Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kaare tn 27 korteriühistu hagi A. G. vastu võlgnevuse 2 700,68 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 3 262,90 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
11.04.2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kaare tn 27 korteriühistu (täiendav nimi KÜ Kaare 27, RK RK 80145669, juhatuse liige Riho Arus, elukoht xxx Jõhvi, e-post [email protected])
Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kaare tn 27 korteriühistu hagi A. G. vastu 2 700,68 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes rahuldada vastavalt hagiavalduses, so 18.10.2017 esitatud nõudele. 28.03.2018 seisuga esitatud nõude ajavahemiku september 2017-28.02.2018 eest jätab kohus hagi läbi vaatamata. Välja mõista kostjalt A. G.`ult /solidaarvõlgnikult/ hageja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kaare tn 27 korteriühistu kasuks korteriomandi, asukohaga xxx, Jõhvi, majandamiskulude, sh prügiveo, gaasi, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia võlgnevus seisuga 18.10.2017 summas 2700 (kaks tuhat seitsesada) eurot ja 68 senti,
sh põhivõlgnevus 2 200,46 eurot ja viivised seisuga 18.10.2017 summas 500,22 eurot. Kohtuotsuse täitmisel arvestada täitemenetluse nr. 095/2017/2848 raames laekunud ja tulevikus laekuvaid summasid (30.05.2018 seisuga on täitemenetluse raames laekunud 904,18 eurot). Välja mõista A. G.`ult /solidaarvõlgnikult/ hageja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kaare tn 27 korteriühistu kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (2 200,46 eurolt) alates 19.10.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja A. G.`u kanda ja välja mõista kostjalt A. G.`ult hageja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kaare tn 27 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 948 (üheksasada nelikümmend kaheksa) eurot 29 senti, sh riigilõiv 228,29 eurot ja õigusabikulud 720 eurot. Välja mõista A. G.`ult hageja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Kaare tn 27 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (948,29 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsusega väljamõistetud summad kuuluvad tasumisele Korteriühistu Kaare 27 arveldusarvele nr. EE612200221018607821 AS-s Swedbank. Jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGEJA NÕUE JA TÄIENDAV SEISUKOHT
1.KÜ Kaare 27 esitas 15.05.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. G. ja N. G. vastu 2 356,95 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. 19.05.2017 koostas kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule N. G. 4.07.2017 ja võlgnikule A. G. 29.08.2017 kätte toimetatud. Võlgnik A. G. esitas 31.08.2017 makseettepanekule vastuväite. Võlgniku N. G. suhtes koostas kohus eraldi määrusena maksekäsu vastavalt TsMS § 489 lg 1. Pärnu Maakohtu 03.10.2017 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule (k. 1, tl. 2-5). 04.10.2017 määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (k. 1, tl. 9-10).
2.18.10.2017 esitas hageja kohtule hagi A. G. vastu võlgnevuse 2 700,68 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on korteriomandi, asukohaga xxx, Jõhvi, suurusega 48,5 m2, ühisomanikeks on A. G. ja N. G.. Alates 06.07.2001 aastat teostab Kaare 27 elumaja
haldamist ja majandamist korteriühistu Kaare 27. Iga kuu on hageja esitanud põhjalikud arved, kuid neid pole tasutud. Hageja nõuab kostjatelt alates jaanuarist 2016 tekkinud võlgnevust. Seisuga 18.10.2017 on kostjate võlgnevus hageja ees 2 200,46 eurot põhivõlga, millele lisanduvad viivisvõlgnevus sama päeva seisuga summas 500,22 eurot (hageja on arvestanud viivist 0,07% päevas). Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 2200,46 eurot ja viivised 500,22 eurot ning edaspidi viivise 0,07% viivitatud summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kõik nõuded nõutakse solidaarselt N. G. ́uga, viimase osas on kehtib käesolevas asjas 03.10.2017 koostatud maksekäsk. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. (k. 1, tl. 16-200; k. 2, tl. 129).
