Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse G. H. pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Viru Maakohtu 06.04.2018 määruseg võeti avaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman. Ajutine haldur esitas 30.04.2018 kohtule aruande ning taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Esitatud aruande kohaselt: Võlgniku vara ja kohustused ning arvamus, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud (PankrS § 22 lg 2 p 1) G. H. (isikukood xxx) suri xxx.a. Jõhvi notar Tiit Juse on 19.03.2018.a. koostanud ja tõestanud pärimistunnistuse, mille kohaselt on G. H. pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus – Kohtla-Järve linn. Ajutine haldur esitas teabenõuded krediidiasutustele SEB Pank AS; Swedbank AS; Danske Bank A/S Eesti filiaal, Cooppank AS; Luminor Bank AS, Tallinna Äripank AS, Citadele Banka Eesti Filiaal, Balti Investeeringute Grupi Pank AS, LHV Pank AS, TF Bank AB (publ.) Eesti filial, INbank AS. AS SEB Pank vastuse kohaselt omas võlgnik AS SEB Pank küll arvelduskontot, kuid konto on suletud panga algatusel 02.06.2015 ning surmajärgsed tehingud kontol puuduvad. Konto saldo oli nii 04.03.2000 seisuga kui konto sulgemisel 0 eurot. AS Swedbank vastuse kohaselt omas G. H. AS-is Swedpank kahte arvelduskontot. Arvelduskonto nr EE072200001105780279 suletud 28.03.2001 võlgnevuse. Võlg pangale sulgemise seisuga 8.44 EEK (8,44/15,6466 = 0,53 eurot). Arvelduskonto nr EE962200221010253260 suletud 17.03.1999 võlgnevuse. Võlg pangale konto sulgemise seisuga 26.50 EEK (26,50/15,6466 = 1,69 eurot). Danske Bank A/S Eesti filiaal, Cooppank AS; Luminor Bank AS, Tallinna Äripank AS, Citadele Banka Eesti Filiaal, Balti Investeeringute Grupi Pank AS, LHV Pank AS, TF Bank AB (publ.) Eesti filial, INbank AS on vastanud, et neil puuduvad lepingulised suhted G. H. ́ga ning samuti pole G. H. ́l kohustusi nimetatud krediidiasutuste ees. Ajutine haldur esitas teabenõuded liisinguettevõtetele: Swedbank Liising Eesti AS; SEB Liising AS; Nordea Finance Estonia AS; Danske Bank A/S Eesti filiaal; Krediidipanga Liisingu AS. Kõik nimetatud liisinguettevõtted kinnitavad, et G. H.l liisingukohustused puuduvad.

Ajutine haldur tegi teabenõude Pensionikeskus AS ́le ning pensionikeskuse vastuse kohaselt ei ole pensioniregistripidajal andmeid, et G. H. oleks liitunud kohustusliku ega täiendava kogumispensioni kindlustusega. Ajutine haldur tegi teabenõude Maanteeametile, mille vastuse kohaselt G. H. nimel või kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12m kogupikkusega laevu ega jette registreeritud ei ole ning pole ka viimase viie aasta jooksul olnud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub G. H.le korteriomand asukohaga: Uus 9a23, Kohtla-Järve registriosa nr 1462207. G. H. kantud omanikuna kinnistusraamatusse 09.12.2003.a. ainuomanikuna. Pärandaja oli küll abielus L. L.`iga (xxx), abielu oli sõlmitud 06.07.1985 ja lahutatud 22.03.1996. aastal, kuid ajutise halduri hinnangul on korteriomandi puhul tegemist G. H. lahusvaraga. Kohtutäitur Natalja Malahhova on pärandvara inventuuri tegemisel hinnanud nimetatud korteri väärtuseks 50 eurot. Avaldaja on samuti pankrotiavalduses märkinud korteriomandi väärtuseks 50 eurot. Korteriühistu vastuse kohaselt maksavad rahuldavas seisukorras korterid samas majas ainult 500 kuni 1500 eurot, kuid G. H. korteriomand on väga halvas seisukorras ning vajab remonti. Korteri hinna tõmbab alla asjaolu, et piirkonnas elab palju asotsiaale. Arvestades eelpool nimetatud asjaolusid, ajutine haldur nõustub inventuuri tegija ning avaldaja arvamusega ning leiab, et korteriomandi väärtuseks on 50 eurot. Pankrotiavalduses oli märgitud, et seisuga 18.01.2018.a. oli G. H. võlgnevus korteriühistu KÜ Uus 9a, Kohtla-Järve ees summas 15 185,21 eurot. Ajutine haldur tegi päringu korteriühistule, et korteriühistu teataks, mis on võlgnevuse summa käesoleval hetkel. KÜ Uus 9a vastuse kohaselt on 31.03.2018.a. seisuga G. H. võlgnevus korteriühistule 15 610,33 eurot (põhivõlg – 7161,24 ja viivis 8449,09 euro). Korteriühistu hinnangul on korter väga halvas seisukorras. Ajutine haldur on tuvastanud, et Võlgniku pärandvara kohustused on alljärgnevad: 1) võlgnevus AS Swedbank ees summas 2,23 eurot; 2) võlgnevus KÜ Uus 9a ees summas 15 610,33 eurot. KOKKU Võlgniku pärandvaral lasuvad kohustused summas 15 612,56 EUR. Ajutine haldur on tuvastanud, et Võlgniku pärandvaraks on korteriomand asukohaga Uus 9a23, Kohtla-Järve, mille väärtuseks hindab ajutine haldur maksimaalselt 50 eurot. Kokku pärandvara summas 50 eurot. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul on pankrotivara summas 50 eurot ning võlgniku pärandvaral lasuvaid kohustusi summas 15 612,56 eurot. Võlgniku kohustused ületavad varasid mitme tuhande kordselt. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulutusi, kuna pankrotimenetluses tuvastatu põhjal olemasolev vara on ebapiisav pankrotimenetluse läbi viimiseks. Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused (PankrS § 22 lg 2 p 11) Ajutine pankrotihaldur tegi elektroonilise päringu Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Kojale, kes teatas, et pooleli olevad (lõpetamata) täitemenetlused puuduvad. Ainuke täitemenetlus, mis G. H.ga on seotud on täitemenetlus nr 042/2017/1888, mis on kohtutäitur Natalja Malahhova poolt läbi viidud pärimisinventuur G. H. pärandvara kohta. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele (PankrS § 22 lg 2 p 2)

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur leiab, et G. H. pärandvara, korteriomandi müügist, pole võimalik saada sellises ulatuses rahalisi vahendeid, mis pärandvara varalist seisundit saaks paraneda. Ajutine haldur leiab, et kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega, kus võlgniku isik, kes saaks füüsiliselt olukorda parandada puudub ning puudub ka väärtusega vara, siis puuduvad igasugused võimalused varalise olukorra mistahes paranemiseks tulevikus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Võlgniku pärandavara on vastu võtnud Kohtla-Järve linn, kes esitas kohtule pankrotiavalduse ning samuti tunnistab avalduses maksejõuetust, seega tuleb ajutise halduri hinnangul võlgniku püsivat maksejõuetust eeldada. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgnik on surnud juba 04.03.2000, rohkem kui 18 aastat tagasi ning suurimaks võlgnevuseks on võlgnevus korteriühistu ees, mis eelduslikult ongi tekkinud peale isiku surma kuna pole olnud isikut, kes oleks kohustusi korteriühistu ees kandnud. Võlg Swedbank AS on summaarselt väike, ilmselt konto kasutamise teenustasud, mis eelduslikult tekkisid peale G. H. surma. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks muu asjaolu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega, seega PankrS § 22 lg 5 tähenduses on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgniku vara säilimine (PankrS § 22 lg 2 p 3) Võlgniku olemasoleva vara säilimine on tagatud. Nõusolekud/keeldumised võlgniku vara käsutamiseks (PankrS § 22 lg 2 p 4) Kuna võlgniku ainukese vara puhul on tegemist kinnisvaraga ning registris on omanikuna märgitud surnud isik, siis pole notariaalsete tehingute tegemine nagunii võimalik, mistõttu leiab ajutine haldur, et puudub vajadus mistahes keeldude andmiseks/kohaldamiseks võlgniku vara käsutamise osas. Hinnang tagasivõtmiste/tagasinõudmiste esitamise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmist ja/või tagasinõuete esitamise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on koostanud halduri toimiku PankrS § 55 lõike 31 alusel kehtestatud korras (PankrS § 22 lg 41). Haldur jätab nimetatud ettekandele lisamata vastused päringutele, millel puudub varade ja kohustuste tuvastamise seisukohalt tähendus, kuid lisab nimetatud järelpäringute vastused ajutise halduri toimikusse. Kokkuvõte Ajutine pankrotihaldur on eeltoodu põhjal seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning Võlgnikul puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, § 2, § 23 lg 4 ja § 29 lg 1 ajutine haldur avaldab:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 tulenevalt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et pankrotimenetluse läbiviimine pärandvara arvelt ei ole võimalik, sest pärandvara puudub, et täita kohustusi täies mahus. Pankroti väljakuulutamisel tuleb halduril massikohustusena hakata täitma võlausaldajate ees kohustusi, samuti kuuluvad hüvitamisele pankrotivara arvelt nii ajutise halduri kui ka

pankrotimenetluses halduri kulud. Pankrotimenetluse kulude katteks rahalisi vahendeid ei jätku, samuti ei ole menetluse käigus käesoleval juhul võimalik pankrotivara suurendada. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 eurot, kuid võlgnikult palunud välja mõista ajutise halduri tasu 360 EUR (sisaldab kõiki makse) ja kulutuste hüvitis 35,50 EUR, kokku 395,50 eurot. Seega mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud kokku 395,50 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 teise lause kohaselt riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vastavalt PankrS § 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud kokku 395,50 eurot välja riigi vahenditest. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lõpetab kohus G. H. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu.

/ allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.