Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-2945/47
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.04.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2512

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus Kädi Vaker 30.04.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-24-2945 R.V hagi N.V ja L.T vastu kahju hüvitamise nõudes 1811 eurot Hageja: R.V (isikukood XXX, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Oleg Matvejev (e-post: [email protected]) Kostja I: N.V (isikukood XXX) Kostja II: L.T (isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja: Kuldar Kirt; e-post: xxx Kohtuistung 19.02.2025 ja edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kostjate 06.03.2025 taotlus 19.02.2025 kohtuistungi protokolli (allkirjastatud 03.03.2025) parandamiseks tsiviilasjas nr 2-24-2945 ning teha järgmised parandused: Lugeda õigeks protokolli stenogrammi kellaajaga alates 01:59:58, tunnistaja A.Si tunnistus järgmises sõnastuses: „Tegelesin allveeujumisega alates 1986.aastast. Viimase medali sain 12 aastat tagasi Euroopa meistrivõistlustelt.“

2.Jätta rahuldamata kostjate 07.04.2025 taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

3.Jätta R.V hagi N.V ja L.T vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud

4.Jätta menetluskulud R.V kanda.

5.Määrata kostjate menetluskulude suuruseks kokku 2541 eurot.

6.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Kohus tuvastab, et hagi on esitatud õige isiku poolt TsMS § 3 lg 1 tähenduses. 12.Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 1043. Kui isik põhjustas teisele isikule kahju, peab ta selle kahju hüvitama, kui kahju tekitati õigusvastaselt ja kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitamisel rikuti kannatanu omandiõigust (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050). Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad (VÕS § 1053 lg 1). 13.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul, kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. 14.Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama 1) kostjate lapse teo, mis tekitas kahju (ujumislestale astumine); 2) teo õigusvastasuse (hageja omandiõiguse rikkumine); 3) kahju tekkimine (ujumislesta kahjustumine); 4) kostjate lapse teo ja hagejale tekkinud kahju põhjusliku seose (ujumislest läks katki just seetõttu, et kostjate laps sellele astus); 5) kostjate lapse süü (kahju tekitamine vähemalt hooletusest); 6) kostjate vastutuse seaduse alusel (kostjad on kahju põhjustanud lapse vanemateks). Hageja peab tõendama kostjate lapse ujumislestale astumist, ujumislesta kahjustumist ning et ujumislest sai kahjustada just tulenevalt sellele astumisest (põhjuslik seos). Lapse hooletust eeldatakse. 15.Kostjad on vaielnud vastu, et nende tütar astus 30.09.2023 ujumislestale, mis oli hageja lapse kasutuses 30.09.2023 kuni 01.10.2023 toimunud võistlusel. Hageja on oma väite ja kahju hüvitamise esimese eelduse (kostjate laps astus ujumislestale) tõendamiseks esitanud treenerite A.V ja T.I kirjalikud selgitused (dtl 26-27; 32-33) ning laste I.G (dtl 34-35), J.S (dtl 36-37) kirjalikud selgitused. Samuti tõendas hageja kostjate lapse poolt ujumislestale astumist tunnistajate T.I, A.V ütlustega (dtl 291-297). Kohus ei tuvasta, et tõendamist on leidnud, et kostjate laps astus vaidlusalusele ujumislestale. A.V on selgitanud kirjalikult „...R valmistus soojenduseks ja pani oma varustuse hüppepostide kõrvale. Sel ajal oli V trenni lõpetanud ja kõndis väljapääsu juurde sama külje kaudu, kus ta astus mono-lestale. Ma ei tabanud ujulesta lõhkumise hetke, sest vaatasin sel ajal lapsi 20-liikmelises rühmas. Meie sportlased, sealhulgas R, tulid kohe minu juurde ja selgitasid olukorda. Sellegipoolest ei eitanud V ja tänaseni ei eita oma süüd....“ (dtl 26-27). 19.02.2025 istungil selgitas A.V tunnistajana muu hulgas järgmist „Esitasin Vle küsimuse, et kas ta astus lestale ja ta kinnitas, et jah ja rohkem küsimusi ei olnud. Kohe kohapeal ujulas küsisin. /.../ See toimus soojenduse ajal, aga lisaks minule oli seal teine treener ning kohtunikud. Ma olen kindel, et R lest oli korras. Ma tean täpselt, et oli korras. Oma enda visuaalsuse vaatluse alusel. Sellest oli 10 minutit, kuni nad jooksid minu juurde, nad tegid soojendusujumist ja harjutusi.“ (dtl 295, 01:10:51; dtl 296, 01:17:59). T.I kirjalikust selgitusest nähtub, et tal oli vestlus kostjatega, kes oma lapse süüd ei tunnistanud (dtl 32-33). Tunnistajana kinnitas T.I, et ta ei näinud, kuidas kostjate laps lestale astus. Lestale astumist ei olevat näinud ka A.V, kuid sellest rääkisid A.Vle lapsed (I.G ja J.S ja R), kes nägid seda pealt. T.I info pärineb treener A.Vlt (dtl 291, 00:07:04). 4(7)

