Luminor Bank AS (endine AS DNB Pank) hagi SMARTLINK OÜ, Xxx, Henrik Põder vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
53 352 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Luminor Bank AS (endine Aktsiaselts DNB Pank), registrikood 11315936 Hageja volitatud esindaja: Cärolin Olluk, e-post [email protected] Kostja I: OÜ SMARTLINK (registrikood 10648908), asukoht Tatari 64, 10134 Tallinn Kostja II: Xxx (isikukood xxxxxxx), elukoht Xxxd Kostja III: Xxxr (isikukood xxxxxxxxx), elukoht Xxx Xxx Kostjate lepinguline esindaja: Anto Variku, e-post: [email protected]
RESOLUTSION
1.Rahuldada hagiavaldus täies ulatuses.
2.Välja mõista Smartlink OÜ-lt Luminor Bank AS kasuks 53 352 eurot, millest
44 983,18 eurot välja mõista solidaarselt Smartlink OÜ-lt ja Xxxilt;
29 180, 30 eurot välja mõista solidaarselt Smartlink OÜ-lt ja Xxx.
3.Jätta menetluskulud 100% Smartlink OÜ kanda, millest 84% ulatuses vastutab menetluskulude kandmise eest Smartlink OÜ-ga solidaarselt Xxx ja 55% ulatuses vastutab menetluskulude kandmise eest Smartlink OÜ-ga solidaarselt Xxxr.
Välja mõista Luminor Bank AS kasuks menetluskuludena Smartlink OÜ-lt 1 250 eurot, millest 4.1
1 050 eurot välja mõista solidaarselt Smartlink OÜ-lt ja Xxxilt;
4.2
687,5 eurot välja mõista solidaarselt Smartlink OÜ-lt ja Xxx.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
Hageja ja kostja I on sõlminud järgnevad liisingulepingud:
•
7.10.2010 liisinguleping nr 158376 (edaspidi leping 1), mille alusel kohustus hageja omandama kostja I huvides ja soovil serveri Fujitsu Primergy X300, tehasetähisega YKJD013033, ning andma selle liisingulepingu kehtivuse perioodiks kostja I valdusesse ja kasutusse. Lepingust 1 tulenevalt on intressimääraks 6 kuu EURIBOR +3,9 %, viivisemääraks 0,25 %.
•
07.10.2010 liisinguleping nr 158389 (edaspidi leping 2), mille alusel kohustus hageja omandama kostja I huvides ja soovil serveri Fujitsu Primergy X300, tehasetähisega YKJD013034, ning andma selle liisingulepingu kehtivuse perioodiks kostja I valdusesse ja kasutusse. Lepingust 1 tulenevalt on intressimääraks 6 kuu EURIBOR +3,9 %, viivisemääraks 0,25 %.
•
21.10.2010 liisinguleping nr 159333 (edaspidi leping 3), mille alusel kohustus hageja omandama kostja I huvides ja soovil serveri Fujitsu Primergy X300, tehasetähisega YKJD013029, ning andma selle liisingulepingu kehtivuse perioodiks kostja I valdusesse ja kasutusse. Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 159333, mille alusel kohustus kostja II tagama kõiki kostja I lepingust 3 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid ja liisinguesemega seonduvaid kohustusi hageja ees solidaarselt kostjaga I. Kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 7 199, 38 EUR. Lepingust 3 tulenevalt on intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 3,75 %, viivisemääraks 0,25 %.
•
09.09.2011 liisinguleping nr 186814 (edaspidi leping 4), mille alusel kohustus hageja omandama kostja I huvides ja soovil arvutitöökohti ja IT seadmeid Viimsi Vallavalitsusele, tehasetähisega L3ABR4E ning vastavalt lepingu 4 lisaks olevale tabelile. Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 186814, mille alusel kohustus kostja II tagama kõiki kostja I lepingust 4 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid ja liisinguesemega seonduvaid kohustusi hageja ees solidaarselt kostjaga I. Kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 28 033, 72 EUR. Lepingust 4 tulenevalt on intressimääraks 5,25 % ning viivisemääraks 0,25 %.
•
09.09.2011 liisinguleping nr 188825 (edaspidi leping 5), mille alusel kohustus hageja omandama kostja I huvides ja soovil kaks serverit CISCO UCS C200; andmehoidla/serveri EM VNX 5300, tehasetähistega QCI1529A7ZE; QC1529A7CO; FCNCH110300636. Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 188825, mille alusel kohustus kostja II tagama kõiki kostja I lepingust 5 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid ja liisinguesemega seonduvaid kohustusi hageja ees solidaarselt kostjaga 1. Kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 44 339, 70 EUR. 29.02.2012 sõlmisid hageja ja kostja III käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja III tagama kõiki lepingust 5 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid ja liisinguesemega seonduvaid kostja I kohustusi hageja ees solidaarselt kostjaga 1. Kostja III vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 44 339, 70 EUR. Lepingust 5 tulenevalt on intressimääraks 5,50 % ning viivisemääraks 0,25 %.
Kostja I rikkus korduvalt maksegraafikujärgsete maksete tasumise kohustust. Kostja I ei ole tasunud lepingutest tulenevaid makseid korrektselt alates 09.09.2013. Hageja saatis korduvalt kostjatele teavitusi võlgnevuse olemasolust ning hoiatas lepingute ülesütlemise eest. Hageja luges lepinguid lõppenuks tähtaja saabumisega, s.o leping 1 lõppes 28.10.2013; leping 2 lõppes 28.10.2013; leping 3 lõppes 28.10.2013; leping 4 lõppes 28.07.2014 ning leping 5 lõppes 28.09.2014.
