lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-121746/23

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-121746/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1168
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Vindex Management OÜ11473227(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-121746

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2018. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal

Kohtuasi

Vindex Management OÜ hagi RS, VH ja GZ vastu solidaarselt korteriomandi valduse, võlgnevuse ja kasutuseelise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. aprilli 2018. a määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vindex Management OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Hageja: Vindex Management OÜ (registrikood 11473227); lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov Kostja I: RS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: VH (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III: GZ (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate menetlusdokumentide kättesaamiseks volitatud isik Ivo Nurga Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 9. aprilli 2018. a määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule edasiseks menetlemiseks.
2.Rahuldada Vindex Management OÜ määruskaebus.
3.Määrus ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna menetluses oli Vindex Management OÜ (hageja) avaldus RS (kostja I) ja GZ (kostja III) vastu solidaarselt üürilepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise saamiseks. Pärnu Maakohus andis nõude 06.11.2017 määrusega üle Harju Maakohtule edasiseks menetlemiseks, kuna võlgnikud esitasid makseettepankule vastuväited.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(4)

2.Harju Maakohus jättis avalduse 13.11.2017 määrusega käiguta kohustades hagejate esitama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 alusel nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis.
3.Hageja esitas 07.12.2017 Harju Maakohtule hagi solidaarselt kostja I, VH (kostja II) ja kostja III vastu korteriomandi valduse, võlgnevuse ja kasutuseelise väljamõistmiseks. Kohus võttis 15.12.2017 määrusega hagi menetlusse. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 09.04.2018 määrusega hagiavalduse läbivaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel ja määras anda Vindex Management OÜ 07.12.2017 hagiavaldus ja sellele järgnevalt esitatud menetlusdokumendid eraldi asjana registreerimiseks kohtu katseleile.
5.Maakohus põhjendas määrust asjaoluga, et kohus on võtnud 07.12.2017 esitatud hagiavalduse ekslikult menetlusse. Esitatud hagiavaldus ei vasta TsMS § 487 lg-le 1, millise kohaselt saab hagimenetluse korras menetleda üksnes sama asja, mis oli esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Hagiavalduses on hageja lisanud uue kostja, kostja II, kelle vastu maksekäsu kiirmenetluses nõuet ei esitatud ning lisatud on täiendavad nõuded, milliseid maksekäsu kiirmenetluses ei esitatud. Seega tegemist on iseseisva hagiavaldusega, mis tuleb registreerida eraldi menetlusena kohtute infosüsteemis. Määruskaebus
6.Hageja esitas maakohtu määrusele 09.04.2018 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagiavaldus tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohtu määruse ei põhine seadusel, kuna puuduvad normid kohtu märgitud põhjendustel hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja võib hagi ilma kostja ja kohtu nõusolekuta muuta enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Hageja hinnangul on kohus teinud teadlikult ebaseadusliku lahendi, mistõttu palub kaaluda distsiplinaarmenetluse algatamist ja/või teate esitamist prokuratuurile KarS § 311 sätestatud teo tunnuste esinemise kontrollimiseks.
7.Kostjad nõustuvad maakohtu määrusega ning määruskaebust ei toeta. Kostjate hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse korral tegemist analoogiast lähtuvalt sarnase olukorraga nagu töövaidluskomisjoni või üürikomisjoni otsustele edasikaebamise korral maakohtusse. Ka ei olnud maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue võlaõigusseaduse (VÕS) §-ist 64 tulenevalt õige, sest oli esitatud vaid kahe kostja vastu. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata maakohtule tagasi hagiavalduse edasiseks menetlemiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
10.Maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel, mis sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohus viitas määruses TsMS § 487 lg-le 1, mille kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Osundatud norm hagi läbivaatamata jätmiseks alust ei sätesta.

2(4)

11.Maakohus on sidunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetluse lõpetamise hagimenetlusse üleminekul tingimusega, et TsMS § 487 lg-s 1 kohane avaldus peab olema esitatud samal alusel samas nõudes ja olema suunatud sama(de) isiku(te) vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles osas, et maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks peab hagiavaldus sisaldama sealhulgas sama nõuet samal alusel ja samade isikute vastu, mis oli esitatud maksekäsu kiirmenetluses. Siiski on kolleegium seisukohal, et seadus ei piira hagiavalduses maksekäsus esitatud nõuete muutmist ja/või täiendavate nõuete esitamist ning kaaskostjate menetlusse kaasamist. Maksekäsu kiirmenetluses nõuete esitamise eeldused on sätestatud TsMS §-is 481 ning maksekäsu kiirmenetluse eesmärgiks on teatud lihtsamate nõuete menetlemise kiirendamine ja menetlusökonoomia. Vastavalt TsMS § 487 lg 2 esimesele lausele jätkatakse maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisel hagimenetlusse ülemineku korral pärast nõude põhjendamist menetlust nagu pärast hagi esitamist. See tähendab, et esitatud hagiavaldusele kohaldatakse edaspidi tsiviilkohtumenetluse seadustikus olevaid üldiseid sätteid, mitte TsMS-i peatükis 49 sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kohta käivaid erisätteid.
12.Maksekäsu kiirmenetluses on hageja esitanud üürilepingutest tulenevad rahalised nõuded kostjate I ja III vastu. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul on hageja hagiavalduses suurendatud põhinõuet ja viivisenõudest loobunud ning esitanud lisaks kasutuseelise ja valdusest vabastamise nõuded. Hagiavalduses kostjate I ja III osas üürilepingutest tulenevat põhinõude suurendamine ja viivisenõudest loobumine ei ole TsMS § 376 tähenduses hagi muutmine ning see ei omaks ka tähendust, sest hagiavalduse menetlusse võtmist ei olnud veel otsustatud. Hagiavalduses esitatud nõudeid kasutuseelise väljamõistmiseks ning valduse vabastamiseks saaks käsitleda aga eraldi haginõuetena, milliste osas on Riigikohus leidnud, et uue nõude esitamist kõrvuti algsega tuleb käsitleda eraldi haginõude esitamisena ja taotlusena menetleda seda TsMS § 374 alusel koos põhinõudega (RKTKo nr 3-2-1-113-11 p 55). Kaaskostja menetlusse kaasamise kohta kehtib TsMS § 208 lg 2, mille kohaselt on hagejal õigus, kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus taotleda kostjate kaasamist nende isikute suhtes. Seega leiab ringkonnakohus, et hagejal oli õigus esitada maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks kohtule nii suurendatud põhinõude ja viivisteta kui ka täiendatud (kasutuseelise ja valduse vabastamise nõuded, kostja kaasamine) hagiavaldus, kus oli esitatud algse nõude kõrval ka uusi nõudeid, mis suunatud ka uue kostja vastu ning maakohus pidanuks pärast hagiavalduse esitamist vastavalt TsMS §-ile 374 otsustama hagide liitmise ja TsMS § 208 alusel kaaskostja kaasamise põhjendatud määrusega. Antud rikkumine ei ole aga määrav, sest maakohus on esitatud hagiavalduse oma 15.12.2017 määrusega menetlusse võtnud, mis annab alust järeldada, et maakohus on pidanud haginõuete liitmist ja kostja kaasamist põhjendatuks.
13.Seega, kui kohus asus vaidlustatud määrust tehes aga vastupidisele seisukohale, et hageja poolt esitatud täiendavad nõuete liitmine praegusesse menetlusse ei ole siiski põhjendatud ja kaaskostja menetlusse kaasamiseks puudub alus, st et nimetatud osas on kohus ekslikult hagiavalduse menetlusse võtnud, siis saanuks olla põhjendatud vaid vastavalt TsMS § 375 lg-le 1 nõuete eraldamine mitte hagiavalduse tervikuna läbivaatamata jätmine.
14.Eeltoodud põhjendustel ei olnud maakohtul alust hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
15.Hageja on palunud vaidlustatud lahendi tegemise pärast kaaluda maakohtu kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist ja/või teate esitamist prokuratuurile KarS § 311 sätestatud teo koosseisu esinemise kontrollimiseks. Arvestades, et Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem, mille eesmärgiks ongi parandada võimalikke vigu ning hageja õigused on määruskaebemenetluse kaudu tagatud, puuduvad alused täiendavate menetluste alustamiseks.
16.Seoses määruse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega tagasi maakohtule ei määra kolleegium menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus menetlust lõpetavas lahendis. 3(4)
17.Hagiavalduse läbivaatamata jätmise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (vt RKTKm 3-2-1-46-14, p 11). Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja