Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-17-14111 hagiavalduse tekitatud kahju väljamõistmiseks kostjalt. Hageja on seisukohal, et kostja vastutab lepingu täitmise käigus hagejale tekkinud kahju eest täies ulatuses ning nõuab kahju hüvitamist. Seda alljärgnevalt kirjeldatud põhjendustel. Hageja ja kostja olid 19.01.2017 sõlminud suulise (hageja ja kostja on koostööd teinud aastaid) töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja teostama hageja tellimusel veetrassi paigaldamiseks vajalikud kaevetööd. Esialgne kava oli teostada tööd jaanuaris 2017, kuid ilma külmenemise tõttu lükati tööde teostamise aeg hilisemate kokkulepetega 2017 a. juulikuusse. Kostja majandustegevus hõlmab kaevetööde teenuste osutamist. Kaevetööde teostamiseks olid hagejal saadud kõik vajalikud dokumendid, sealhulgas kaevetööde luba ja AS-i Pärnu Vesi poolt väljastatud joonised trassi asukoha ja ühenduspunkti kohta AS-i Pärnu Vesi veetrassiga. Ehitusseaduse (EhS) § 4 lg 1 kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega . Hageja ja kostja olid seega kokku leppinud ehitamises. EhS § 21 kohaselt peab isik, kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames, oma tegevuses järgima seadustest tulenevaid põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas peab ettevõtja järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik ning et oleks määratud ka konkreetse projekti või objekti eest vastutav pädev isik . EhS § 22 kohaselt peab ettevõtja olema pädev tehtavate tööde asjatundlikuks tegemiseks. Ettevõtja ei või anda eksitavat teavet oma pädevuse kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub pädevus. Seega pidi kostja olema teadlik sellest, et kaevates linna territooriumil, on kaevetööde teostamiseks vajalik kaevetööde luba ja kaevatava trassi asukohta näitav asendiplaan. Samuti pidi kostja olema teadlik ka sellest, et kaevates linna territooriumil tiheasustusega piirkonnas on äärmiselt tõenäoline, et maa all asuvad kommunikatsioonid sh. veetrassid ja maakaablid, ning nende vigastamise vältimiseks on vajalik kaeveloa ja projektiga tutvuda tuvastamaks, kus sellised rajatised asuvad. Hageja esitaski kostjale enne kaevetööde algust asendiplaani ja täiendavalt Eesti Energia AS-st saadud joonised maakaablite paiknemise kohta. Vajalikud joonised olid seega olemas ja neid tutvustati kostja esindajatele. Lisaks selgitas hageja esindaja Indrek Kõiv ka suuliselt seda, et maakaabel asetseb maakraani, mille juurest kaevatav veetrassi süvend alguse saab, vahetus läheduses ja sealt ei tohi kaevata. EhS § 77 lg 2 p 5 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. Majandus- ja taristuministri määruse “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” § 10 lg 1 p 3 kohaselt on maakaabelliini kaitsevöönd piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Ehitusalal tegutsev ettevõtja, kes tegeleb kaevetöödega, peab kahtlemata olema kursis hagiavalduse punktides 2.7 ja 2.8 nimetatud piirangutega. Arvestades seda, et kostja poolt kahjustatud elektrikaabel asus vahetult veetrassi kõrval, seal, kus ta asendiplaani ning Elektrilevi OÜ poolt edastatud jooniste kohaselt asetsema pidi, oleks kostja pidanud järgima kehtivaid nõudeid ning vähemalt 1 meetri kaugusel veetrassist ja maakaablist lõpetama kaevamise sügavamalt kui 30 sentimeetrit. Kostja seevastu kaevas ekskavaatoriga, järgimata norme ja hageja esindaja suulisi märkusi ning hoiatusi ka piiranguvööndis sügavamal kui 30 cm kuni vigastas maakaablit. Hagejale on kahju tekkinud. Elektrilevi OÜ parandas talle kuulunud lõhutud kaabli ja on esitanud hagejale, kui isikule, kelle kinnistul kaevetöid tehti, nõude kahju hüvitamiseks. Hageja on nõutud kahjuhüvitise summas 1 646,45 eurot tasunud.Hageja ja kostja olid kokku leppinud kaevetööde tegemises ning kostjal oli kohustus teostada kaevetööd kooskõlas pooltevahelise kokkuleppe ja õigusaktidest tulenevate nõuetega. Kostja ei järginud kaevetööde tegemisel ei

2-17-14111 õigusaktidest tulenevaid nõudeid ega hageja juhiseid. Sellega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingut.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele . VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik . VÕS § 116 lg 2 p 3 sätestab juhuna, millal kahju hüvitamist võib nõuda täiendavat tähtaega määramata, kohustuse rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kostja teostas kaevetöid käibes vajalikku hoolt oluliselt järgimata. Õiguskirjanduses on märgitud, et objektiivselt tähendab raske hooletus hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõetamatu. Sellisteks juhtumiteks võib pidada nt. liiklusreeglite või ohutusnõuete jämedat eiramist (P.V, I.K. jt. “Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne”, kirjastus Juura, 2016.a., lk 494).Kostja eiras mitte üksnes EhS § 77 lg 2 p 5 ja Majandus- ja taristuministri määruse “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” § 10 lg 1 p 3 (ohutus)nõudeid (elektripaigaldise piiranguvöönd 1m ja keeld teha mullatöid sügavamal kui 0,3m), vaid ka hageja selgesõnalisi juhiseid mitte kaevata veetrassi maakraani (mis oli visuaalselt tuvastatav) lähedal, kuna seal asub maakaabel. Samuti on hageja kahju hüvitamise nõue ilma täiendavat tähtaega määramata põhjendatud seetõttu, et kahju kohene hüvitamine on VÕS 115 lg 1 kohaselt mõistlik. Hagejal ei olnudki võimalik rikkumise kõrvaldamiseks kostjale täiendavat tähtaega anda, sest kostjal puudus mistahes pädevus ja võimekus 10kV maakaablile tekitatud kahju likvideerimiseks. Tekitatud kahju likvideeris viivitamatult vastava elektritööde pädevusega Elektrilevi OÜ, kuna maakaabli vigastus tingis elektrikatkestuse paljudele elektritarbijatele ning võimalike parandustöödega viivitamine oleks kahtlemata viinud täiendavate kahjunõuete esitamiseni. Hageja märgib, et tänaseni ei ole Elektrilevi OÜ oma klientide kahjunõudeid hagejalt sisse nõudma asunud, loodetavasti sellised nõuded Elektrilevi OÜ klientidel puuduvad.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja leiab, et kostjal oli kohustus ja vastutus teostada kaevetööd lähtudes õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja järgides hageja juhiseid. Kui kostja oleks teostanud töid järgides talle esitatud ja tutvustatud asendiplaani, Elektrilevi poolt väljastatud joonist kaablite asukoha kohta ja elektripaigaldise kaitsevööndile kehtivaid nõudeid, ei oleks saanud kahju tekkida, st. maakaabel ei oleks saanud vigastada.Veelgi enam, kostja ei järginud lisaks elektripaigaldise kaitsevööndile ka ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 31 lg 2 sätestatud nõuet selle kohta, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid. Keskkonnaministri määruse “Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus” § 2 lg 1 kohaselt on survetorustiku kaitsevöönd selle telgjoonest sõltuvalt torustiku läbimõõdust vähemalt 2 meetrit. Kostja kaevas ekskavaatoriga sisuliselt vastu veetrassist vertikaalselt väljuvat maakraani ehk sisuliselt survetorustiku kohal. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja tekitas kahju raske hooletuse

