AS Elisa Teleteenused hagi Urmas Kohleri vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
450,27 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Elisa Teleteenused (endise nimega AS Starman, registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28 Tallinn); esindajad lepinguline esindaja Triin Reinmaa ([email protected]) Kostja: Urmas Kohler (isikukood XXX, viibib XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS-i Elisa Teleteenused hagi Urmas Kohleri vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Urmas Kohlerilt AS-i Elisa Teleteenused kasuks 02.10.2013 AS-ga Starman sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L-722239 alusel: - võlgnevus 63,49 eurot; - kahjuhüvitis 149,70 eurot; - võla sissenõudmise kulu 30 eurot; - sissenõutavaks muutunud viivised 120,26 eurot; - viivis 0,05% päevas võlgnevuselt 63,49 eurot ja kahjuhüvitiselt 149,70 eurot alates 07.02.2018 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi 47,91 eurot väljamõistmise osas.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Välja mõista Urmas Kohlerilt AS-i Elisa Teleteenused kasuks menetluskuluna 176 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus kohtuotsuse edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Elisa Teleteenused esitas Tartu Maakohtule hagi Urmas Kohlerilt 411,36 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Urmas Kohler 03.10.2013 AS-ga Starman (kehtiv ärinimi AS Elisa Teleteenused) sideteenuse Starman Start: S-internet + S-digiTV ja Wi-Fi teenuse kasutamise võimaldamiseks. Lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks DigiTV kaardi ja Digiboxi ning modemi ja ruuteri koos selle juurde kuulutavate komplektiosadega. Kostja on arvete A-23637309, A-23737380, A-23981213, A-24154299, A-24311415, A-24478638 ja A-24651130 tasumisega viivituses. Hageja esitas kostjale lõpparve 01.01.2015 maksmisele kuuluva sideteenuse tasu, seadmete üüri ja väärtuse hüvitamise kohta kokku summas 263,89 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 63,49 eurot, kahjuhüvitis 149,70 eurot, leppetrahv 47,91 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis 120,26 eurot ning viivis võlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt alates 07.02.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas.
2.Kohus võttis hagi 22.02.2018 määrusega menetlusse ning toimetas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 23.02.2018 kätte. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt ei ole ta sõlminud lepingut AS-iga Elisa Teleteenused, kahjunõue on esitatud 3,5 aastat hiljem, hagiavalduse nõue on aegunud, samuti on teenuse pakkuja kohustatud lepingu p 7.1.4.1. alusel lõpetama teenuse osutamise 14 päeva möödumisest, kui ei täideta lepingutingimusi. Kostja selgitab, et lepingu mittetäitmine on seotud tema arreteerimisega 14.07.2014, viimane arve on tasutud juuni 2014, kostja teatas hagejale lepingu lõpetamisest kirjalikult. Kostja hageja 22.03.2018 seisukohale täiendavalt vastata ei soovinud.
3.Hageja selgitas 22.03.2018 vastuses, et AS-i Starman uueks ärinimeks on AS Elisa Teleteenused. Hageja esitas võlanõude 2015 lõpparve väljastamisega ja on üritanud kohtuväliselt võlga sisse nõuda. Hageja nõue ei ole aegunud, lõpparve esitamisega 01.01.2015 aegub nõue alles 2018.a lõpul, aegumine peatus 30.11.2017 nõude esitamisega maksekäsu kiirmenetluses. Lepingu p-s 7.1.4.1 on reguleeritud hageja õigus piirata teenuse osutamist, mitte kohustust leping lõpetada. Hageja ei ole kostjalt saanud ei suulist ega kirjalikku ülesütlemisavaldust.
KOHTU SEISUKOHT
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
5.Tulenevalt kostja vastuväitest tuleb kohtul esitatud hagi osas lahendada taotlus aegumise kohaldamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Teenuse osutamise lepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, millele saab üldjuhul kohaldada TsÜS
§ 146 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaega kolm aastat. Kui nõue on suunatud korduvate kohustuste täitmisele, tuleb asjas kohaldada TsÜS §-i 154. Osutatud sätte 1. lõige sätestab, et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hagiavalduse aluseks olevad arved A-23637309, A-23737380, A-23981213, A-24154299, A-24311415, A-24478638 maksetähtajaga ajavahemikul 31.07.2014-31.12.2014 muutusid seega kõik sissenõutavaks alates 01.01.2015 ja lõpparve nr A-24651130 maksetähtajaga 31.01.2015 alates 01.01.2016. Aegumistähtaeg lõppes/lõpeb eelnimetatud arvetel vastavalt 31.12.2017 ja 31.12.2018. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p-1 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses 30.11.2017, s.o enne kolmeaastase aegumistähtaja möödumist kõikide arvete puhul ja seega hageja nõuded ei ole käesolevaks ajaks aegunud.