3.Hageja esindaja esitas 29.03.2018 kohtule täiendava seisukoha, milles ei nõustunud kostja poolt 02.12.2017 esitatud vastuväidetega: Hageja esitas solidaarnõude mõlema ühisomaniku vastu, kuna nende vastutus on solidaarne. Ühe kaasomaniku vastu maksekäsu kiirmenetluses nõude rahuldamine ja teise ühisomaniku vastuväite tõttu menetluse üleminek maakohtusse ei võta hagejalt nõudeõigust vastuväite esitanud ühisomaniku vastu. Võlgnevusega seotud korteriomandile xxx, Jõhvi, on seatud hüpoteek summas 9 100 eurot. KrtS § 44 lg 3 kohaselt, korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. Hagiavalduses kajastatud ja lisatud arvete pinnalt saab 12 kuu majanduskulude summaks 1 377,62 eurot. KrtS § 72 seab piirangu, mille kohaselt, kui enne käesoleva seaduse jõustumist on korteriomand koormatud hüpoteegiga, on korteriühistu pandiõiguse suurus kuni hüpoteegi kehtivuse lõpuni 5% täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist või pankrotimenetluses pandieseme müügist saadud rahasummast, aga mitte rohkem, kui käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summa. Kostja poolt esitatud panga väljavõttest saab järeldada, et laenu põhiosa jääk oli 5 449,86 eurot, millele lisanduvad intressid. Tõendist ei tulene võlajäägi suurust, seega, korteriomandi müümise korral koos panga kasuks hüpoteegi kustutamisega on panga nõue veelgi suurem. Kohtutäituri 21.03.2018 teate kohaselt ei õnnestunud kohtutäituril kostja ühisomandis oleva korteri müük hinnaga 6 900 eurot. Järelikult on korteri turuväärtus veelgi madalam ja korteriomandi müügist saadav summa ei kata panga kasuks seatud hüpoteegipidaja nõuet ja korteriühistu nõudeid kokku. KrtS § 43 kohaselt, korteriomandi võõrandamisel täite- või pankrotimenetluses vana korteriomaniku kohustused uuele korteriomanikule üle ei lähe. Isegi peale korteriomandi müüki täitemenetluses jääb osa kohustusi korteriühistu ees täitmata ja nende täitmata jäävate võlgade eest vastutavad korteri ühisomanikud solidaarselt. Loobudes nõudest kostja vastu ei saa hageja enam uuesti nõuet samadel alustel sama kostja vastu esitada. Viide tsiviilasjadele nr. 2-16-7428 ja 2-15-19528 ilma tõendeid esitamata on ainult esindaja väide, mis ei ole tõend TsMS mõistes. Hageja ei ole osalenud viidatud tsiviilasjades menetlusosalisena. Seega, kostja viidatud asjaolu tsiviilasjades nr 2-167428 ja 2-15-19528 kellegi poolt midagi avaldatule on käesolevas asjas tõendamata. Iga kuu on hageja esitanud põhjalikud arved, laekumised on olnud ainult kohtutäituri kaudu N. G. ́ult hagiavalduses märgitud maksekäsu täitmisest ajavahemikul 11.12.2017-22.02.2018 kogusummas 796,54 eurot. Hageja on täitemenetlusest laekunud summad arvestanud maksekäsuga väljamõistetud menetluskulude 20 euro ja riigilõivu 70,71 euro ning 2016.aasta jaanuari - märtsi kuu võlgnevuste (nii põhivõlgnevuste kui viiviste katteks) katteks, samuti 2016.aasta aprillikuu põhivõlgnevuse osaliseks katteks. Tasumata viivis 25.03.2018 seisuga moodustab 467,10 eurot. Seisuga 28.03.2018 on kostjate võlgnevus hageja ees 2 392,66 eurot põhivõlga, millele lisandub viivisevõlgnevus summas 467,10 eurot. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus seisuga 28.03.2018 summas 2392,66 eurot ja viivised summas 467,10 eurot ning edaspidi 0,022% viivitatud summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kõik nõuded nõutakse solidaarselt N. G. ́uga, viimase osas on kehtib käesolevas asjas 03.10.2017 koostatud maksekäsk; välja mõista kostjalt hageja kasuks
menetluskulud summas 768,29 eurot, samuti viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (k. 2, tl. 73-165)
KOSTJA VASTUS
4.Kostja esindaja esitas 02.12.2017 kohtule vastuse, milles hagiavaldusega ei nõustunud. Kostja arvamusel on hageja esitanud hagiavalduse pahatahtlikult, kuna hagejal puudus vajadus oma seadusega kaitstud õigusi ja huvisid kaitsta, sest kostja ei ole neid rikkunud. Hageja esitas 15.05.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. G. ja N. G. vastu solidaarselt 2 356,95 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. N. G. suhtes koostas kohus maksekäsu vastavalt TsMS § 489 lg 1. Pärnu Maakohtu 03.10.2017 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Viru Maakohtu menetluses on kohtuasi 2-16-7428 A. G. ja N. G. lahutuses ja ühisvara jagamiseks ja mille vaidluse/jaotamise esemeks on ka korter xxx Jõhvi. Hageja märgib oma hagiavalduses, et kuni ühisvara jagamiseni teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega tuleks ka ühisvaraga seonduvad kohustused /sh korteriühistu ees/ kanda ühiselt. Solidaarkohustus sisuliselt tähendabki seda, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist ühelt või mõlemalt võlgnikult. A. G. ja N G. on kokku leppinud, et N. G., kes on xxx, Jõhvi, korteri kasutaja/valdaja, kannab ka oma elukohaga seotud kulutused. N. G. on korduvalt sh. ka kohtus tsiviilasjade nr. 2-16-7428 ja nr 2-15-19528 raames seda kinnitanud, ning on andnud 07.12.2016 kirjaliku nõude tasumise kinnituse KÜ Kaare 27 juhatusele. Hageja on ja oli sellisest kokkuleppest teadlik, millele viitab ka asjaolu, et hageja poolt esitatavatele arvetele on kantud N. G.. Kaare 27 KÜ esitas 10.10.2017 kohtutäiturile Kristel Maalman`ile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 03.10.2017 kohtumäärus nr. 2-17-109756 ja võlgnikuks N. G.. Kuna kinnistusraamatusse on A. G. ja N. G. kantud ühisomanikena, palus täitur teatada, kas A. G. on nõus, et kohtutäitur arestib ja müüb antud kinnisasja. Sama küsimuse esitas ka hageja esindaja Paul Paas telefoni teel A. G. esindajale ja sai sellele positiivse vastuse, st. hagejal puudusid takistused täitemenetluse läbiviimiseks ja oma nõude täiel määral sissenõudmiseks. Kostja on ka seisukohal, et hagejal puudusid ja puudub ka täna vajadus oma seadusega kaitstud õigusi ja huvisid kaitsta. Kostjal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis, kuna on alus jätta hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2); kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda (k. 2, tl. 41-53). 07.12.2017 esitas kostja esindaja kohtule täiendavad tõendi – kinnisasja, asukohaga xxx, Jõhvi, arestimise akti (k. 2, tl. 57-59).