2-17-14111 tõttu. Lisaks sellele, et kostja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu on selge ka see, et kostja, oma majandustegevuses kaevetööde teenuse osutajana, pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal (ja ka lepingu täitmisel) seda, et hooletu kaevamine võib kaasa tuua kommunikatsioonide kahjustamise. Kaevetööd toimusid tiheasustuse alal, linnas, mitte karjääris ega põllul, kus võib eeldada maaaluste kommunikatsioonide puudumist. Kui võlgnik sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuse käigus, siis tuleb ettenähtavuse hindamisel (teadma pidamise hindamisel) mõõta seda vastavate professionaalide ehk antud majandus- või kutsealal kehtivate standardite järgi (P.Varul jt. “VÕS I kommenteeritud väljaanne” lk 662). Elektrikaabli või mistahes muu maaaluse kommunikatsiooni vigastamise risk on teada igale ettevõtjale, kes majandus-ja kutsetegevuses teostab kaevetöid. Samuti pidi selline risk (ja riski realiseerumisel tekkiv kahju) olema ettenähtav kostjale. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis . Hageja leiab, et kostja kohustuste sisuks oli muuhulgas kaevetöödega kaasneda võivate kahjude ärahoidmine. Hageja ja kostja vaheline riskijaotus sõlmitud lepingu raames ei olnud ega saagi olla mõistlikult jaotatud viisil, mis välistaks kostja vastutuse kahju eest, mis võib tekkida kaevamisel elektripaigaldise kaitsevööndis (mille asukohast kostja teadis) ning asetaks sellise riski hagejale ehk kaevetööde tellijale. Juhul, kui kaevatava trassi ulatuses oleks leidunud kas kaabel või veetrass kohas, mida ei olnud märgitud asendiplaanile, oleks arusaadav, et sellise märkimata kommunikatsiooni kahjustamise riski kaevetööde teostaja ei kanna. Antud juhul aga sellist olukorda ei esinenud, kaevetööde teostamisel võttis kostja riski, mis kaasneb talle tutvustatud kommunikatsioonide asukohas kaevamisega, selgelt ja üheselt enda kanda. Hageja huvid pidid saama rahuldatud selliselt, et kolmandatele isikutele tööde teostamisega kahju ei teki ning kolmandatele isikutele ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks täitnud kehtivaid nõudeid. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . VÕS § 128 lg 2 kohaselt on hüvitatava kahju liigiks ka otsene varaline kahju . VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostjal tuleb lähtudes totaalreparatsiooni põhimõttest hüvitada kogu hagejale tekitatud kahju. Hageja on pidanud tasuma kahjustatud kaabli omanikule 1 646,45 euro suuruse rahasumma. See on summa, mille kaabli omanik kandis seoses kaabli parandustöödega. Hageja on 12.09.2017 esitatud tasaarvestuse avaldusega tasaarvestanud hageja kohustused kostja ees kostja vastu suunatud kahju hüvitamise nõudega. Kostja võlgneb hagejale peale tasaarvestuse tegemist 1 312,85 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 1312.85 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja kirjalikud vastuväited hagile

