Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Andres Hallmägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. mai 2018, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-54580
Tsiviilasi
Mirtest Pluss OÜ hagi M P, H B ja M K vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuitsungi toimumise aeg
11.05.2017/kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
14923,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MIRTEST PLUSS OÜ (RK 11088423) Hageja lepinguline esindaja: Deniss Matvejev (IK XXX, epost: XXX) Kostja I: M P (IK XXX) Kostja II: H B (IK XXX) Kostja III: M K (IK XXX) Kostjate lepinguline esindaja: Oleg Nišajev (e-post: XXX)
2-14-54580 (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavaldus ja hageja seisukohad Mirtest Pluss OÜ esitas kohtule hagi kostjate vastu võlgnevuse ja intressi nõudes. Hagiavalduse kohaselt M K, H B ja M P sõlmisid 30.03.2009.a osaühingu osa müügilepingu, mis on tõestatud Narva notari Tatjana Boitsova asendaja Jelena Pidvysotskiy poolt. M K, H B ja M P müüsid hagejale osaühingu Kadastiku Apteek (registrikood 10176088) osa, nimiväärtusega 350000 Eesti krooni. Nimetatud lepingu punkti 3.1 kohaselt, oli Mirtest Pluss OÜ kohustatud M K, H B ja M P tasuma 300000 Eesti krooni, tasumise korraks märgiti M P 52000 Eesti krooni, M K 185500 Eesti krooni ja H B 62500 Eesti krooni. Müügileping on kehtiv ning selle kehtivust ei ole pooled vaidlustanud. Müügilepingu täitmiseks Mirtest Pluss OÜ tasus Mall Partsile 52000 Eesti krooni (3323,41 eurot) ja kostjale H B 62500 Eesti krooni (3994,48 eurot). Kostjale M K tasuti 105500 Eesti krooni (6742,68 eurot) ja tasumata oli 80000 Eesti krooni. M K loovutas 09.04.2010.a. notariaalse lepinguga oma nõude summas 80000 krooni Mirtest Pluss OÜ vastu OÜ-le Lex Inkasso. OÜ Lex Inkasso esitas Viru Maakohtule hagi Mirtest Pluss OÜ vastu 5112,93 eurot ehk 80000 Eesti krooni nõudes, mille kohus jättis rahuldamata. Mirtest Pluss OÜ on peale müügilepingu sõlmimist veendunud seisukohal, et müügilepingu eseme näol oli tegemist puudustega esemega. Müügilepingu p 2.11 kinnitab, et OÜ kadastiku Apteek aruanded on koostatud lähtudes raamatupidamisseadustest ja heast raamatupidamistavast ja ostjale esitatud dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi, osaühingu poolt ei ole antud garantiisid ning tagatisi ning osaühingu varal ei ole kolmandate isikute ees koormatisi ega muid piiranguid, mis ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud. Pärast müügilepingu sõlmimist tuvastas Mirtest Pluss OÜ, et OÜ Kadastiku Apteek osanike varasemad otsused ja dokumentatsioon ei kajastanud hüpoteegi kustutamise kinnistamisavalduse, korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (tõestatud 12.03.2009.a narva notar Tatjana Boitsova poolt ja registreeritud notari ametitoimingute raamatus registrinumbri 2533 all), millega müüs OÜ Kadastik Apteek sellele kuuluva korteriomandi, mille reaalosaks on mitteeluruum aadressil Kangelaste 30-M1, Narva (kinnistusregistriosa nr 1730609) oma osanikele M P, M K ja H B 80000 Eesti krooni eest. Nnimetatud dokumendi ärakirja sai Mirtest Pluss OÜ kätte juba pärast müügilepingu sõlmimist Narva notar Tatjana Boitsova büroost. Hageja hinnangul, moodustas nimetatud korteriomandi keskmine turuhind seisuga 12.03.2009.a vähemalt 600000 Eesti krooni. Kuna korteriomandi ostjad olid OÜ-ga Kadastiku Apteek seotud isikud ja korteriomand oli müüdud alandatud hinnaga, tekkis OÜ-l Kadastiku PAteek maksukohustus Maksu- ja tolliameti ees üldsum-mas 355443 Eesti krooni, mis sisaldas tulumaksu erisoodustuselt 138228 Eesti krooni ja sotsiaalmaksu erisoodustuselt 217215 Eesti krooni. Juhul, kui hagejal oleks olnud teave enne OÜ Kadastiku Apteek osa ostmist ülalnimetatud võõrandamistehingu kohta, loobuks ta nimetatud osa ostmisest, sest eelnevaga tekkisid temal olulised kuulud OÜ Kadastiku Apteek maksukohustuste, mis ületavad OÜ Kadastiku Apteek aktiva, täitmiseks.