6.Kohus leiab, et AS-i Elisa Teleteenused hagi Urmas Kohleri vastu on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud vaid osaliselt.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS Starman ja kostja sõlmisid 02.10.2013 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L-722239 (tl 23-24). Kostja osutas oma vastuses üksnes sellele, et ta ei ole sõlminud lepingut AS-ga Elisa Teleteenused (tl 53). Kohus nõustub hagejaga, et AS-i Starman ärinime vahetamine ei mõjuta lepingu siduvust poolte suhtes.
8.Eelnimetatud lepingu ja lepingu lahutamatuks lisaks olevate AS-i Starman Telekommunikatsiooniteenuste Üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) (tl 25-28) järgi oli kostjal kohustus tasuda sideteenuste osutamise ja kostjale üürile antud seadmete kasutamise eest.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. 02.10.2013 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu kohaselt oli kostjal kohustus tasuda talle teenuse osutamise lepingu alusel osutatud teenuste eest üldtingimustes sätestatud korras ning seadme kasutamise lepingu alusel kasutusele antud seadmete eest tasu vastavuses hinnakirja ja üldtingimustega. Lepingu lõppemisel oli kostja kohustatud seadmed tagastama. Seadmete tagastamata jätmisel oli AS-il Starmanil õigus nõuda kostjalt sisse seadme lepingu- või hinnakirjajärgne väärtus vastavalt AS-i Starmani poolt esitatud nõudele.
10.Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, et ta teatas kirjalikult lepingu lõpetamisest. Hageja ei võta kostja poolt lepingu lõpetamise teate saamist õigeks. Kohus leiab, et kostja poolt lepingu ülesütlemine kostja osutatud ajal, s.o 14.07.2014 arestimajja paigutamise järgselt ei
ole tõendatud, seega oli kostja jätkuvalt kohustatud täitma kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr L-722239 tulenevaid kohustusi. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi ei ole kohaselt täidetud. Arvetest nr A-23637309, A-23737380, A-23981213, A-24154299, A-24311415 ja A 24478638 (tl 29-31, 34-36) nähtub, et kostja on jätnud tasumata talle osutatud teenuste ja seadmete kasutamise eest alates 01.07.2014 arve nr A-23637309 esitamisest. Kostja tunnistab ise, et tegi viimase makse juunis 2014 (tl 53). Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et poolte vahel on leping hiljemalt 01.01.2015 lõpparve esitamisega lõppenud ja kostja on jätnud talle üürile antud seadmed lepingu lõppemisel hagejale tagastamata, seega on kostjal lepingust tulenevalt tekkinud kohustus hüvitada hagejale seadmete maksumus.
11.Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Üldjuhul on vabandatavus olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Kohus leiab, et kostja arreteerimine ei ole raha maksmise kohustuse rikkumist vabandavaks asjaoluks, seega käesoleval juhul vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.
12.Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus on seisukohal, et poolte vahel 02.10.2013 sõlmitud leping nr L-722239 on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 263,89 eurot. Arved TA-64091 summas 29,91 eurot ja TA-64146 summas 18 eurot on trahviarved lepingu rikkumise eest. Lepingu nr L-722239 alusel kohustus kostja kasutama hageja digiTV teenust ja andmesideteenuseid 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 29,91 eurot ja 18 eurot. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et lisatingimus leppetrahvide kohta, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, ümbervormistamise või teenuste piiramise korral kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, arvestades leppetrahvi suurust (29,91 eurot ja 18 eurot) võrrelduna teenuse eest tavapäraselt
makstava tasuga (12,07 eurot kuus), kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust leppetrahvi nõuda, mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 213,19 eurot (261,11 -29,91 – 18).
13.Viivist on hageja arvestanud üldtingimuste p 10.1 alusel 0,05% päevas. Kuna hageja ei ole arvestanud viivist arvetelt TA-64091 ja TA-64146, tuleb hageja viivise nõue rahuldada 120,26 euro ulatuses. Samuti on VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel põhjendatud kostjalt võla sissenõudmise kulu 30 eurot väljamõistmine. Arvestades leppetrahvi põhjendamatust tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,05% päevas põhinõudelt 213,19 eurot alates 07.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta vaid osaliselt kostja kanda. Hagi rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus hageja menetluskuludest 88% kostja kanda ning 12% hageja enda kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 220 eurot (riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 100 eurot).
16.Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Riigilõivu suurus 100 eurot tuleneb seadusest. Hagiavalduse vormi, mahtu, sisu ning menetluse olemust arvestades peab kohus põhjendatuks hageja esindajakulusid 100 euro ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulude osas kohus märgib, et maksekäsu kiirmenetluse kulu mõistetakse hageja kasuks välja vaid maksekäsu kiirmenetluses ja seda TsMS §-s 4842 sätestatud juhtudel.
17.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 200 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb Urmas Kohlerilt AS-i Elisa Teleteenused kasuks välja mõista menetluskuluna 176 eurot (88% 200 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 176 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.