KOHTUISTUNG JA ASJA EDASINE KÄIK
5.11.04.2018 kohtuistungil jäi hageja esindaja P. Paas esitatud hagi juurde. Hageja on põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja vastuväidetega. Esindaja esitas kohtutäituri teate, millest nähtub, et kohtutäitur hindas korteri ümber ja kui korteri saab maha müüa, siis korteriühistul on võimalik saada ainult 5%, mis ei kata korteriühistu nõudeid. Müümisel kuulub hüpoteek kustutamisele, siis võtab kohtutäitur oma osa ja siis jääb 5% ühistule ja ülejäänud hüpoteegi pidajale. Tegemist on solidaarnõudega, tegemist on ühisomanikega. Nad peavad ise omavahel jagama, kes kui palju maksab. Üks ühisomanikest lubas hakata maksma, korteriühistul pole vahet, kes maksab. Korteri müügiga ei kata korteriühistu nõudeid. Kui korter oleks ära müüdud aasta lõpuni, oleks võlg läinud vanalt omanikult uuele ja ühistu oleks saanud oma raha kätte. Maksekäsu menetluses oli algselt esitatud nõue mõlema vastu, kostja esitas vastuväite, N. suhtes koostati maksekäsk ja kostja suhtes tuli asi kohtu menetlusse, korterit maha müüa ei saadud, võlg jäi ülesse. Kirjalikku nõusolekut hagejale ei ole esitatud. Põhikirjas on kirjas, mida ja mille eest omanik peab maksma. Põhikirjas pole kirjas, et ühisomanikele peab ühistu ära jagama, et sellele see arve ja teisele teine arve. Hageja nõuab võlgnevust solidaarselt. Korteris on 2 inimest, kes seal elab, on kostjate siseringi küsimus. Kinnistusraamatusse on mõlemad kantud.
Hageja seaduslik esindaja R. Arus teatas, et korteris elab N. koos lapsega, A.ile prügivedu ei arvestata. Kui kostja seal elas, siis arvestati prügivedu 3 inimesele, hiljem 2 inimesele. Abonenttasu arvestatakse, lähtudes veearvestuse metoodikast, kuidas on üldkoosolekul vastu võetud. Ta rääkis telefoni teel kostjaga nõusoleku asjas, et antaks nõusolek ja korter läheb müüki. Korter oligi müügis läbi maakleri, ostjagi oli olemas, siis mingil ajal selgus, et N.G. loobus korterit müümast. Seepärast pöörduti kohtusse. Kostja esindaja vaidlustas kogu nõude. Tema teada A. G. ei ela seal korteris 2015 suve lõpust. Tegemist on VÕS § 175 lg 2 kohustuste üleminekuga. N. käest on võetud kinnitus 2017 pretensioonile. Esindaja teada oli N. tookord ja on ka praegu töötu, kuid mingid maksed ikkagi toimuvad läbi kohtutäituri. On olemas kohustuste ülevõtmise kokkulepe, millega on ka maja nõustunud. Pretensioonile võeti N. omakäeline kinnitus. A.i ja N. vahel oli kokkulepe, et N. tasub kõik kulutused. Nõusolek oli antud suusõnaliselt ja see toimis. Toimuvad ju maksed. Kostja on andnud nõusoleku korteri müügiks. Hagejaga oli kokkulepe, et kui kostja annab nõuoleku korteri müügiks, siis kohtusse ei pöörduta. Vastab tõele, et N. G. tegutses sellele müügile vastu. Tegemist on kohustuste ülevõtmisega, millega kreditor on nõustunud. Esindaja sai nõusoleku ja esitas kohe täiturile. Esindajale jäi ebaselgeks, mille alusel nõutakse kommunaalmakseid, mida kostja pole saanud. Prügivedu, vesi on seotud tarbimisega. Esindaja vaidlustas need arvestused kommunaalteenuste osas. Soojuse arvet ei vaidlusta, soojus on seotud hoone säilitamisega. Ta ei vaidlusta kulusid, mis on seotud korteri säilitamise ja parendamisega, kuid vaidlustab kulutusi, mis on seotud kommunaal-teenuste tarbimisega. Kohus andis tähtaja täiendavate tõendite (sh menetluskulud) esitamiseks kuni 07.05.2018 ning teise poole seisukohtade esitamiseks kuni 16.05.2018. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 31.05.2018 kell 16.00 kohtukantselei kaudu. (k. 2, tl. 167-170)
6.Hageja esindaja esitas 07.05.2018 täiendava seisukoha, milles selgitab kommunaalteenuste jaotust korterelamus korteriomanike vahel. Üldelekter (kommunaalelekter). Eesti Energia arve summa jaotatakse elamu korterite üldpinnaga ja korrutatakse konkreetse korteri pinnaga. Prügivedu. Prügi vedaja Ekovir OÜ arve summa jaotatakse elamus elavate elanike arvuga ja korrutatakse konkreetses korteris elavate elanike arvuga. Korteriühistule esitatud arved on lisatud. Maagaas Maagaasi tarnijaks on AS Eesti Gaas, kes esitab korteriühistule ühise arve terve kortermaja kohta. Maagaasi ei jaotata korteriomanikele, kus on gaasi tarbimise võimalus suletud. Tarnija arves märgitud gaasi mahust arvestatakse maha gaasimõõturitega korteris tarbitud gaasi maht ja ülejäänud jagatakse gaasimõõturita korterite vahel proportsionaalselt korteriomandi suurusele. Vesi ja kanalisatsioon Vee tarnijaks ja kanalisatsiooni vastuvõtjaks on OÜ Järve Biopuhastus, kes esitab korteriühistule ühise arve terve kortermaja kohta. Kõikides korterites on paigutatud sooja ja külma vee mõõturid. Korteris tarbitud külma ja sooja vee hulga liitmisega saab korteris tarbitud vee hulga, mis korrutatakse tarnija arvel märgitud tariifiga (koos käibemaksuga). Majas tekib veemõõturi tehnilistest iseärasusest tulenevalt niinimetatud veehälve, st korterites asuvate mõõturite kuus tarbitud veehulkade summa on väiksem, kui tarnija kuuluva maja üldise veemõõturi näitude vahe. Veehälve katteks on korteriühistu kehtestanud niinimetatud abonenttasu 0,31 eurot korteri kohta, kuid see ei kata kogu veehälvet. Korterites asuvaid veemõõtureid kontrollitakse üks kord kvartali lõpus ja viiakse sisse korrektuure, mille tulemusena saadakse kvartali kogu tarbimine vastavaks tegelikult tarbitud vee ja kanalisatsiooni hulga ja maksumusele. Soojusenergia
Soojusenergia tarnijaks on VKG Soojus AS, kes esitab korteriühistule ühise arve terve kortermaja kohta. Ühisarves on välja toodud kuu jooksul tarbitud soojusenergia kogus, tariif ja maksumus. Korterelamus tarbitud soojusenergia jaguneb kaheks – korterites tarbitava sooja vee soojendamiseks ja elumaja kütteks. Ühe kuupmeetri vee soojendamise tasuks on 5,00 eurot. Korrutades korteris tarbitud sooja vee hulga vee soojendamise hulga tariifiga, saab korteris tarbitud sooja vee soojendamise tasu. Liites kogu elumaja korterites mõõdetud tarbitud sooja maksumused ja lahutades selle summa tarnija arve summast, saab kortermaja küttele kulunud soojusenergia summa, mis jaotatakse korteriomanike vahel proportsionaalselt korteriomandi suurusele. Küttevälisel perioodil jaotatakse vee soojendamisest järele jäänud soojusenergia maksumus võrdselt kõigi korteriomanike vahel. Kostja võib küll viimast jaotust vaidlustada, kuid kuna kostjale kuulub rohkem kui 1/85 elumajast, siis on hageja poolt rakendatav jaotus kostjale kasulikum, st kui rakendada korteriomandi suuruse proportsionaalsuse põhimõtet, siis kostja kohustused suureneksid. Hageja jääb kõigi eelnevalt esitatud põhjenduste ja selgituste juurde. Hageja ei nõustu ühegi kostja poolt esitatud vastuväitega. Hageja märkis, et hagiavalduse esitamise tähtaeg hageja jaoks oli 18.10.2017 ja kostja on oma nõusoleku korteri müügiks kohtutäiturile dateerinud alles 31.10.2017, ehk siis 13 päeva peale hagi esitamise tähtpäeva möödumist. Kostja võlgnevus ei ole vähenenud. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 2392,66 eurot ja seisuga 28.03.2018 viivised 467,10 eurot ning edaspidi 0,022% viivitatud summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kõik nõuded nõutakse solidaarselt N. G. ́uga, viimase osas on kehtib 03.10.2017 koostatud maksekäsk; välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud kogusummas 948,29 eurot, samuti viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. (k. 3, tl. 5-200; k. 4, tl. 1-151) Kostja hageja 07.05.2018 seisukohale vastuväiteid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ning menetlusoslaiste poolt kohtuistungil antud ütlusi, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele vastavalt hagiavalduses, so 18.10.2017 esitatud nõudele, so perioodi jaanuar 2016-august 2017 eest. 28.03.2018 seisuga esitatud nõude ajavahemiku september 2017-28.02.2018 eest jätab kohus hagi läbi vaatamata. Põhinõue
8.Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub 1⁄2 korteriomandist Jõhvis, xxx, (registriosa xxxx), so vaidlusalune korteriomand on kostja ja N. G.`u ühisomandis (k. 2, tl. 28). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja korteri ühisomanikuna on korteriühistu liige ning sellest tulenevalt on kohustatud hagejale tasuma korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud makseid vastavalt korteriühistu põhikirjale (k. 1, tl. 27-36) ja seadusele. Vaidlus on selle, kas hagejal oli õigus kostja vastu hagi esitada, kuna käesoleva tsiviilasja, so maksekäsu kiirmenetluse raames on 03.10.2017 solidaarvõlgniku N. G.`u suhtes tehtud maksekäsk ning hagejal oli võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole, seega puudus hageja vajadus ja õiguslik alus kostja vastu hagi esitamiseks. Kostja arvamuse kohaselt võttis kohus hagi valesti menetlusse ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. (k. 2, tl. 41-43) Vaidlus on ka selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale korteriomandi hooldamisega seotud kulud, kuna kostja ei ela alates 01.09.2015. aasta nimetatud korteris, korteri ainukasutaja on N. G. /solidaarvõlgnik/, ning kostjad on omavahel kokku leppinud, et N. G. kannab kõik korteriga seotud kulutused (k. 2, tl. 42). Lisaks sellele on N. G. 08.12.2016 allkirjastanud
korteriühistu poolt temale 07.12.2016 esitatud pretensiooni, milles on nõus võlgnevusega summas 1178,78 eurot ning on võtnud kohustuse tasuda antud summa kuni märts 2017. (k. 2, tl. 51).
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
10.Korteriomandi – ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 65 kohaselt, korteriomanditele, mis on 15.01.2018.a seaduse jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse nimetatud seaduses korteriomandi kohta sätestatut. KrtS § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus seisuga 18.10.2017 summas 2200,46 eurot ja sama kuupäevaga sissenõutavaks muutunud viivised 500,22 eurot ning alates 19.10.2017 tulevikus sissenõutavaks muutnud viivis 0.07% päevas kuni nõude täieliku tasumiseni. 29.03.2018 esitatud seisukohtades, 11.04.2018 kohtuistungil ja 07.05.2018 täiendavates seisukohtades palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse seisuga 28.03.2018 summas 2392,66 eurot ja viivised 467,10 eurot ning alates 29.03.2018 tulevikus sissenõutavaks muutnud viivis 0.022% päevas kuni nõude täieliku tasumiseni. Hageja palus nõuda kõik nõuded solidaarselt N. G.`uga, võttes arvesse, et tema suhtes kehtib 03.10.2017 maksekäsk. Kuna täitemenetluse raames on ajavahemikul 11.12.2017-22.02.2018 laekunud 796,54 eurot, siis on hageja nimetatud summa arvestanud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 70,71 euro ning menetluskulude 20 euro katteks ja 2016.a. jaanuari-aprilli kuude võlgnevuse täielikuks või osaliseks katteks. Samas on hageja suurendanud võlgnevust ajavahemikul 19.10.2017-28.03.2018 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse võrra. Hageja esitas kohtule hulgaliselt arveid ajavahemiku jaanuar 2016-veebruar 2018 kohta, kuna osad arved on esitatud kõikide korterite osas, siis kohus arvestab teiste korterite osas esitatud arveid kui informatiivset materjali ning asja lahendamisel võtab kohus arvesse ainult neid arveid, mis on seotud kostjale kuuluva korteriga nr. 21. Samuti võtab kohus arvesse ainult neid
arveid, mis on esitatud ajavahemikul jaanuar 2016-18.10.2018 ning mis on 18.10.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud.