2014 aastal toimusid hageja ja kostja I vahel läbirääkimised vara tagastamise ning võlgnevuse tasumise osas. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppeni võlgnevuse tasumise osas, samuti ei ole kostja I liisingulepingute alusel kasutuses olnud vara hagejale tagastanud. 2015 aasta suvel sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja I on varad ilma hagejat teavitamata osaliselt utiliseerinud. Hageja pöördus kostja I poole nõudega varad tagastada. Kostja I ei ole tänaseni varasid tagastanud ega võlgnevust tasunud.
Hageja palus rahuldada hagi ning mõista välja SMARTLINK OÜ-lt hageja kasuks võlgnevus summas 61 923, 70 eurot; Xxxilt solidaarselt SMARTLINK OÜ-ga hageja kasuks 52 084, 18 eurot; Xxx (Xxx) solidaarselt SMARTLINK OÜ-ga ja Xxxiga hageja kasuks 37 462,39 eurot; jätta menetluskulud solidaarselt SMARTLINK OÜ, Xxxi ja Xxxkanda.
Kostja vastuväited
Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
Kostjad leidsid, et hageja on enda viivisenõuded ebaõigesti arvutanud ja need ületavad põhinõuet. Ühtlasi nähtub arvete analüüsist, et hageja on arvestanud viiviseid tagantjärele ja igakordselt olukorras, kus viivise aluseks olevad arved ei olnud isegi koostatud ega kostjale I
edastatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa rääkida ka maksekohustusega viivitamisest, kuivõrd tasumise aluseks olevad arved ei olnud isegi koostatud.
Täiendavalt leidis kostja, et viivisenõuete aluseks olev liisingulepingus sätestatud viivisemäära reguleeriv tingimus on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja seega tühine. Kõigi hagi esemeks olevate liisingulepingute eritingimuste kohaselt on viivise määraks märgitud 0,25% päevas. Leping 1 ja leping nr 2 on sõlmitud 07.10.2010, leping 3 21.10.2010, leping 4 ja leping 5 mõlemad 09.09.2011 Seega, tuvastamaks eelnimetatud Lepingutes sätestatud viivisemäära seaduslikkust, tuleb kõnealuste Lepingute viivisemäära kõrvutada Lepingute sõlmimise ajal kehtinud seadusest tuleneva viivisemääraga. Eelpool märgitust nähtub üheselt, et hageja lepingute 1-5 viivise määr 0,25% päevas, mille hageja on igakordselt sätestanud tüüptingimusena – ületas lepingute sõlmimise ajal seadusejärgset viivise määra koguni (0,25/0,022)=11,36 kordselt. Seega kaldub hageja lepingutes 1-5 sätestatud viivise määr olulisel määral kõrvale seaduses sätestatust ja seda hageja kui tüüptingimuste igakordse kasutaja kasuks ning liisinguvõtja (kostja I), kostja II ja ka kostja III kahjuks (väljendudes viimaste suhtes ebamõistlikult suurte viiviste tekkimises). VÕS § 41 teise lause kohaselt tuleb tühine tüüptingimus asendada seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatuga. Ka RKTKo on ts. asja nr 3-2-1-66-05 otsuse p.-s 24 osundanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
Täiendavalt heitsid kostjad ette vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja, kes on väitnud, et võlgnevused tekkisid juba alates 2013 esimesest kvartalist, on käitunud vastutustundliku laenamise ja hea usu põhimõtteid rikkudes lasknud võlanõudel suureneda, seda sisse nõudmata.
Hageja ei ole kostjale II ega kostjale III käenduslepingutest tulenevaid nõudeid kohtumenetluse eelselt esitanud, mis välistab eraldiseisvalt viivisnõuete rahuldamise kostja II ja kostja III suhtes. Hageja ei ole andnud kostjale II ega kostjale III võimalust kohustuste täitmiseks ja seeläbi viivisnõuete vältimiseks.
10.Kostja III tegi kostja vastuses täiendavalt ka avalduse 06.03.2012 käenduslepingu nr 188825 tühistamiseks. Selles tugineb ta asjaolule, et hageja on nõudnud kostjalt III käenduslepingu sõlmimist ning selle tegemata jätmisel ähvardanud kostja I suhtes liisingulepingu nr 199925 erakorralise ülesütlemisega. Eeltoodust tulenevalt avaldas hageja kostjale III otsest survet ja asetas kostja III sundolukorda, milles kostjale III ei jäetud valikut käenduslepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise osas. Seega kasutas hageja ära kostja I ja kostja III sundolukorda, pöörates selle hea usu põhimõtte vastaselt enda kasuks. Hageja hagi täpsustus
11.Kostja vastusest tulenevalt otsustas hageja enda hagi täpsustada ja nõudeid vähendada.
12.Hageja täpsustas hagi lepingust 1 tulenevat nõuet viiviste osas ning palus kostjalt lepingust 1 tuleneva võlgnevusena välja mõista 3 884,58 eurot, s.o lepingust 1 tulenevad põhiosamaksed summas 1 922,43 eurot + intressi võlgnevus 17,14 eurot + viiviste võlgnevus 1 905,29 eurot (s.h arvetel kajastuv). 2.2. Liisinguleping 158389 (leping 2; vt hagipunkt 2.2. ja lisa 10).
13.Hageja täpsustas lepingust 2 tulenevat nõuet viiviste osas ning palus kostjalt 1 lepingust 2 tuleneva võlgnevusena välja mõista 4 523,96 eurot, s.o lepingust 2 tulenevad põhiosa maksed summas 2261,98 eurot, intressimaksed 32,07 eurot + viiviste võlgnevus 2 229,91 eurot (s.h arvetel kajastuv).
