Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-18-2288/3

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 18.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-2288/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 18.05.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1154

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-03-07

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-05

Selgitustaotlus

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-07

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-24

Selgitustaotlus

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-19

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 113 lg 1Viivis VÕS § 1132 lg 2, 4NottS § 31TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 407 lg 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral VÕS § 1041Teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõue

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-18-2288

Tsiviilasi

Swedbank AS väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

896,17 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS; registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn, 15040, Harjumaa.

hagi

Varje

Soome

vastu

võla

Hageja lepinguline esindaja: Triin Kivipõld Kostja: Varje Soome; isikukood XXX; elukoht XXX Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Swedbank AS-i hagi Varje Soome vastu võla väljamõistmiseks.

2.Mõista Varje Soomelt Swedbank AS-i kasuks välja:

2.1.816 eurot ja 26 senti (sealhulgas põhivõlg 415 eurot 42 senti, intress 79 eurot 75 senti, viivis 156 eurot 87 senti ning pärimismenetluse läbiviimise kulud 164 eurot 22 senti).

2.2.alates 13. veebruarist 2018 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 0,022% tasumata põhivõlast päevas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
28.09.20262-26-13637/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
25.09.20262-26-117222/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovis pärimismenetluse läbiviimise kulu hüvitamist 46 euro 68 sendi osas ning viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast kõrgemas määras.

4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6.Jätta menetluskuludest 95% Varje Soome kanda ja 5% Swedbank AS-i kanda.

7.Mõista Varje Soomelt (Soome) Swedbank AS kasuks välja menetluskulu 166 eurot 25 senti.

8.Mõista Varje Soomelt (Soome) Swedbank AS kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1.Swedbank AS (hageja) esitas 12. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule Varje Soome (kostja) vastu hagi võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 415,42 eurot, intressi 79,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates 10. jaanuarist 2013 seaduses sätestatud määras 156,87 eurot, pärimismenetluse läbiviimisega seoses kantud kulud 210,90 eurot ning alates 13. veebruarist 2018 kuni põhivõla tasumiseni viivise määras 0,022% põhivõlast. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja R.V. 9. septembril 2010. a väikelaenulepingu nr XXX. Hageja andis lepingu alusel laenu summas 20 500 krooni intressimääraga 25% aastas. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäev oli 9. september 2013. Laenusaaja suri XX.XX.XXXX. Laenusaaja pärimistunnistus tõestati XX.XX.XXXX. Pärimistunnistuse kohaselt on laenusaaja ainupärija kostja.

2.Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 14. aprillil 2018. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei vastanud kohtule tähtaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

4.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

5.Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud hageja põhivõla nõue. Hagist nähtub, et hageja ja kostja õiguseellase vahel oli sõlmitud laenuleping, mille kohaselt kostja õiguseellane pidi saadud laenu tagastama 9. septembriks 2013. Hageja nõue on seega laenulepingu täitmise nõue, st rahalise kohustuse täitmise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 mõttes, mis on muutunud sissenõutavaks. Hagi kohaselt on kostja R. V. ainupärija, st pärimisseaduse § 2 ja § 4 lg 1 kohaselt tema üldõigusjärglane, mistõttu on laenu tagastamise kohustus kostjale pärimisega üle läinud. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud ka hageja laenulepingust tulenev intressinõue.

6.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagi kohaselt on pooled kokku leppinud seadusejärgse viivisemäära kohaldamises. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja viivisenõue on selles määras õiguslikult põhjendatud. Hageja on palunud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõista määras 0,022% põhivõlast päevas. Kuna see ei vasta täpselt seadusjärgsele viivisemäärale ega arvesta võimaliku seadusjärgse viivisemäära muutumisega, on viivisenõue õiguslikult põhjendatud üksnes seadusjärgses määras.

7.Kohus leiab, et hageja nõue pärimismenetluse läbiviimise kulude hüvitamiseks on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Hagist nähtub, et hageja soovib, et kostja hüvitaks talle pärimismenetluse algatamise tasu 76,68 eurot ja pärimistunnistuse tõestamise tasu 134,22 eurot. Notari tasu seaduse (NottS) § 31 p 33 ja 38 lg 3 kohaselt on pärimistunnistuse tõestamise tasu kohustatud maksma pärija. Seega on hageja täitnud notari tasu makstes kostja kohustuse ning hageja nõue pärimistunnistuse tõestamise tasu hüvitamiseks on VÕS § 1041 järgi õiguslikult põhjendatud. Pärimismenetluse algatamise tasu on aga NottS § 31 p 32 ja 38 lg 3 järgi kohustatud maksma isik, kelle taotlusel notariaaltoiming tehti. Kuna hagi kohaselt esitas notarile vastava avalduse hageja, ei olnud seega tegemist kostja kohustuse täitmisega, mistõttu VÕS § 1041 alusel hagejal nõuet ei ole. Kohtu hinnangul on, arvestades asjaolu, et algne võlgnik oli surnud, tema pärijate väljaselgitamiseks tehtud kulutused käsitletavad võla sissenõudmiseks tehtavate kuludena. VÕS § 1132 piirab aga tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmist. Arvestades põhivõla suurust, on hagejal VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Seega on hageja nõue pärimismenetluse algatamise tasu hüvitamiseks põhjendatud üksnes selles osas. Kohtu hinnangul ei ole algse võlgniku surm erandlikuks asjaoluks, mis õigustaks piirmäära ületava sissenõudmiskulu väljamõistmist VÕS § 1132 lg 4 alusel. Samuti ei nähtu hagiavalduses asjaolusid, millest nähtuks, et hageja saaks nimetatud kulu hüvitamist nõuda käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Seega tuleb hageja nõue jätta 46,68 euro ulatuse rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 95% ulatuses. Seega tuleb menetluskuludest 95% jätta kostja kanda ja 5% jätta hageja kanda.

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja menetluskulu riigilõiv 175 eurot. Muid menetluskulusid asja materjalidest ei nähtu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 166,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

25.09.20262-26-112264/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja