Rahuldada Bigbank AS apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-25-1383 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Bigbank AS (hageja) esitas 27.01.2025 Harju Maakohtule D.R-i (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 680,13 eurot, millest 5 eurot on sissenõudmiskulu, 600,38 eurot intress, 7,96 eurot lepingu haldustasu, 311,58 eurot viivis ning 9755,21 eurot tagastamata krediidisumma. Lisaks palus hageja kostjalt alates 28.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni mõista välja viivise 17,40% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.12.2023 tarbijakrediidilepingu CL-EEC23032444, mille personaalsetes tingimustes lepiti kokku laenusummas 10 000 eurot, intressimääras 17,40% aastas, krediidi kulukuse määras 20,18%, mis Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-st 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt on arvutatud tüüpilise näite põhjal 10 000 euro laenamisel 120 kuuks intressimääraga 17,40% aastas, lepingutasu 200 eurot ja igakuine lepinguhaldustasu 1,99 eurot kuus on krediidi kulukuse määr 20,18%. Laen summas 9800 eurot (maha arvestatud lepingutasu 200 eurot) kanti kostja arveldusarvele 19.12.2023. Alates 18.12.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 21.11.2024 tegi kostja lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kokku 1457,76 eurot, millest haldustasu on 13,93 eurot, intress 999,04 eurot, krediidisumma 244,79 eurot, lepingutasu 200 eurot. Kostja tasus viimase maksegraafikujärgse osamakse juulis 2024, seega oli kostja alates augustist 2024 viivituses täielikult vähemalt kolme osamakse tasumisega. Hageja hoiatas 17.10.2024 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest ning ütles 21.11.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Seega on kostja lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 9755,21 eurot (10 000 – 244,79).
2.1.Kostjal on intressivõlgnevus. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 17,40% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduses esitas hageja sissenõutavaks muutunud intressi nõude summas 600,38 eurot (lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil tasumisele intress 1599,42 eurot, millest kostja tasus 999,04 eurot).
2.2.Vastavalt 18.12.2023 sõlmitud laenulepingu tingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,99 eurot kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 15.08.2024 kuni 15.11.2024 tasuma lepingu haldustasu 7,96 eurot.
2.3.Hageja sissenõudekulud suuruses 5 eurot on kujunenud järgnevalt: 23.08.2024 edastatud meeldetuletuskiri 0 eurot, 03.09.2024 edastatud meeldetuletuskiri 5 eurot.
2.4.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 9755,21 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 22.11.2024, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.01.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 17,40%, kooskõlas 2
2-25-1383 laenulepingu põhitingimuste punktiga „Viivisemäär“ ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmanda lausega. Viivise võlgnevus on 311,58 eurot.
2.5.Vastutustundliku laenamise osas märkis hageja, et vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas võlausaldaja teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info alusel. Laenutaotlusel märkis klient oma igakuiseks sissetulekuks töötasu 1300 eurot neto ettevõttest QQQ. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute alusel nähtus tema keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu vältel töötasu 1368,28 eurot. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 250 eurot. Krediidilepingust nr CL-EEC-23032444 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 179,68 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust 1300 eurot kuus, moodustus kliendi igakuiste kohustuste osakaal sissetulekust konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 33,05% ([179,68+250]/1300*100), mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 66,95% sissetulekutest ehk 870,32 eurot. Lisaks arvestas laenuandja krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 0 ülalpeetavat, kostja ei ole abielus ja elab isiklikus korteris. Laenuandja leidis, et kogutud ja tuvastatud andmete põhjal ei saa eeldada, et niivõrd väike tuvastatud kohustuste osakaal ainuüksi 33,05%, võinuks põhjustada krediidisaaja laenuorjusesse sattumise. Lisaks omandas laenuandja infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3 kättesaadavatest avalikest andmebaasidest, nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu- ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt leidis laenuandja, et krediidilepingu sõlmimine on olnud kooskõlas VÕS § 4034 lg-tega 2–4 ja 6, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 2 ja 3 ning KAVS § 50 lg-tega 3 ja 4.
2.6.Hageja selgitas, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt. Ümberarvestuse kohaselt on hageja nõue 8542,24 eurot (10 000 – 1457,76). Kostja vastuväited
3.Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis 11.03.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning märkis, et kostjal puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. Maakohus tuvastas, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepinguga rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Leping ei ole tühine VÕS § 406 2 lg 1 alusel. Hageja 19.12.2023 teostatud laenusumma väljamakse on tõendatud väljavõttega (dtl 29). Lepingust nr CL-EEC-23032444 tuleneva nõude sissenõudmine on tõendatud 17.10.2024
3
2-25-1383 tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatusega (dtl 32). Lepingu ülesütlemine on tõendatud 21.11.2024 tarbijakrediidilepingu ülesütlemise teatega (dtl 33).
6.Maakohus märkis, et selgitas 28.01.2025 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 52–58). Hageja täpsustusi ja tõendeid ei esitanud. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning toimikust nähtuvad tõendid kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud ja saanud kostja pangakonto väljavõtte või üldse mingi info, millest nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et laenuandja oleks kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Üksnes avalikesse registritesse ja Maksuja Tolliametisse päringute tegemine ei tõenda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Seetõttu pole kohtul võimalik kontrollida ega veenduda, et laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega tuvastas maakohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
7.Maakohus leidis, et lepingu ülesütlemine laenuandja 21.11.2024 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt laenu 10 000 eurot. Laenu on kostja tagastanud 1457,76 eurot (1. põhiosa makse – 36. põhiosa osamakse [osaliselt 49,22 eurot]). Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Maakohus andis hagejale 28.01.2025 võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatust. Maakohus selgitas, et hagejal tuleb teha nõude ümberarvestus ning juhul, kui lepingu tähtaeg ei ole saabunud, tagasimaksed uuesti määrata. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (dtl 56). Hageja ei ole oma nõuet ümber arvestanud (dtl 56). Hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud. Maakohtu hinnangul ei olnud nõue seega selge.
8.Kuna hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei toonud esile, et ta oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi täielikult ega osaliselt rahuldada. Ilma ümberarvestuseta ei olnud maakohtul võimalik hagi (ka osaliselt) rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud. Kuigi leping oli käesolevaks ajaks muutunud sissenõutavaks, siis ei olnud maakohtul võimalik hagi rahuldada, kuna kohtule ei ole teada palju kostja tegelikkuses võlgnevuses on. Seega asus maakohus seisukohale, et hageja nõuded ei olnud õiguslikult põhjendatud ja olid ebaselged.
9.Maakohus määras TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 alusel kindlaks tsiviilasja hinna suuruses 12 377,54 eurot.
10.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid.
4
2-25-1383 Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 11.03.2025 otsuse täies ulatuses tühistada ning saata asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda.
12.Hageja on seisukohal, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Sellega seatakse pooltele piirid, millest vastuse esitamisel lähtuda. Hageja hinnangul on sellest tuletatav ka asjaolu, et kohus ei saa nõuda poolelt kohustuse täitmist enne, kui kohtu enda poolt seatud tähtaeg on möödunud. Kohus peab ka ise enda seatud tähtaegadest kinni pidama ja võimaldama poolele vastust esitada. Seda toetab ka „Kohtumenetluse parima praktika edendamise suuniste“ p 9.6. Maakohus ei ole enda poolt seatud tähtajast kinni pidanud. Selle tõttu ei saanud hageja esitada kohtule täpsustusi ja tõendeid, mida ta soovis määratud tähtaja jooksul esitada. See põhjustas asja lahendamise kohtu poolt oluliselt teistsuguse lahendiga, kui olukorras, kus hageja oleks saanud soovitud täpsustusi ja tõendeid esitada. Seega on maakohus kohaldanud ebaõigesti menetlusõiguse normi TsMS § 631 lg 2 kohaselt, mille korrektne kohaldamine tingiks apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu otsusest erineva otsuse. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja asi uuesti esimese astme kohtule menetlemiseks saata, et hinnata täiendavaid seisukohti ja tõendeid, mida hageja oleks saanud esitada, kui maakohus oleks enda määratud tähtaega järginud.
13.Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud hagiavalduses esitatud tõendeid. Kostja hinnangul ei vasta maakohtu otsuse p-s 10 märgitud maakohtu seisukohad tõele. Hagiavaldusele on lisatud tõendeid, mis on lisatud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks. Maakohus ei ole esitatud tõendeid TsMS § 232 lg 1 kohaselt igakülgselt hinnanud. Hagiavalduses on selgitatud ja tõendatud, et kostja sissetulekute suurust on kontrollitud Maksu- ja Tolliameti Sissetulekute registrist. Tegemist on riikliku registriga, mis sisaldab isiku kohta deklareeritud andmed tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil tööandja poolt. Seega ei ole hageja hinnangul põhjust kahelda seekohaste sissetulekute andmete usaldusväärsuses. Kostja krediidivõimelisust on hinnatud kooskõlas seadustega, kohtupraktikaga ja Finantsinspektsiooni juhistega ning piisava nõuetekohase hoolsusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja rahuldada, maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 alusel tühistada ning saata tsiviilasi samale maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
15.TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 652 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka 5
2-25-1383 teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648) ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).
16.TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusõiguse normide rikkumine, mis toob igal juhul kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise, eelkõige õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtte rikkumine. Ärakuulamise põhimõtet on rikutud, kui kohus ei võimalda menetlusosalisel esitada asja lahendamiseks olulisi faktiväiteid ja nendega seotud tõendeid. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt on TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti. Lisaks peab esimese astme kohus TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 656 lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka näidata, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti (RKTKo 19.06.2017, 32-1-68-17, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).
17.Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus on 28.01.2025 määrusega võtnud hagiavalduse menetlusse ning kohustanud kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättetoimetatuks lugemisest ning teatama, kui asi on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Ühtlasi teavitas maakohus hagi menetlusse võtmisest hagejat ning määras, et hagejal on õigus esitada hagiavalduse täpsustused, kõik tõendid ja seisukoht kostja vastusele 14 päeva jooksul, alates kostja vastuse saamisest. Seejärel on maakohus teinud vaidlustatud otsuse. Maakohus on sidunud hagejale määratud tähtaja sõltuvusse kostja vastuse saamise ajaga. Kuivõrd kostja hagiavaldusele ei vastanud, siis tuli kolleegiumi hinnangul selliselt tähtaegade määramisel enne asja lõplikku lahendamist määrata hagejale uus tähtaeg kohtu nõutud täpsustuste ja tõendite esitamiseks. Sellises olukorras on maakohtu etteheited hagejale täpsustuste ja tõendite esitamata jätmise kohta asjakohatud. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on rikkunud TsMS § 651 lg 1 p 1 alusel oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet.
18.Eeltoodust tulenevalt jäi hageja ilma võimalusest hagiavaldust täpsustada ning esitada täiendavaid tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Kirjeldatud menetluslik rikkumine mõjutas asja lahendamise tulemust, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada ise eelmenetlust (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19). Muuhulgas on hageja apellatsioonkaebuses esile toonud, kas ja kuidas oleks maakohtu nõuetekohasel tegutsemisel asi lahendatud teisiti. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei hinda menetlusökonoomia kaalutlustel hageja muid apellatsioonkaebuse väiteid.
19.Arvestades seda, et asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis, ei otsusta ringkonnakohus apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi (Lisa 1 – ümberarvestatud maksed) asja materjalide juurde võtmist. Hagejal on võimalik esitada vastav taotlus asja uuel läbivaatamisel maakohtus.
20.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega
6
2-25-1383 hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.