. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (RKTKo 3-2-1-74-15 p 18). Hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, mille järgi väidetavalt nõue kostja vastu hagejale loovutati. VÕS § 168 lõike 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Sealhulgas peab kohus vajalikuks märkida, et termin „dokument“ viitab, et loovutamisdokument peab olema kirjalikus vormis, st senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud või kandma vastavat digitaalallkirja. Toimiku materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et senine võlausaldaja, so. Placet Group OÜ on loovutamisest kostjale nõuetekohaselt teatanud. Hageja on esitanud hagi lisana väidetavalt kostjale saadetud teatise nõude loovutamise kohta, mis on aga allkirjastamata ja millel puudub selle koostaja nimi (tlk. 13), mistõttu see esitatud kujul ei vasta VÕS § 168 lõikes 2 ja VÕS § 172 sätestatud nõuetele ning seega nõude loovutamist ei tõenda. Arvestades eeltoodut jääb kohus seisukohale, et nõude loovutamise tehingu toimumist ja endal nõudeõiguse olemasolu peab tõendama hageja. Praegusel juhul ei ole hageja tõendanud enda nõudeõigust, mistõttu jätab kohus esitatud hagi rahuldamata.

Kuna hagi jääb rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu, ei analüüsi kohus hageja esitatud muid nõudeid kostja vastu. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.