I.G on 27.10.2023 e-kirjas kinnitanud, et nägi, kuidas Poolas 29.09-02.10 toimunud võistlusel astus kostjate laps sihikindlalt mööda minnes hageja lapse lestale, sellega kahjustades lesta. Enne lestast üle kõndimist oli hageja laps kostjate last hoiatanud, et ta ei sammuks üle lesta (dtl 34-35). J.Si 13.11.2023 e-kirjas kirjutab J.S järgmist: „M, I, A, mina, J.V, R istusime basseini juures põrandal. Me valmistusime veepealseks soojendamiseks ja panime monolestad jalga. V läks basseinist mööda, kus me valmistusime soojenduseks. Sel ajal, kui R monolesta jalga pani, astus V selle peale ja kõndis edasi. R soojenes, ronis basseinist välja, läks monolesta ära panema ja märkas, et see on katki. R, A ja V läksid Vt otsima. Siis helistasid nad A.Vle ja hakkasid otsustama, mida edasi teha.“ (dtl 36-37). A.V, I.Gi ja J.Si selgitused lähevad omavahel vastuollu. Kui A.V väitel tulid lapsed kohe tema juurde, siis J.S on selgitanud, et R, ja V läksid kostjate last otsima, kuid A.Vle helistati. Samuti, A.V on selgitanud, et hageja laps oli pannud lesta hüppepostide kõrvale ja kostjate laps, lõpetades soojenduse, kõndis väljapääsu poole sama külje kaudu, astudes lestale. A.V selgitusest võib aru saada, et kostjate laps astus vaidlusalusele lestale ajal, kui see oli pandud hüppepostide kõrvale. Samal ajal selgitas J.S, et astumine lestale toimus ajal, kui hageja laps pani lesta jalga. Ühtlasi juhib kohus tähelepanu sellele, et J.Si sõnul märkas hageja laps, et ujumislest on katki pärast soojendamist, st oluliselt hiljem kui toimus väidetav lestale astumine. Seega esitatud selgitused on vastuolus nii selles osas, kas treener A.V juurde mindi kohe pärast väidetavat lestale astumist või alles pärast soojendust, kui hageja laps avastas, et lest on katki ning kas treeneri juurde mindi või helistati talle. Samuti on selgitused vastuolulised selles osas, kas väidetava lestale peale astumise ajal oli lest hageja lapsel jalas või oli pandud hüppepostide kõrvale. J.Si ütluste vastuolust teiste tunnistajate ütlustega on tähelepanu juhtinud ka kostjad 18.03.2024 menetlusdokumendis ja lõplikes seisukohtades (dtl 98, p 2.3; dtl 333, p 1.3). Hageja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada ja lugeda tõendatuks, et kostjate laps astus hageja lapse kasutuses olnud lestale. 16.Seega ei ole täidetud objektiivne teo koosseis ja edasi ei ole vaja analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. Kuivõrd hageja ujumislesta kahjustamisest tulenev kahju hüvitamise nõude jääb nõude eelduste tõendamatuse tõttu rahuldamata, puudub alus ka rahuldada hageja kohtueelse õigusabikuludega seotud kahju hüvitamise nõue. 17.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.