14.28.03.2018 seisuga esitatud nõude ajavahemiku september 2017-28.02.2018 eest jätab kohus läbi vaatamata ning lahendab tsiviilasja, lähtudes 18.10.2017 esitatud nõudest alljärgnevatel põhjendustel: Käesolev nõue on üle tulnud maksekäsu kiirmenetlusest, mille raames oli 03.20.2017 N. G.`u suhtes tehtud maksekäsk ning A. G.`u suhtes tuli nõue üle hagimenetlusse, so kohus menetleb solidaarvõlgnevusest tulenevat nõuet; 18.10.2017 seisuga moodustas kostja põhivõlgnevus 2200,46 eurot, 28.03.2018 seisuga aga 2 392,66 eurot. samas on täitemenetluse raames 28.03.2018 seisuga laekunud solidaarvõlgnevuse katteks 796,54 eurot; 30.05.2018 seisuga on laekunud 904,18 eurot (täitemenetluse nõue 2356,96 eurot, jääk 30.05.2018 seisuga 1542,78 eurot). Hageja on kuni 28.03.2018 laekunud summa, so 796,54 eurot, arvestanud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 70,71 euro ning menetluskulude 20 euro katteks ja 2016.a. jaanuari-märtsi kuude võlgnevuse katteks; Hageja on suurendanud nõuet perioodil alates 19.10.2017-28.03.2018 tekkinud ja/või sissenõutavaks muutunud võlgnevuse võrra. Hageja ei ole esitanud taotlust haginõude suurendamiseks, kuigi tegelikkuses on hageja seda suurendanud – asjaolu, et hageja on paralleelselt vähendanud võlgnevust täitemenetluse raames laekunud summade võrra, ei tähenda, et nõude perioodi muutmisega ei oleks tegemist nõude suurendamisega. Näiteks, kui võlgnevuse katteks ei oleks midagi laekunud, siis oleks ju hageja nõue ka summaliselt oluliselt suurenenud ning hagejal oleks olnud kohustus tasuda täiendav riigilõiv. Antud kohustus oli hagejal ka käesoleval juhul, kuid hageja ei ole seda teinud; Hageja ei ole täiendava võlgnevuse, so perioodi 19.10.2017-28.03.2018 eest, sissenõudmise lahendamiseks esitanud taotlust kostja N. G.`u kui solidaarvõlgniku kaasamiseks menetlusse kaaskostjana, kuigi ka selle nõude osas on tegemist solidaarvõlgnevusega. Haginõude suurendamisega on hageja väljunud esialgse, so maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud nõude raamidest, suurendades nõuet ainult ühe ühisomaniku, so kostja suhtes. Kohus leiab, et antud juhul on hageja rikkunud hea usu põhimõtet. Kohus selgitab, et kui hageja soovib esitada kostja/kostjate vastu nõuet võlgnevuse osas, mis on tekkinud pärast käesoleva hagi esitamist, siis on hagejal võimalus pöörduda kohtusse uue hagiga ning siis on tal ka võimalus otsustada/valida, kas ta esitab nõude ühe või mõlema kostja vastu. Antud menetluses oleks see olnud võimalik, kui hageja oleks teinud õigeaegselt selleks vajalikud toimingud (so kaaskostja kaasamine, nõude suurendamise taotluse esitamine, täiendava riigilõivu tasumine). Kuna hageja seda ei teinud, nõue solidaarvõlgniku vastu on tulnud üle maksekäsu kiirmenetlusest, siis kohus ei saa lahendada pärast hagi esitamist tekkinud võlgnevuse küsimust ja kohus jätab hagi selles osas läbi vaatamata.
15.Hageja on esitanud arved ajavahemiku jaanuar 2016 – september 2017 eest (30.09.2017 arve tasumise tähtaeg saabus 25.10.2017, seega ei olnud antud arve hagi esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud; kokku 21 arvet, k. 1, tl. 39-41; 62; 127-141; 162; k. 2, tl. 27). Vastavalt arvetele moodustab kostja(te) 18.10.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus ajavahemiku jaanuar 2016 - august 2017 eest 2 290,19 eurot, hageja hagiavalduses toodud arvestuse kohaselt moodustab võlgnevus 2 200,46 eurot. Kostja(te) poolseid (va täitemenetluse raames) võlgnevuse katteks tehtavaid laekumisi arvetest ei nähtu. Kõik hageja poolt esitatud arved sisaldavad tasu soojusenergia kasutamise eest, samuti tasu külma vee ja kanalisatsiooni, vee soojendamise ja selle kaudsete kulude tasu, gaasi, üldelektri, prügiveo teenuste ja majapidamiskulude eest. Hageja esitas kohtule ka võlgnevuse arvestuse tabeli, 2017.a. oktoobri seisuga moodustas kostja põhivõlgnevus 2200,46 eurot ja viivised 500,22 eurot (k. 1, tl. 17), kuigi arvetel oli hageja poolt märgitud viivise määraks 0,2% päevas, siis hagis on hageja arvestanud viivist 0,07% päevas. Lisaks arvetele on hageja esitanud teenuste osutajate, so Eesti Energia AS-I, Eesti Gaas AS-i, VKG Soojus AS-i, OÜ Järve
Biopuhastus ja Ekovir OÜ poolt hagejale esitatud arved, samuti soojuse, gaasi ja vee arvestuste/jaotuse tabelid (k. 3 ja 4). antud dokumentidega on hageja soovinud tõendada teenuste saamist teenuste osutajate poolt. Hageja on esitanud KÜ Kaare 27 Põhikirja, millest nähtuvad korteriomanike kohustused, sh arvete õigeaegse tasumise kohustus ja viivise maksmise kohustus arve tasumisega viivitamisel 0,2% päevas (p. 3.2 koos alapunktidega, k. 1, tl. 36)); väljavõtte KÜ 30.04.2014 ja 19.04.2017 üldkoosolekute protokollidest, millest nähtub majandamiskulude tasu suurus (k. 1, tl. 37).
16.Pooled on esitanud kohtule tõendid täitemenetluses nr. 095/2017/2848 kohtutäituri poolt korteriomandi, asukohaga xxx, Jõhvi, suhtes tehtud toimingute osas, mis on seotud korteriomandi sundvõõrandamisega enampakkumise teel (kinnisasja arestimise akt, arved täitemenetluses laekunud summade kohta, vara ümberhindamise akt, k. 2, tl. 57-59, 91, 168). Kohus leiab, et antud dokumendid omavad kohtu jaoks informatiivset iseloomu ning puudub vajadus nendele hinnangu andmiseks, kuna antud toimingud ei oma sisulist tähtsust võlgnevuse küsimuse lahendamisel, so nendest tõenditest ei sõltu hagi rahuldamine või mitterahuldamine.
17.Kostja kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja väitel ta selles korteris ei ela, teenuseid ei kasuta, seal elab N. G., kes on võtnud arvete tasumise kohustuse, arved olid väljastatud N. G.`u nimele, pealegi puudus hagejal õigus hagi esitamiseks, kuna N. G.`u suhtes on tehtud maksekäsk, mille hageja saab esitada kohtutäiturile võlgnevuse sissenõudmiseks. 11.04.2018 kohtuistungil avaldas kostja esindaja, et ei vaidlusta neid teenuseid, mis on seotud korteri säilitamise ja parendamisega, kuid vaidlustab kulutusi, mis on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Seega leiab kohus, et kostja tunnistab hagi osaliselt
18.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kuna 03.10.2017 oli maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäsk N. G.`u suhtes, siis puudus hagejal õigus hagi esitamiseks kostja vastu ning et kohus võttis hagi valesti menetlusse ning hagi oleks tulnud jätta läbi vaatamata vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 2. Kohus selgitab, et kuna solidaarvõlgniku N. G.`u suhtes tehti 03.10.2017 maksekäsk, siis tema vastu ei oleks hageja saanud enam kohtusse sama nõude osas hagi esitada. Hageja oleks kaotanud õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu juhul, kui mõlema võlgniku, so N. G.`u ja A. G.`u suhtes oleks tehtud maksekäsk. Antud juhul esitas kostja A. G. maksekäsu kiirmenetluse raames vastuväite, seega oli Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond kohustatud edastama tsiviilasja materjalid Viru Maakohtule ning hagejal oli seadusest tulenev õigus esitada kohtule hagi kostja kui solidaarvõlgniku vastu. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et kohus võttis hagi valesti menetlusse ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Antud juhul TsMS § 423 lg 2 p 2 ei kohaldu. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
19.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kui ta ei ela korteris, asukohaga xxx, Jõhvi, siis ei pea ta maksma korteriga seotud majandamiskulude eest. Kuna kostjale kuulub 1⁄2 korteriomandist Jõhvis, xxx, siis on kostja ja N. G.`u puhul tegemist solidaarvõlgnikena VÕS § 65 lg 1 mõttes. Kostja on oma 02.12.2017 vastuses ise nõustunud sellega, et „.... ühisvaraga seonduvad kohustused /sh korteriühistu ees/ tuleks kanda ühiselt“.
20.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kui N. G. on võtnud endale kohustuse tasuda korteriga seotud kulud/võlgnevused, siis on kostja nende kandmisest vabastatud – kuna tegemist on ühisomanike omavahelise kokkuleppega, siis ei ole see siduv võlausaldajale, va arvatud juhul, kui võlausaldaja on selle kokkuleppe heaks kiitnud. Antud juhul ei ole kostja
tõendanud, et hageja oleks heaks kiitnud kostja ja N.G.`u vahelise kokkuleppe selle kohta, et korteriomandiga seotud kohustuste eest kannab hageja ees vastutust ainult N. G.. Kostja märgib, et antud juhul on tegemist VÕS § 175 lg 2 tuleneva kohustuste ülevõtmisega. VÕS § 175 lg 2 kohaselt, kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kohus leiab, et viide antud sättele ei ole asjakohane, kuna N. G.`u puhul ei ole tegemist kolmanda isikuga, vaid solidaarvõlgnikuga/ühisomanikuga, ning jällegi on võlausaldaja nõusolekut. Võlausaldaja, so hageja nõusoleku olemasolu ei ole kostja tõendanud. Kostja viitas oma vastuses tsiviilasjadele nr. 2-16-7428 ja 2-15-19528, milledest peaks nähtuma pooltevahelise kokkuleppe olemasolu kohustuste kandmise osas. Kohus tuvastas, et tsiviilasja nr. 2-16-7428 menetlus on lõppenud 16.03.2018 määrusega, millega kohus jättis hagi ühisvara jagamise nõudes läbi vaatamata (kohtumäärus on jõustunud 03.04.2018); lahutuse nõudes tegi kohus osaotsuse. Tsiviilasjas nr. 2-15-19528 on menetlus lõpetatud 15.03.2016 kohtuotsusega, millega kostjalt mõisteti välja elatis lapse ülalpidamiseks. Kohtule jääb ebaselgeks kostja viide antud tsiviilasjadele, eriti elatise nõudega seotud tsiviilasjale, ning nende seosele käesoleva menetlusega, seega ei anna kohus hinnangut nende tsiviilasjadega seotud väitele. Kohus kordab veelkord, et pooltevaheline kokkulepe ei oma seaduslikku jõudu võlausaldaja ees juhul, kui võlausaldaja ei ole seda heaks kiitnud. Seda enam, et võlausaldaja/hageja ei ole olnud nende menetluste menetlusosaliseks. Antud juhul ei oma asja lahendamise seisukohalt ka tähtsust see, et kostja on andnud nõusoleku korteriomandi võõrandamiseks täitemenetluses, kuna korteriomand on võõrandamata ning endiselt kostja ja N. G.`u ühisomandis.
