Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte 18.03.2018. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi (registriosa numbriga 2346004, asukohaga Tartumaalxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxeaalosana korter nr 1) omanik ja ühtlasi Korteriühistu Kesk 12/14 liige. Kostja ei ole nõuetekohaselt tasunud korteri majandamiskulusid. Perioodi eest 2015. a mai kuni 2017. a oktoober on kostjal tasumata majandamiskulud summas 1151,65 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt majandamiskulude võlga ja viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni 31.12.2017. a 0,07% põhivõlalt päevas ja alates 01.01.2018. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1523,20 eurot, millest 1151,65 eurot on põhivõlg ja 371,55 eurot 22.05.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 23.05.2018.a kuni põhivõla täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 505 eurot, sh 225 eurot nõudelt tasutud riigilõiv, 250 eurot hageja lepingulise esindaja tasu ja 30 eurot kohtutäituri tasu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud.

2 (3)

Kohus kontrollis, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku summas 225 eurot, sh 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja täiendavalt 180 eurot hagilt. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 225 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Ülli Kastepõld, kes võib TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt olla tsiviilkohtumenetluses poole lepinguline esindaja. Hageja esindaja taotleb hagiavalduse koostamise ja selle ettevalmistamise, samuti kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise taotluse eest tasu kokku summas 250 eurot. Kohus hindab, et arvestades asja keerukust, vajalikele toimingutele eeldatavalt kulunud aega ja sarnastes asjades keskmiselt taotletavat esindaja tasumäära on tasu taotletud määras mõistlik ja põhjendatud ning kuulub kostja poolt hüvitamisele. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda ka kohtutäituri tasu kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. TsMS § 143 p 4 kohaselt on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulud asja läbivaatamise kulud. Käesolevas asjas edastati kostjale menetlusdokumendid hageja taotlusel kätte kohtutäituri vahendusel. Kohtutäitur Reet Rosenthal esitas kohtule kohtutäituri tasu otsuse, mille kohaselt on kohtutäituri tasu kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 30 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku koos käibemaksuga 36 eurot. Kohtutäituri tasu maksmiseks kohustatud isik on hageja. Kohtutäituri tasu summas 36 eurot kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohtu määramisel tasus hageja kohtu deposiiti kohtutäituri tasu katteks ette 30 eurot. Nimetatud summa tuleb kanda üle kohtutäituri ametikontole. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 511 eurot, sh 225 eurot hagilt tasutud riigilõiv, 250 eurot hageja lepingulise esindaja tasu ja 36 eurot kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.