Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 31. mai 2018 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-18-789 8052,22 eurot OK Incure OÜ hagi R. K. ja K. K. vastu võla nõudes Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; esindaja Anne-Liis Veski, e-post: [email protected]; Kostja R. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: r. @live.com; Kostja K. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: k. @gmail.com Kirjalik menetlus
Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale R. K. isiklikult 22.01.2018 ning kostjale K. K. elektrooniliselt 01.04.2018. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esialgu perioodil 03.08.2017 kuni 16.01.2018 arvestanud viivist lepingujärgse määraga 0,12% päevas, hiljem on vähendanud viivist kolmekordse seadusjärgse määrani ning arvutanud seda kuni 28.05.2018. Kohus märgib, et kohtul on TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 järgi kohustus kontrollida tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled sellele ise ei ole tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb MOGO OÜ ja kostjate vahel sõlmitud lepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Riigikohus on leidnud, et viivisemäär, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, tuleb eelduslikult lugeda tühiseks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi (tsiviilasi nr 3-2-1-25-16 p 13). Kuna viivisemäär 0,12% päevas ehk 43,8% aastas ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda, on lepinguline viivisemäär tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi ning hagejal on võimalik nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Kohus juhib siinkohal tähelepanu riigikohtu praktikale, mille kohaselt kui ebamõistlik viivisemäär toob kaasa tüüptingimuse tühisuse, saab nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ning viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine või vähendamine ei muuda tüüptingimust mõistlikuks tüüptingimuseks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13 ja seal viidatud lahendid). Seega ei muuda tüüptingimust kehtivaks asjaolu, et hiljem vähendas hageja ühepoolselt viivist 0,066%-ni päevas, sest kuna tüüptingimus on tühine, saab viivist nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses. Täiendavalt märgib kohus, et hageja nõudis hagiavalduses sissenõutavaks muutunud viivist hagiavalduse esitamise aja seisuga ning ei esitanud edasiulatuva viivise nõuet, sellises nõudes on hagi ka kostjatele kätte toimetatud. Seega arvutab kohus tagaseljaotsuses viivise seadusjärgses määras välja hagiavalduse esitamise seisuga. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 6714,66 eurot on perioodi 03.08.2017 kuni 16.01.2018 eest 245,77 eurot.
jätab hagi rahuldamata perioodil 03.08.2017 kuni 16.01.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 1091,79 euro osas. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.