2-17-14111 vahelist maakaabelliini. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kaabli kahjustamise järgselt käis kohapeal Elektrilevi OÜ esindaja, kes koostas elektripaigaldiste rikkumise akti. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Elektrilevi OÜ võttis kohapeal seletuse rikkujalt ehk hagejalt. Kostja võtab omaks, et esitas 17.07.2017 hagejale materjalide ja teostatud tööde eest arve summas 333, 60 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja ei vaidlusta, et Elektrilevi OÜ esitas Eesti Energia AS-i kaudu hagejale 25.08.2017 kahju hüvitamise nõude. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja on kostjale teinud kohtuvälise ettepaneku Elektrilevi OÜ kahjunõude pooleks jagamiseks ning et kostja vastavat ettepanekut vastu ei võtnud. Kostja ei vaidlusta hageja poolt 06.09.2017 nõude esitamise fakti. Kostja võtab omaks, et vastas 06.09.2017 esitatud nõudekirjale tasuda 10.09.2017 Eesti Energia AS-i kaudu hagejale esitatud kahjunõude summa eitavalt. Kostja võtab omaks, et hageja esitas 12.09.2017 kostjale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas kostjale võlgnetava summa 333,60 eurot. Samas on hageja jätnud märkimata, et kostja vaidles tasaarvestuse avaldusele vastu, kuivõrd kostjal ei olnud seisuga 12.09.2017 hageja ees täitmata rahalisi kohustusi (puudus tasaarvestuse olukord ja võimalus) ja tasaarvestuaavaldus ei ole seetõttu kehtiv. Kostja hagi omaks ei võta ning vaidleb sellele vastu alljärgevatel põhjendustel ja õiguslikele alustele tuginedes. Kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest, sest kogu vastutus on hagejal. Hageja tuginemine EhS § 4 lg 1, § 21, § 22, 77 lg 2 p 5 ning selle alusel Majandus- ja taristuministri määruse „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 1 p 3 ei ole antud juhul asjakohane ja seda alljärgnevatel põhjustel. 2.3. Pärnu Linnavolikogu 19.02. 2009 määrusega (edaspidi Määrus) nr 3 kinnitatud „Pärnu linna kaevetööde eeskiri“ reguleerib kaevetööde tegemist (edaspidi kaevetööd) Pärnu linna haldusterritooriumil (Määruse § 1). Määruse § 2 sätestab, et kaevetööde tegija (edaspidi kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes teostab kaevetöid. Määruse § 3 plg 1 sätestab, et kaevaja esitab digitaalselt või võimaluse puudumisel kirjalikult vormikohase kaeveloa taotluse majandusosakonnale hiljemalt 5 päeva enne kaevetöö algust. Määruse § 3 lg 4 sätestab, et kaeveloa taotlusele lisatakse: 1) tehnorajatise ehitusprojekt ja ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek; 2) puude ja põõsaste istutamise või juurimise korral asendiplaan; 3) tee ehituse või rekonstrueerimise teeprojekt ja ehitusluba; 4) üldkasutataval alal kaevamise korral maksekorraldus tagatisraha tasumise kohta või krediidi- või finantsasutuse garantiikiri; 5) majandusosakonna spetsialisti poolt määratud vajalikud kooskõlastused; 6) tegevuslitsents, kui kaeveloa taotluses märgitud tööde tegemiseks on ette nähtud tegevuslitsents või majandustegevuseregistri registreering; 7) tehnorajatiste ja teede ehitamisel läbi võõra kinnisasja maaomaniku kirjalik nõusolek; 8) üldkasutataval alal kaevamise korral vähemalt 2 ülevaatlikku fotot paberkandjal või digitaalsel kandjal plaanitavast kaevekohast. Määruse § 5 lg 1 sätestab, et kaeveloale kantavad andmed ja nendeks on: 1) kaeveloa väljastaja andmed; 2) kaeveloa väljastamise kuupäev; 3) kaeveloa number; 4) kaevaja andmed; 5) kaevetööde asukoht; 6) kaevetööde põhjus; 7) kaevetööde kestus; 8) kaevetööde tagatisraha suurus; 9) kaevetööde eest vastutava isiku andmed; 10) vajadusel omanikujärelevalvet teostava isiku kontaktid; 11) vajadusel muud lisatingimused. Praegusel juhul ei ole küll teada, kes on kaevetööde tegemiseks esitanud taotluse, kuid hagile lisatud tõenditest nähtub, et kaevetööde läbiviijaks on Samaaria Eesti Misjon MTÜ, kes on märgitud loale ka vastutavaks isikuks. Seega kuivõrd kostja luba taotlenud ei ole ja kostjalt ei ole tellitud ka nö täisteenust siis saab teha loogilise järelduse, et kaevetööde loa taotles hageja, kes sai läbi loa tellimise fakti ka õiguslikult nö kaevajaks. Kuivõrd kaevetööde loalt nähtuvalt ei ole ka kaevetööde läbiviijaks märgitud ühtegi teist isikut ja seal on kaevajana märgitud hageja, siis on hageja isikuks, kes sai ja pidi teostama kaevetöid. Ka vastutus kaevetööde läbiviimise nõuete täitmise eest on kaevetööde loa alusel kaevajal, kelleks on Samaaria Eesti Misjon MTÜ. Juhul kui hageja väidab muid kokkuleppeid, siis on hageja tõendamiskoormis, mis antud juhul on täitmata. Ka muudest tõenditest nähtuvalt on just hageja isikuks, kes oli vastutav kaevetööde teostamise eest. Nii nähtub elektripaigaldiste 13.07.2017 rikkumise aktist, et rikkujalt on võetud seletus. Rikkuja nimel on alla kirjutanud Indrek Kõiv, kes on andnud järgmise seletuse: „teostasime veetrassi kaevetöid Pärnu- Sauga Jõekalda 1 luba nr 160444. Konsulteerisin A.R.IGA kes saatis fotod (paiknemised). Kopp puhastas kraani liitumiskohta, kui kaabel sai vigastada. Me