14.Hageja täpsustas lepingust 3 tulenevat nõuet viiviste osas ning palus kostjalt 1 ja kostjalt II lepingust 2 tuleneva võlgnevusena välja mõista 2 164, 68 eurot, s.o lepingust 3 tulenevad põhiosamaksed summas 1082,34 eurot, intressimaksed 14,80 eurot + 1067,54 eurot viiviste võlgnevus (s.h arvetel kajastuv).
15.Hageja täpsustas lepingust 4 tulenevat nõuet viiviste osas ning palus kostjalt 1 ja kostjalt II lepingust 4 tuleneva võlgnevusena välja mõista 13 638,20 eurot, s.o lepingust 4 tulenevad põhiosamaksed summas 6 924,60 eurot, intressimaksed 274,86 eurot, arvetel kajastuv viivisevõlgnevus summas 3 669,14 eurot ning viivised põhiosa võlgnevuselt alates lepingu 4 lõppemisest 29.07.2014 kuni hagi esitamiseni 5.01.2015 summas 2769, 60 eurot.
16.Hageja täpsustab lepingust 5 tulenevat nõuet ning palus kostjalt 1, kostjalt II ja kostjalt 3 lepingust 5 tuleneva võlgnevusena välja mõista 29 180, 30 eurot, s.o lepingust 5 tulenevad põhiosamaksed summas 15 274, 68 eurot, intressimaksed 710, 69 eurot, s.o arvetel kajastuv viivisevõlgnevus 9 452, 31 eurot ( ning viivised alates lepingu 4 lõppemisest 29.07.2014 kuni hagi esitamiseni 5.01.2015 summas 3 742, 62 eurot.
17.Hageja palus täpsustatud hagi alusel mõista välja Smartlink OÜ-lt hageja kasuks võlgnevus summas 53 391, 72 eurot, Xxxilt solidaarselt Smartlink OÜ-ga hageja kasuks 44 983,18 eurot; Xxx (Xxx) solidaarselt Smartlink OÜ-ga ja Xxxiga hageja kasuks 29 180, 30 eurot. Kohtuotsuse põhjendav osa
18.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
19.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg-s 2 on sätestatud, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
20.Kohus on tuvastanud alljärgnevad asjaolud:
hageja ja kostja I sõlmisid 07.10.2010 liisingulepingu nr 158376 (leping 1) (kd I, tl 12 - 27); hageja ja kostja I sõlmisid 07.10.2010 liisingulepingu nr 158389 (leping 2) (kd I, tl 28 - 31); hageja ja kostja I sõlmisid 21.10.2010 liisingulepingu nr 159333 (leping 3) (kd I, tl 32 - 37); hageja ja kostja I sõlmisid 09.09.2011 liisingulepingu nr 186814 (leping 4) (kd I, tl 38 - 58); hageja ja kostja I sõlmisid 09.09.2011 liisinguleping nr 188825 (leping 5) (kd I, tl 59 - 67);
hageja ja kostja II sõlmisid 21.10.2010 käenduslepingu nr 159333, mille alusel kohustus kostja II tagama kõiki kostja I lepingust 3 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid ja liisinguesemega seonduvaid kohustusi hageja ees solidaarselt kostjaga I vastutuse rahalises maksimumsummas 7 199,38 eurot (kd I, tl 36); hageja ja kostja II sõlmisid 08.09.2011 käenduslepingu nr 186814, mille alusel kohustus kostja II tagama kõiki kostja I lepingust e ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid ja liisinguesemega seonduvaid kohustusi hageja ees solidaarselt kostjaga I vastutuse rahalises maksimumsummas 28 033,72 eurot (kd I, tl 49); hageja ja kostja II sõlmisid 09.09.2011 käenduslepingu nr 188825, mille alusel kohustus kostja II tagama kõiki kostja I lepingust 5 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid ja liisinguesemega seonduvaid kohustusi hageja ees solidaarselt kostjaga I vastutuse rahalises maksimumsummas 44 345,37 eurot (kd I, tl 62); Hageja ja kostja III sõlmisid käenduslepingu (hageja poolt allkirjastatud 29.02.2012 ja kostja III poolt 06.03.2012), mille alusel kohustus kostja III tagama kõiki lepingust 5 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid ja liisinguesemega seonduvaid kostja I kohustusi hageja ees solidaarselt kostjaga I vastutuse rahalises maksimumsummas 44 339,70 eurot (kd I, tl 68, 69). Kostja I rikkus korduvalt maksegraafikujärgsete maksete tasumise kohustust. Kostja I ei ole tasunud lepingutest tulenevaid makseid korrektselt alates 09.09.2013. Hageja saatis korduvalt kostjatele teavitusi võlgnevuse olemasolust ning hoiatas lepingute ülesütlemise eest. Lepingud lõppesid tähtaja saabumisega, s.o leping 1 lõppes 28.10.2013 (kd I, tl 12); leping 2 lõppes 28.10.2013 (kd I, tl 28); leping 3 lõppes 28.10.2013(kd I, tl 32); leping 4 lõppes 28.07.2014 (kd I, tl 38) ning leping 5 lõppes 28.09.2014 (kd I, tl 59).
Lepingu kvalifikatsioon
21.Vaidlusalused lepingud (lepingud 1-5) vastavad VÕS § 361 järgsetele liisingulepingu tunnustele. Viidatud sätte kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguleping on VÕS § 401 lg 2 järgi ühtlasi krediidileping. Lepingu lõppemine.