21.Samuti ei nõustu kohus kostja vastuväitega selles, et kui kostja mingit teenust ei tarbi (näiteks vesi, prügivedu), siis ei pea ta selle eest ka tasuma – kuna arve esitatakse kogu korteri kohta tervikuna, siis tuleb selle eest ka tasuda ning sisuliselt on kostjal arve/arvete tasumise kohustus seni, kuni ta on korteriomandi ühisomanik või kuni korteriühistu ei sätesta oma põhikirjas teisiti. Samuti ei oma asjas tähtsust, kelle nimele olid arved väljastatud, kuna tegemist on ühisomandiga, siis lasub ka tasumise kohustus ühisomanikel.
22.Eeltoodud asjaoludest ning kohtule hageja poolt esitatud arvetest, samuti hagiavalduses esitatud võlgnevuse kujunemise tabelist (perioodi 01.01.2016 - august 2017 eest ning milles märgitud summad mõneti väiksemad arvetel märgitud summadest, seega kostja kasuks) tulenevalt on tõendatud, et kostja(te) poolt oli hagejale 18.10.2017 seisuga tasumata põhivõlgnevus /solidaarvõlgnevus/ summas 2 200,46 eurot. Viivis
23.Kuni 31.12.2017 kehtinud Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise seisuga 18.10.2017 summas 500,22 eurot. Kostja viivise nõude osas vastuväiteid ei esitanud.
24.Hageja poolt kohtule esitatud arvetel on hageja märkinud viivisena 0,2% päevas, vastavalt Põhikirja p. 3.2.11 (k. 1, tl. 29). Kohtule esitatud hagis on hageja arvestanud viivist vastavalt kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise 0,07% päevas, mis 18.10.2017 seisuga moodustab 500,22 eurot. Hageja on täpse viivise arvestuse hagis välja toonud (k. 1, tl. 17-18). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud 18.10.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 500,22 eurot on põhjendatud, kuna kostja(d) on olnud viivituses arvete tasumisega. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, § 94.
25.Seega kuulub kostjalt /solidaarvõlgnikuna/ hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus seisuga 18.10.2017 summas 2700,68 eurot, sh põhivõlgnevus 2 200,46 eurot ja viivised seisuga 18.10.2017 summas 500,22 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis alates 19.10.2017 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtuotsuse täitmisel arvestada täitemenetluse nr. 095/2017/2848 raames laekunud ja tulevikus laekuvaid summasid (30.05.2018 seisuga on täitemenetluse raames laekunud 904,18 eurot). Menetluskulud
26.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja A. G.`u kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
27.Hageja esindaja esitas 07.05.2018 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 228,29 eurot (maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv summas 70,71 eurot on hüvitatud N. G.`u poolt) ja õigusabikulud seoses hagiavalduse koostamisega, kohtuistungil osalemisega ja 2 seisukoha esitamise eest kogusummas 720 eurot, kokku 948,29 eurot. Hageja esindaja tunnitasu moodustab 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, seega moodustab tunnitasu 120 eurot, mis on mõistliku suurusega. Hageja esindaja ajakulu: 3 tundi hagiavalduse koostamisele (6,0 lk), 1,5 tundi 29.03.2018 seisukoha koostamisele (10,0 lk) ja 1,5 tundi 11.04.2018 kohtuistungil osalemisele (36 minutit) ja 07.05.2018 täiendava seisukoha esitamisele (4,0 lk). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud on põhjendatud ning jätab need täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 948,29 eurot (sh riigilõiv 228,29 eurot ja õigusabikulud 720 eurot), samuti viivis menetluskuludelt (948,29 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
29.Kostja esindaja kohtule kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega järeldab kohus, et kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Kohus jätab kostja menetluskulud, juhul kui nad olid tekkinud, täies ulatuses kostja enda kanda.
30.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
31.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.