2-17-14111 kontrollisime kaabli märgistust kuid märgistust ei leidnud tegemiste käigus kaevamiste käigus kaabli tähistust ohulinti või telliseid. Seega on Elektrilevi OÜ kohapeal tuvastanud rikkuja, kellelt võttis seletuse ja kes muuhulgas ei maininud kordagi, et tegelik rikkuja on kostja. Oma seletusega Elektrilevi OÜ-le võtab hageja rikkumise ja kogu süü enda peale. Samas juhul, kui hageja ja kostja vahel olnuks tõesti poolte vastutust reguleeriv leping, sh kasvõi suuline, on kummastav, et hageja seda koheselt ei mäletanud ja Elektrilevi OÜ-le antud seletuskirjas sellele ei osundanud. Nimetatud asjaolud koosmõjus teevad ebausutavaks hageja väited 19.01.2017 töövõtulepingu olemasolust, selle järgsest vastutuse jagamisest või lausa kostjale ülekandumisest. Pelgalt EhS alusel antud juhul arvestades kaevetööde regulatsiooni ja kaeveloale kantavaid andmeid, mille aluseks on kaevaja taotlus ning millele lisandub ka 13.07.2017 Elektrilevi OÜ-le antud seletus, kostjale vastutust laiendada ei saa. Hagiavalduses märgitud EhS sätted kui üldregulatsioon ei võimalda antud juhtumil tuletada, et ehitaja, kellel lasus kogu vastutus, oli aadressil SaugaJõekalda I Pärnu linnas oli vaid ja/või erandita kostja. Kostja on seisukohal, et kaitsevööndi koha väljaselgitamine oli arusaadavalt just hageja kui tellija, kes on märgitud kaevetööde loale nii kaevajana kui ka vastutava isikuna, kohustus. Hagiavalduses märgitud asjaoludest ja EhS sätetest ei saa tuletada kostja poolt VÕS § 100 sätestatud kohustuse rikkumist, mille korral oleks võimalik esitada VÕS § 101 lg 1 p 3 märgitud kahjunõue kostja vastu. Ehkki kostja kahjunõuet ei tunnista, tuleb märkida selguse huvides veel järgmist. Nii nagu hageja ka oma 28.08.2017 e-kirjas kirjas on märkinud, oli tegemist halbade asjaolude kokkulangemisega. Hagiavalduses ja selle lisadeseeskätt Elektrilevi OÜ poolt koostatud rikkumise aktis esitatud esitatud asjaoludel sellest, kus hageja selgitab, et linti vms tähist millest võinuks aimata kaabli olemasolu kaevetööde teostamise kohal puudumise tõttu (juhul kui see nii oli), ei oleks hagejal kahju nõude esitamise õigust kostja vastu ka põhjusel, et VÕS § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Nimelt isegi juhul, kui kaevetööde faktilisele teostajale võiks või saaks omistada mingi kohustuse rikkumise (s.o asjaolu, millega kostja kindlasti ei nõustu), siis olukorras, kus on teada, et see hageja nimel töid juhtinud ja vastutava isiku seaduslikuks esindajaks olnud Indrek Kõivul olemasolnud A4 plaan või foto ei olnud täpne, oli tegemist nagunii vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõistes. Seda kas hagejale väidetevalt Eesti Energia AS poolt väljastatud plaan on ebatäpne, ei saanud keegi, ammugi mitte kostja teada ega mõjutada ning negatiivne tagajärg saabunuks vaatamata sellele, kes vastava kaevetöö teostanuks. Lisada tuleb, et konkreetset A.R.ilt saadud plaani/fotot ei ole hageja hagile lisanud. Määruse § 11 lg 2 sätestab, et projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul. Seega kokkuvõtvalt kehtiva määruse mõistes on kaevajaks hageja (taotles kaeveloa, mida saab taotleda vaid kaevaja ja märkis ennast ka vastutavaks isikuks), kelle kulul toimub ka vigastuste parandamine ning asjaolu, milline on kostja majandustegevus üldises plaanis, õiguslikku olukorda ei muuda. Kulud tuleb kanda kaevajal ehk hagejal. Kostja esitab tõendina ka vastuväite hageja 12.09.2017 tasaarvestusavaldusele, millega soovib tõendada, et ei ole aktsepteerinud kostja tasaarvestust ning võtnud sel moel omaks rikkumist ka mitte osaliselt.

Menetluse käik 3.Kostja esitas kohtule vastuhagi, mille kohaselt Pärnu Soojuspumbad OÜ esitas MTÜ-le Samaaria Eesti Misjon 13.03.2017 teostatud tööde eest 17.07.2017 arve nr 17243 kogusummas 333, 60 eurot (koos käibemaksuga). MTÜ-l Samaaria Eesti Misjon on viidatud arve vaatamata korduvatele meeldetuletustele täiendavale täitmise tähtajale käesoleva ajani tasumata. TsMS § 373 lg 1 p 3 järgi võib kostja esitada hageja vastu oma protsessuaalse nõude ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Kostja poolt käesolevas

2-17-14111 asjas esitatav vastuhagi on seotud pooltvaheliste nõuetega ja kuivõrd nõuetega seotud tõendid kattuvad, siis on põhjendatud selle menetlemine menetlusökonoomiast tulenevalt ühes menetluses põhihagiga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.Sama lg 2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingu mittekohase täitmise korral näeb VÕS § 101 lg 1 punktides 1-6 ette terve rea õiguskaitsevahendeid, mida pool võib teise poole suhtes rakendada lepingu rikkumise korral. Nii võib võlausaldaja nõuda 1) kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kostja soovib esitada kohustuse täitmise nõude koos viivisenõudega. Käesolevas asjas tellis MTÜ Samaaria Eesti Misjon Pärnu Soojuspumbad OÜ-lt kaeveteöödeks tehnika koos juhiga. Pärnu Soojuspumbad OÜ täitis tellimuse 13.07.2017, koostades selle kohta ka 17.07.2017 arve nr 17243 summas 333,60 eurot, mille edastas MTÜ-le Samaaria Eesti Misjon. Arvel oli märgitud selle maksetähtajaks 21.07.2017. MTÜ Samaaria Eesti Misjon viidatud arvet tähtpäevaks ei tasunud, mistõttu Pärnu Soojuspumbad OÜ tuletas tasumata arvet meelde esmakordselt 25.07.2017. Teisel korral tuletas Pärnu Soojuspumbad OÜ tasumata arvet meelde 10.09.2017 seisukohas MTÜ Samaaria Eesti Misjon kahjunõudele ning kolmandal korral andis Pärnu Soojuspumbad OÜ arve tasumise vajadusest teada 14.09.2017 vastuväites tasaarvestusavaldusele. Käesoleva ajani on MTÜ Samaaria Eesti Misjon poolt arve tasumata. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on Pärnu Soojuspumbad OÜ õigustatud nõudma arve tasumist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Ehkki arvele oli märgitud viivise määrana 0,05% päevas, nõuab Pärnu Soojuspumbad OÜ arve tasumisega viivitamise eest viivist 113 lg 1 sätestatud määras ning alates käesoleva vastuhagi esitamisest. Kostja /Vastuhagi esitaja palub hagejalt välja mõista põhivõlg summas 333.60 eurot ja viivise hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras. Menetluskulud jätta hageja kanda.

2-17-14111 tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 2 sätestatakse, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Seega, Samaaria on oma kohustuse tasuda Soojuspumpade poolt teostatud tööde eest 333,60 eurot täitnud 12.09.2017 a. ning Soojuspumpadel ei ole alust vastuhagis toodud raha tasumise nõude esitamiseks Samaaria vastu. Lähtuvalt sellest, et Samaaria on oma kohustuse Soojuspumpade ees kohaselt täitnud, ei ole käesolevas kohtumenetluses asjakohased ka Soojuspumpade vastuhagi punktis 2.2 viidatud võlaõigusseaduse sätted.Täiesti põhjendamata on vastuhagis Soojuspumpade poolt Samaaria vastu esitatud viivise nõue. Soojuspumbad nõuab vastuhagis muuhulgas “/.../mõista hagejalt MTÜ Samaaria Eesti Misjon kostja Pärnu Soojuspumbad OÜ kasuks viivised hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ”. Nagu Samaaria juba eespool märkis, tasus ta Soojuspumpadele arve nr 17243 alusel 333,60 eurot 12.09.2017 a. Seega oli põhikohustus Samaaria poolt täidetud juba ca 5 nädalat enne tähtpäeva, millest Soojuspumbad nõuab viivise arvestamise alustamist. Sellisel viisil viivise arvestamiseks ja Samaarialt nõudmiseks ei ole mittemingisugust alust. Kõike eeltoodut arvestades leiab MTÜ Samaaria Eesti Misjon, et Pärnu Soojuspumbad OÜ vastuhagi tuleb jätta täielikult rahuldamata ning vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud Pärnu Soojuspumbad OÜ kanda.

5.Kohtuistungil 09.05.2018.a. hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning vastuhagi jätta rahuldamata. Kohtuistungil 09.05.2018.a. kostja palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 6.Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ,tunnistajate ütlustega ja asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning vastuhagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

2-17-14111

2-17-14111 kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 10 lg.3 Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Kostja kaevetööde teostajana rikkus EhS § 77 lg.2 p. 5 kaevates kopaga maakaabelliinide kaitsevööndis sügavamal kui 0,3 meetrit. Nimetatu on nähtav ka kohtule esitatud fotolt (tl. 18).

2-17-14111 teisel plaanil teisele poole märgitud, aga hästi maakraani lähedal. Elektrikaabli erinevus võis olla pool meetrit (tl.112- 113). Kohtule esitatud fotolt on näha , et maakraan asub maa pinnal ja on nähtav (tl. 18 punasega märgitud). Kui plaanidel oligi mõningane erinevus oleks kostja kaevetööde teostajana pidanud sellest teavitama tellijat ja keelduma töödest v. ise kindlaks tegema elektrikaablite tegeliku asukoha v. arvestama kaevamisel mõlemal plaanil märgitud kaablite asukohta. 15.Tunnistaja V.O.`i kohtuistungil antud ütluste järgi tegi tema Sauga Jõekalda kinnistul kaevetöid, vesi tuli majast linnatrassi viia, tuli Indrek Kõiv ja talle näidati ette koht , kus peab kaevama, Kõiv näitas ette kust maalt kuhu maani tuleb kaevata. Talle ei tutvustatud plaani, kus oleksid trassid ja kaablid peale märgitud. Kõiv näitas plaani ja ütles, et elektrikaabel jookseb heki tagant ja andis käsu kaevata maakraani lähedalt (tl.114). Kostja juhatuse liige Toomas Timmi kohtuistungil selgitas, et ühtegi plaani talle ei saadetud , plaan oli hageja juhatuse liikme käes ja ta näitas plaani. Neil oli kokkulepe , et I.Kõiv korraldab kõik ise ära. Tema eeldas , et mahamärkimine on ka korraldatud, kopajuhile tutvustas Kõiv plaani ja tema ise kohapeal ei olnud. Kostja juhatuse liikme selgitustest selgub, et kostja töövõtjana asudes teostama kaevetöid ei kontrollinud piisavalt talle esitatud plaane ega elektrikaablite asukohta, mille tõttu kostja töötaja rikkus kaevetööde tegemisel seadust ja vigastas elektrikaablit. Töövõtja ei või eriteadmisteta tellija juhiseid pimesi järgida, vaid on oma eriteadmiste ja professionaalsuse tõttu kohustatud juhiseid nende sobilikkuse ja seadusele vastavuse osas üle kontrollima. Kostja seda ei teinud. Nimetatu on tõendatud tunnistaja V.O.`i ütlustega ja ka kostja juhatatusse liikme enda selgitustega eel- ja kohtuistungil. Tunnistaja V.O.`i ütlused selle kohta, et Indrek Kõiv ütles, et kaabel jookseb heki tagant ja Kõiv andis käsu kaevata maakraani lähedalt, ei ole usutavad. Ühelgi kohtule esitatud plaanil ei kulge elektrikaabel heki tagant ning tunnistaja G.V. , kes oli kohal muinsuskaitse esindajana ei kuulnud, et Indrek Kõiv jagas kopajuhile selliseid korraldusi (tl.112 ). Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kostja vastutab tekkinud kahju eest ja hageja kahjunõue on põhjendatud.

2-17-14111

2-17-14111 põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg.1 mõttes. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-4-15 p.13. Hageja taotlusel ja vastavalt TsMS § 177 lg.4 peab kostja tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.