22.Lepingud lõppesid tähtaja saabumisega, s.o leping 1 lõppes 28.10.2013 (kd I, tl 12); leping 2 lõppes 28.10.2013 (kd I, tl 28); leping 3 lõppes 28.10.2013(kd I, tl 32); leping 4 lõppes 28.07.2014 (kd I, tl 38) ning leping 5 lõppes 28.09.2014 (kd I, tl 59). Põhivõlgnevus ja intressid
23.VÕS § 361 kohaselt on liisinguvõtja peamiseks kohustuseks maksta liisugueseme kasutamise eest tasu. Sama kohustus tuleneb ka poolte vahel sõlmitud lepingutest 1-5. Täiendavalt leppisid pooled lepingutes kokku intressi tasumise kohustuses. VÕS § 8 lg-s 1 ons sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
24.Hageja nõuab täpsustatud nõude (kd II, tl 18-22) kohaselt lepingust 1 tulenevalt liisingumaksete tasumist summas 1 922,43 eurot ja intresside tasumist summas 17,14 eurot.
Samas summas on enda vastuses tunnistanud põhinõuet kostjad (kd II, tl 3, p 2.1.1.). Intresside nõudele ei ole kostjad mistahes sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja I vastu on põhjendatud põhinõude osas summas 1 922,43 eurot ja intresside nõude osas summas 17,14 eurot.
25.Hageja nõuab täpsustatud nõude (kd II, tl 18-22) kohaselt lepingust 2 tulenevalt liisingumaksete tasumist summas 2 261,98 eurot ja intresside tasumist summas 32,07 eurot. Samas summas on enda vastuses tunnistanud põhinõuet kostjad (kd II, tl 4, p 2.1.2.). Intresside nõudele ei ole kostjad mistahes sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja I vastu on põhjendatud põhinõude osas summas 2 261,98 eurot ja intresside nõude osas summas 32,07 eurot.
26.Hageja nõuab täpsustatud nõude (kd II, tl 18-22) kohaselt lepingust 3 tulenevalt liisingumaksete tasumist summas 1 082,34 eurot ja intresside tasumist summas 14,80 eurot. Samas summas on enda vastuses tunnistanud põhinõuet kostjad (kd II, tl 4, p 2.1.3.). Intresside nõudele ei ole kostjad mistahes sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja I vastu on põhjendatud põhinõude osas summas 1 082,34 eurot ja intresside nõude osas summas 14,80 eurot.
27.Hageja nõuab täpsustatud nõude (kd II, tl 18-22) kohaselt lepingust 4 tulenevalt liisingumaksete tasumist summas 6 924,60 ja intresside tasumist summas 274,86 eurot. Kostjad tunnistavad nõuet summas 6 088,18 eurot. Kohus sai lepingu nr 4 alusel esitatud põhinõuete summaks lepingu lahutamatuks lisaks olevast maksegraafikust ja selle alusel esitatud arvetest lähtuvalt kokku 7 362,39 eurot (kd I, tl 39, 40 ja tl 96-117). Kuivõrd hageja on nõudnud selle tasumist summas 6 924,60 eurot, leiab kohus, et põhinõue on põhjendatud summas 6 924,60 eurot. Kohus leiab, et intressinõue on samuti põhjendatud hagis nõutud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja I vastu on põhjendatud põhinõude osas summas 6 924,60 eurot ja intresside osas summas 274,86 eurot.
28.Hageja nõuab täpsustatud nõude (kd II, tl 18-22) kohaselt lepingust 5 tulenevalt liisingumaksete tasumist summas 15 274,68 ja intresside tasumist summas 710,69 eurot. Kostjad tunnistavad põhinõuet summas 15 274,68 eurot. Intresside nõudele ei ole kostjad mistahes sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja I vastu on põhjendatud põhinõude osas summas 15 274,68 eurot ja intresside nõude osas summas 710,69 eurot.
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista lepingute 1, 2, 3, 4 ja 5 alusel põhivõlgnevus ja intressid summas 1 922,43 +17,14 (leping 1) + 2 261,98 + 32,07 (leping 2) + 1 082,34 + 14,80 (leping 3) + 6 924,60 + 274,86 (leping 4) + 15 274,68 + 710,69 eurot (leping 5) = 28 515,59 eurot. Viivised
30.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 82 lg-st 1 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
31.Kostjad on seisukohal, et lepingute 1, 3, 4, 5 järgsete arvete analüüsist nähtuvalt on hageja arvestanud viiviseid tagantjärele ja igakordselt olukorras, kus viivise aluseks olevad arved ei olnud isegi koostatud ega kostjale I edastatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa rääkida ka maksekohustusega viivitamisest, kuivõrd tasumise aluseks olevad arved ei olnud isegi koostatud. Hageja leiab enda 22.04.2016 arvamuses kostja vastusele, et kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingute üldtingimuste p 4.1 kohaselt muutusid osamaksed, intressimaksed ja lepingutasu sissenõutavaks vastavalt liisingulepingu lisadeks olevatele maksegraafikutele, ei oma arvete liisinguvõtjale esitamise aeg tähtsust ja viivist on võimalik nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Enda väiteid tõendab hageja kohtule esitatud liisingulepingu üldtingimustega (tl 16-26; 41-48).
