Võlaõigus

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue A A esitas 05.03.2024 Placet Group OÜ taotluse elektrooniliselt Placet Group OÜ www.smsraha.ee vahendusel. Kostja sõlmis 05.03.2024 Placet Group OÜ-ga (laenuandja või hageja) laenulepingu nr xxx, mille kohaselt andis Placet Group OÜ kostja kasutusse laenusumma 400 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 20 eurot. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 20 eurot. Laenulepingu nr xxx alusel teostas Placet Group OÜ kostja pangakontole 05.03.2024 väljamakse summas 380 eurot. Kokku teostas kostja tagasimakseid summas 190,50 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 146,90 euro ulatuses põhiosa, 37,62 intressid, 0,98 euro ulatuses viivised ja 5 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 400 – 146,90 = 253,10 eurot. Laenulepingu nr xxx alusel oli kostja viivituses augusti, septembri, oktoobri ja novembrikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu, ning laenuandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 10.10.2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 24.10.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 21.11.2024 üles. Laenulepingu xxx sõlmimisel 05.03.2024 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 14.12.2023 Creditinfo.ee ja 05.03.2024 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puudusid nii varasemad kui ka kehtivad maksehäired. 05.03.2024 teostati päring Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Lisaks teostati 05.03.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. 3.2.05.03.2024 Maksu- ja Tolliameti päringu alusel tuvastatud kostja sissetulek. Hageja palub mõista kostjalt A A välja hageja Placet Group OÜ kasuks laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus põhiosas 253,10 eurot, intressid 20,87 eurot, 22.01.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 12,55 eurot (põhinõudelt 253,10 eurot) ning 10 eurot tasumata sissenõudmiskulud, kokku 296,52 eurot ja viivised alates 23.01.2025 põhinõude 253,10 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud 2

150 eurot. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud kostja enda poolt käesolevas menetluses kasutatud e-posti aadressile TsMS § 314.1 lg 2 alusel 27.02.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (51,98%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. Seega vastas 05.03.24 sõlmitud laenulepingu nr xxx krediidi kulukuse määr 51,98% Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (17,36*3=52,08 %) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 100 eurot ja esindustasu 150 eurot. Hageja nõudeks on ühtlasi esindustasu 150 eurot, kuid hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (vaatamata 29.01.25.a kohtumääruse /hagi menetlusse võtmine/ resolutsiooni p 6, millega kohus kohustas hageja esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 10 päeva jooksul), mille põhjal saaks kohus hinnata esindaja tasu summas 150 eurot vastavust TsMS § 175 lg 1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, muid kulutusi kohus põhjendatuks ei pea. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

3

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.