32.VÕS § 82 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingute üldtingimuste (mis kehtisid kuni 01.07.2001) p 4.1 kohaselt muutusid osamaksed, intressimaksed ja lepingutasu sissenõutavaks vastavalt liisingulepingu lisadeks olevatele maksegraafikutele (tl 19). Seega ei oma arvete liisinguvõtjale esitamise aeg arvete osas, mis esitati enne 01.07.2011 tähtsust ja viivist on võimalik nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.
33.Hagi lisa 4 koosseisus olevatest hageja tüüptingimustest nähtuvalt muudeti poolte õigussuhete kestmise ajal tüüptingimusi ja uued tüüptingimused kehtisid alates 01.07.2011 (41-48). Uute tüüptingimuste p-s 4.1 oli sätestatud, et liisinguvõtja maksab liisinguandjale liisingumakseid ja/või teisi tasusid vastavalt liisingulepingule. Maksete tegemisel on liisinguvõtja kohustatud lähtuma maksegraafikust, poolte vastavasisulistest liisingulepingu muutmise kokkulepetest ja/või liisingulepingu alusel väljastatud arvetest. Siinkohal tuleb lepingut tõlgendada ja otsustada, kas võlgniku rahaline kohustus muutus sissenõutavaks maksegraafikus märgitud ajal või arvel märgitud ajal. Kohus leiab, et kui arvel märgitud tähtaeg oli maksegraafikus märgitud tähtajast pikem, tuleb seda tõlgendada maksetähtaja pikendamisena võlausaldaja poolt ning võlgnikul oli õigus lähtuda arvel märgitud kohustuse täitmise kuupäevast. Arvetel on aga märgitud samad tasumise tähtpäevad, mis tulenesid poolte vaheliste lepingute lahutamatuteks lisadeks olnud maksegraafikutest. Uurides arveid kui tõendeid kogumis (kd I, tl 75-139), nähtub, et hageja on arvestanud viiviseid alates arvetel (ja maksegraafikutes) märgitud tasumise kuupäevast ja mitte varasemast ajast. Näiteks kostjate vastuses toodud näide arve SI448315 osas (kd I, tl 79) – selle arve tasumise tähtpäevaks oli nii maksegraafiku kui arve kohaselt 28.08.2013 ja arvelt SI1449439 (kd I, tl 80) nähtuvalt on sellelt arvelt arvestatud viiviseid alates 28.08.2013 (arve viimane kirje). Ainuüksi asjaolu, et osad arved on vormistatud tagant järele, ei vabastanud kostjat I liisingumaksete ja intresside tasumise kohustusest, kuna pooled leppisid kokku, et liisingumakseid ja intresse tuleb tasuda vastavalt lepingute lahutamatuteks lisadeks olevatele maksegraafikutele ka juhul, kui arveid ei esitatagi. Sealjuures rõhutab kohus veelkord, et arvetest (kd I, tl 75-139) nähtuvalt ühtivad arvetel märgitud tasumise tähtajad maksegraafikutes kokkulepitud tasumise tähtaegadega.
34.Kostjad on VÕS §-le 44 tuginedes seisukohal, et kuivõrd hageja ja kostja I vahelistes lepingutes kokkulepitud viivis on tüüptingimus ja ületab oluliselt seadusjärgset viivisemäära, on tegu tühise tüüptingimusega. Riigikohus on asunud VÕS § 36 lg-le 3 tuginedes
seisukohale, et võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsioon, sh VÕS § 42 lg 3, laieneb ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr3-2-1150-06, p 18). Kohtu hinnangul tuleb tuvastada, kas tegu oli tüüptingimusega ja kas tüüptingimusel oli ebamõistlikult kahjustav iseloom ning seejärel otsustada VÕS § 25 kohaldades, kas sellise tüüptingimuse kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavapärane.
35.Kostjad leiavad, et tüüptingimus kahjustab neid ebamõistlikult, kuivõrd ületab märkimisväärselt seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega tuleb VÕS § 44 kohaselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14 (p 10-13) tehtud lahendis leidnud, et eeltoodust tulenevalt tuleb kohtumenetluses majandus- või kutsetegevuses kasutatud tüüptingimuse tühisuse üle tekkiva vaidluse korral tüüptingimuse kasutajal lükata ümber VÕS § 44 eeldus. Selleks, et tüüptingimuse kasutajal tekiks kohustus VÕS § 44 järgne eeldus ümber lükata, peaks tüüptingimuse tühisusele tugineja enne põhjendama, et konkreetse tüüptingimuse korral saaks üldse kõne alla tulla tingimuse ebamõistlikult kahjustav iseloom. Vaid sellisel juhul saaks tekkida eeldus, mille tüüptingimuste kasutaja peaks ümber lükkama. Eeldust ei saa tekkida, kui tüüptingimus ei saa ilmselgelt olla ebamõistlikult kahjustav.
36.Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49). Kohus leiab, et ka käesoleval juhul, kus viivise määraks on 0,25% (mis on suurusjärgult sarnane Riigikohtu poolt käsitletud määraga 0,2% päevas) ei vasta antud lepingutingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 tunnustele ega ole seega tühine. Kohus on ülalmärgitut pooltele põhjalikult selgitanud ka enda selgituskirjas (kd II, tl 53-56). Kuivõrd tingimus ei oleks kohtu hinnangul tüüptingimusena kasutamise korral teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav, ei analüüsi kohus täiendavalt, kas tegu võis olla tüüptingimusega või poolte vahel kokkulepitud eritingimusega.
37.Täiendavalt juhib kohus tähelepanu, et hageja on esitanud kohtule Eestis tegutsevate konkureerivate krediidiasutuste hinnakirjad, millest nähtuvalt kohaldavad nad viivist määras 0,2-0,3 %. Seega on hageja esitanud ühtlasi tõendid selle kohta, et sellise tüüptingimuse kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavapärane. Kohus selgitas enda selgituskirjas (kd II, tl 53-56), et kostjal on võimalik see väide omapoolsete tõenditega ümber lükata. Kostja seda ei teinud ja vastavaid tõendeid kohtule ei esitanud.
38.Täiendavalt on kostjad esitanud vastuväiteid hea usu põhimõttele tuginedes. Esiteks on kostjad välja toonud, et hageja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tal on tekkinud enam kahju, kui seda on nõudelt arvestatud seadusest tuleneva viivise summa. Põhinõudest suurema viivisenõude tõendamiskoormuse küsimust on Riigikohus pikemalt analüüsinud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18, viidates ka enda hilisemates lahendites just sellele lahendile ja seal välja kujundatud põhimõtetele. Kohus selgitab, et võlausaldajal ei ole kohustust sellise kahju olemasolu tõendada ja viivist saab nõuda kokkulepitud määras põhinõude ulatuses ilma, et tõendataks kahju olemasolu. Kahju olemasolu tõendamise küsimus tõusetub vaid juhul, kui viiviste
summa ületab põhinõuet. Käesoleval juhul nõuab hageja aga viiviseid põhinõudest väiksemas summas.
39.Teiseks leiavad kostjad, et hageja ei ole kostjale II ega kostjale III käenduslepingutest tulenevaid nõudeid kohtumenetluse eelselt esitanud, mis välistab eraldiseisvalt viivisnõuete rahuldamise kostja II ja kostja III suhtes. Hageja ei ole väidetavalt andnud kostjale II ega kostjale III võimalust kohustuste täitmiseks ja seeläbi viivisnõuete vältimiseks. Kohus leiab, et kuivõrd maksegraafikud allkirjastati lepingute sõlmimisel, oli kostja I teadlik enda lepingutest tulenevatest kohustustest ja nende täitmise vajadusest. Ühestki õigusaktist ega õiguse põhimõttest ei tulene kohustust pöörduda nõudega enne kohtusse pöördumist ka kohtuväliselt võlgniku poole.
40.Ühtlasi on hageja esitanud tõendid selle osas, et hageja ja kostjad on pidanud juba 2014.a läbirääkimisi võlgnevuse tasumise teemal – ehk kostjad olid võlgnevuse olemasolust selgelt teadlikud (I kd, tl 71-74). Eeltoodust tulenevalt ei anna kostjate väited alust jätta viiviseid välja mõistmata hea usu põhimõttele tuginedes.
41.Kolmandaks leiavad kostjad, et hageja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Esmalt on kostjad välja toonud, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning lasknud võlgnevusel alates 2013. aastast suureneda. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-13612, p 25 ja 3-2-1-30-16 p 10-13 selgitanud, et kui laenuandja laenusaaja krediidivõimet ei hinda või rikub teavitamiskohustust, võib krediidisaaja eeskätt nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Küll ei ole Riigikohus käsitlenud selle põhimõtte rikkumist hea usu põhimõtte rikkumisena ega jaatanud vastaval alusel enda kohustuste täitmisest keeldumist. Neist viimati viidatud lahendis on Riigikohus ühtlasi selgitanud, et laenuandja õigussuhtes käendajaga vastutustundliku laenamise põhimõte käenduslepingule ei kohaldu.
42.Alljärgnevalt analüüsib kohus viivisenõuete põhjendatust. Kohus kordab siinkohal, et pooled ei vaidle lepingute lõppemise fakti ega lõppemise aja üle ja ei analüüsi seda küsimust iga viivisenõude juures eraldi.
43.Leping 1 lõppes tähtaja saabumisega 28.10.2013. Hageja arvestas viivist kuni 05.01.2015. Seega oli kostja I lepingust 1 tulenevate maksete tasumisega viivituses 433 päeva. Kohus tuvastas eelnevalt, et lepingust 1 tuleneva põhinõude summaks oli 1 922,43 eurot. Kohus tuvastas lepingu 1 alusel, et poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks oli 0,25% päevas (kd I, tl 12 leping 1 eritingimused). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 1 922,43 * 0,25% * 433 = 2 081 eurot. Hageja palus enda täpsustatud nõudes mõista lepingu 1 alusel tasumisele kuuluvatelt summadelt viivise välja summas 1 905,29 eurot. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja rahuldab selle.
44.Leping 2 lõppes tähtaja saabumisega 28.10.2013. Hageja arvestas viivist kuni 05.01.2015. Seega oli kostja I lepingust 2 tulenevate maksete tasumisega viivituses 433 päeva. Kohus tuvastas eelnevalt, et lepingust 2 tuleneva põhinõude summaks oli 2 261,98 eurot. Kohus tuvastas lepingu 2 alusel, et poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks oli 0,25% päevas (kd I, tl 28, leping 2 eritingimused). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 2 261,98 * 0,25% * 433 = 2 448,59 eurot. eurot. Hageja palus enda täpsustatud nõudes mõista lepingu 1 alusel tasumisele kuuluvatelt summadelt viivise välja summas 2 229,91 eurot. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja rahuldab selle.
45.Leping 3 lõppes tähtaja saabumisega 28.10.2013. Hageja arvestas viivist kuni 05.01.2015. Seega oli kostja I lepingust 3 tulenevate maksete tasumisega viivituses 433 päeva. Kohus tuvastas eelnevalt, et lepingust 3 tuleneva põhinõude summaks oli 2 261,98 eurot. Kohus tuvastas lepingu 3 alusel, et poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks oli 0,25% päevas (kd I, tl 32, leping 3 eritingimused). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 1 082,34 * 0,25% * 433 = 1 171,63 eurot. Hageja palus enda täpsustatud nõudes mõista lepingu 1 alusel tasumisele kuuluvatelt summadelt viivise välja summas 1 067,54 eurot. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja rahuldab selle.
46.Hageja nõuab viivist enne lepingu 4 lõppemist sissenõutavaks muutunud perioodi eest summas 3 669,14 eurot. Kostjad ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud (v.a viivise määr ja vastuolu hea usu põhimõttega, mida kohus analüüsis eraldiseisvalt). Kohus leiab, et lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendatud summas 3 669,14 eurot. Täiendavalt nõuab hageja viiviseid, mis muutusid sissenõutavaks peale lepingu 4 lõppemist. Leping 4 lõppes tähtaja saabumisega 28.07.2014. Hageja arvestas viivist kuni 05.01.2015. Seega oli kostja I lepingust 4 tulenevate maksete tasumisega viivituses 160 päeva. Kohus tuvastas eelnevalt, et lepingust 3 tuleneva põhinõude summaks oli 6 924,60 eurot. Kohus tuvastas lepingu 3 alusel, et poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks oli 0,25% päevas (kd I, tl 38, leping 4 eritingimused). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist lepingu lõppemise järgse aja eest 6 924,60 * 0,25% * 160 = 2 769,84 eurot. Hageja palus enda täpsustatud nõudes mõista lepingu 4 alusel tasumisele kuuluvatelt summadelt viivise lepingu lõppemise järgse aja eest välja summas 2 769,60 eurot. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja rahuldab selle.
47.Hageja nõuab viivist enne lepingu 5 lõppemist sissenõutavaks muutunud perioodi eest summas 9 452,31 eurot. Kostjad ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud (va viivise määr ja vastuolu hea usu põhimõttega, mida kohus analüüsib eraldiseisvalt). Kohus leiab, et lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendatud summas 9 452,31 eurot. Täiendavalt nõuab hageja viiviseid, mis muutusid sissenõutavaks peale lepingu 4 lõppemist. Leping 5 lõppes tähtaja saabumisega 28.09.2014. Hageja arvestas viivist kuni 05.01.2015. Seega oli kostja I lepingust 4 tulenevate maksete tasumisega viivituses 98 päeva. Kohus tuvastas eelnevalt, et lepingust 3 tuleneva põhinõude summaks oli 15 274,68 eurot. Kohus tuvastas lepingu 3 alusel, et poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks oli 0,25% päevas (kd I, tl 59 leping 5 eritingimused). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist lepingu lõppemise järgse aja eest 15 274,68* 0,25% * 98 = 3742,30 eurot. Hageja palus enda täpsustatud nõudes mõista lepingu 5 alusel tasumisele kuuluvatelt summadelt viivise lepingu lõppemise järgse aja eest välja summas 3 742,62 eurot. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja rahuldab selle.
48.Ülalviidatud põhjendustel tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista lepingute 1, 2, 3, 4 ja 5 alusel viivised summas 1 905,29 (leping 1) + 2 229,91 (leping 2) +1 067,54 (leping 3) + 3 669,14 + 2 769,60 (leping 4) + 9 452,31 + 3 742,62 (leping 5) = 24 836,41 eurot. Kostjate I, II ja III vastutus (sh käenduse alusel)
49.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjalt I kui põhivõlgnikult tuleb välja mõista 28 515,59 eurot põhivõlgnevuse ja intresside eest ja 24 836,41 eurot viiviste eest, seega kokku 53 352 eurot. Hageja on hagis esitanud kostja I vastu nõude summas 53 391,72 eurot, kuid ilmselgelt on
tegu arvutusveaga, sest hageja nõuded liites on tema nõude suuruseks kostja I vastu 53 391,72 eurot (vt kd II, tl 19 hageja täpsustatud nõue). Seega rahuldab kohus hagi kostja I suhtes täies ulatuses.
50.Kostjad II ja III vastutavad käenduse alusel. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
51.Hageja ja kostja II sõlmisid 21.10.2010 käenduslepingu nr 159333, mille alusel kohustus kostja II tagama kõiki kostja I lepingust 3 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid ja liisinguesemega seonduvaid kohustusi hageja ees solidaarselt kostjaga I vastutuse rahalises maksimumsummas 7 199,38 eurot (kd I, tl 36); 08.09.2011 käenduslepingu nr 186814, mille alusel kohustus kostja II tagama kõiki kostja I lepingust 4 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid ja liisinguesemega seonduvaid kohustusi hageja ees solidaarselt kostjaga I vastutuse rahalises maksimumsummas 28 033,72 eurot (kd I, tl 49); 09.09.2011 käenduslepingu nr 188825, mille alusel kohustus kostja II tagama kõiki kostja I lepingust 5 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid ja liisinguesemega seonduvaid kohustusi hageja ees solidaarselt kostjaga I vastutuse rahalises maksimumsummas 44 345,37 eurot (kd I, tl 62). Hageja ja kostja II vahel sõlmitud lepingud vastavad käenduslepingu tunnustele.
52.Kostja II ei ole käenduslepingust tulenevaid vastuväiteid esitanud. Kohus kohaldab aga õigust ise ja peab hagi rahuldamiseks veenduma, et kõik asjaolud oleksid nõuetekohaselt tõendatud. Seetõttu analüüsib kohus alljärgnevalt käendaja II vastutuse eeldusi. Kohus mõistis ülalmärgituga kostjalt I lepingu 3 alusel välja 1 082,34 (põhivõlgnevus) + 14,80 (intress) + 1 067,54 (viivised) = 2 164,69 eurot. Kuivõrd kostja II vastutuse maksimumsumma lepingust 3 tulenevate kohustuste eest oli poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu kohaselt 7 199,38 eurot, jääb summa maksimumvastutuse piiresse ja tuleb kostjalt II välja mõista. Kohus mõistis ülalmärgituga kostjalt I lepingu 4 alusel välja 6 924,60 (põhivõlgnevus) + 274,86 (intress) + 3 669,14 + 2 769,60 (viivised) = 13 638,20 eurot. Kuivõrd kostja II vastutuse maksimumsumma lepingust 4 tulenevate kohustuste eest oli poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu kohaselt 28 033,72 eurot, jääb summa maksimumvastutuse piiresse ja tuleb kostjalt II välja mõista. Kohus mõistis ülalmärgituga kostjalt I lepingu 5 alusel välja 15 274,68 (põhivõlgnevus) + 710,69 (intress) + 9 452,31 + 3 742,62 (viivised) = 29 180,30 eurot. Kuivõrd kostja II vastutuse maksimumsumma lepingust 5 tulenevate kohustuste eest oli poolte vahel sõlmitud
käsunduslepingu kohaselt 44 345,37 eurot, jääb summa maksimumvastutuse piiresse ja tuleb kostjalt II välja mõista. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Pooled ei ole käenduslepingutes seadnud kostja II vastutust sõltuvusse sellest, et kostja I lepingut ei täida. Eeltoodust tulenevalt tuleb lepingute 3, 4 ja 5 alusel kostjalt II solidaarselt kostjaga I välja mõista 2 164,69 + 13 638,20 + 29 180,30 = 44 983,18 eurot.
53.Hageja ja kostja III sõlmisid käenduslepingu (hageja poolt allkirjastatud 29.02.2012 ja kostja III poolt 06.03.2012), mille alusel kohustus kostja III tagama kõiki lepingust 5 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid ja liisinguesemega seonduvaid kostja I kohustusi hageja ees solidaarselt kostjaga I vastutuse rahalises maksimumsummas 44 339,70 eurot (kd I, tl 68, 69).
54.Kostja III esitas käenduslepingu tühistamise avalduse, millest aga istungil loobus (kd II, tl tl 96, istungi protokoll). Kostja III ei ole käenduslepingust tulenevaid sisulisi vastuväiteid esitanud. Kuivõrd kohus kohaldab aga õigust ise ja peab hagi rahuldamiseks veenduma, et kõik asjaolud oleksid nõuetekohaselt tõendatud, analüüsib kohus alljärgnevalt käendaja III vastutuse eeldusi. Kohus mõistis ülalmärgituga kostjalt I lepingu 5 alusel välja 15 274,68 (põhivõlgnevus) + 710,69 (intress) + 9 452,31 + 3 742,62 (viivised) = 29 180,30 eurot. Kuivõrd kostja III vastutuse maksimumsumma lepingust 5 tulenevate kohustuste eest oli poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu kohaselt 44 339,70 eurot, jääb summa maksimumvastutuse piiresse ja tuleb kostjalt III välja mõista. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Pooled ei ole käenduslepingutes seadnud kostja III vastutust sõltuvusse sellest, et kostja I lepingut ei täida.
55.Eeltoodust tulenevalt tuleb lepingu 5 alusel kostjalt III solidaarselt kostjaga I välja mõista 29 180,30 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
56.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses. TsMS § 165 lg-s 3 on sätestatud, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostja I vastutab menetluskulude kandmise eest 100% ulatuses. Kostja II kannab menetluskulud kostjaga I solidaarselt proportsionaalselt temalt väljamõistetud summaga, st 44 983,18 : 53 352 = 84% ulatuses. Kostja III kannab menetluskulud kostjaga I solidaarselt proportsionaalselt temalt väljamõistetud summaga, st 29 180,30: 53 352 = 55% ulatuses.
57.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
58.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
59.07.03.2016 esitas hageja menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas kohtusse pöördumisel riigilõivu 1 100 eurot. Asjas 04.05.2018 toimunud istungil palus hageja protokollida menetluskuluna istungiks valmistumisele ja sellel osalemisele kulunud aja ja vastavad õigusabikulud – 2,5 tundi hinnaga 60 eurot tund. Käibemaksu summale ei lisandu. Kostjad hageja menetluskulude suurusele vastu ei vaielnud.
60.Kohus leiab, et nii riigilõiv kui kõik hageja poolt taotletud õigusabikulud kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1 100 eurot (kd I, tl 142). Lisaks riigilõivule on hageja kandnud õigusabi kulusid seoses istungil esindamiseks 2,5*60=150 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud. Kohus peab mõistlikuks ka õigusabi tunnihinda, milleks on 60 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 100 (riigilõiv) + 150 (õigusabi) = 1 250 eurot.
61.Kuivõrd kostjad kannavad menetluskulusid solidaarselt ülalviidatud protsentide alusel, mõistab kohus kostjalt I välja menetluskuludena 1 250 eurot, millest 1 250 * 84% = 1 050 euro osas vastutab temaga solidaarselt kostja II ja 1 250 * 55% = 687,5 euro osas vastutab temaga solidaarselt kostja III.
62.TsMS § 177 lg-s 4 on sätestatud, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellekohase taotluse enda menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud ja kohus rahuldab selle.
63.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.