2-14-54580 Samuti kinnitasid müüjad müügilepingu punktis 2.6. et osaühingu suhtes ei ole algatatud ega käimas pankrotimenetlust, samuti ei ole osaühingut maksejõuetuks kuulutatud. Hageja on seisukohal, et kuigi formaalselt ei olnud maksejõuetusmenetlust algatatud, oli OÜ Kadastiku Apteek maksejõuetu ning selle osanike otsustuspädevuses oli tulenevalt ÄS § 176 p 3 pankrotiavalduse esitamine. Kuna OÜ Kadastiku Apteek osa müüjad on kohustust rikkunud, jättes hageja teavitamata müügilepingu eseme puudustest, mistõttu hagejal on õigus õiguskaitsevahendite kasutamiseks. MIRTEST PLUSS OÜ on esitanud 21.07.2011.a avalduse osaühingu KADASTIKU APTEEK osa müügihinna alandamiseks kuni 1 (ühe) Eesti kroonini või 6 (kuue) eurosendini. Hinna alandamine on tehtud notariaalselt tõestatud avaldusega, mis oli saadetud M K, H B ja M P ning OÜ-le Lex Inkasso. 21.07.2011.a avaldusega OÜ KADASTIKU APTEEK osa müügihinna alandamiseks nõudis MIRTEST PLUSS OÜ M K, H B ja M P ülemäära makstu tagastamist nende poolt OÜ KADASTIKU APTEEK osa võõrandamisest saadud 10 päeva jooksul. Käesoleva ajani MIRTEST PLUSS OÜ nõue M K, H B ja M P poolt ei ole täitnud, seega MIRTEST PLUSS OÜ-l on õigus käesoleva hagiavalduse esitamiseks. Kuna kostjad ei ole võlgnevtavat summat tagastanud on hagejal õigus nõuda intressi. Hageja palub välja mõista kostjalt M P (P) põhivõlgnevus 3323,40 eurot ja intress 202,60 eurot. Välja mõista kostjalt H B (B) põhivõlgnevus 3994,46 eurot ja intress 247,47 eurot. Välja mõista kostjalt M K (K) põhivõlgnevus 6742,65 eurot ja intress 414,11 eurot. Välja mõista kostjalt M P (P) hageja kasuks edasiulatuv intress alates 01. juulist 2012 kuni põhinõude 3323,40 eurot täitmiseni arvestatuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 sätestatud määras ehk poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast viimasest intressimäärast enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vvälja mõista kostjalt H B (B) hageja kasuks edasiulatuv intress alates
2-14-54580 sest saadud 10 päeva jooksul. Käesoleva ajani MIRTEST PLUSS OÜ nõue M K, HB ja M P poolt ei ole täitnud, seega MIRTEST PLUSS OÜ-l on õigus käesoleva hagiavalduse esitamiseks. VÕS § 112 lg 2 esimese lause kohaselt, hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülaltoodu alusel 30.03.2009 lepingu hinna alandamine on toimunud 21.07.2011.a vastavasisulise avalduse tegemisega. See tähendab, et 21.07.2011. a lepingu hind oli alandatud ja just sellel hetkel (21.07.2011.a) hagejal tekkis õigust alandatud hinda ületava rahasumma tagastamist. Niimoodi, 3-aastase aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda 21.07.2011, kuna sellel päeval hagejal tekkis nõudeõigus kostjate suhtes. Aegumistähtaeg saabub siis 21.07.2014. a Hagiavaldus oli esitatud kohtule 17.07.2014.a, so enne aegumistähtaja saabumist.
Kostjate seisukohad Kostjad teatavad, et hageja nõudeid ei tunnista ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sh need kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista. Vastuse kohaselt on haginõue aegunud. Pooled sõlmisid tehingu 30.03.2009. Hageja esitas hagi juulis 2014. Kostjad paluvad kohaldada aegumist ning menetluse jätkamisel määrata asjas ekspertiis, et hinnata eseme väärtust lepingu sõlmimise ajal. Kostjad nõustusid kohtuistungil kirjaliku menetlusega.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõue on aegunud. Kostjad taotlesid menetluses aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist. Hageja poolt on kohtule esitatud 30.03.2009 sõlmitud osaühingu osa müügileping, mille kohaselt omandas hageja OÜ Kadastiku Apteek 350 000 krooni väärtuses osa, mis moodustab 100% osaühingu osakapitalist. Samuti on lisatud 12.03.2009 sõlmitud hüpoteegi kustutamise kinnistamisavaldus, korteriomandi müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Nimetatud lepingu kohaselt müüs OÜ Kadastik kostjatele M K, M P ja H B korteriomandi asukohaga Kangelaste pr 30 Narva ning korteriomand on vabastatud hüpoteegi alt, mis oli seatud SEB Eesti Ühispank kasuks. Hageja poolt on lisatud 21.07.2011 avaldus müügihinna alandamiseks, mille kohaselt alandab hageja OÜ Mirtest Pluss OÜ hinda 6 euro sendini ning nõuab kostjatelt M K, M P ja H B enam makstud tasu tagastamist. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. VÕS § 227 kohaselt müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti parandamisest arvates. Antud juhul on tehing/müügitehing tehtud 30.03.2009. Riigikohus on oma 03.05.2016 lahendis nr 3-2-1-21-16 leidnud, et tulenevalt VÕS §-st 227 ei ole müügieseme puuduste korral oluline, millal on ostjal kahju hüvitamise nõue tekkinud. Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse tagajär4
2-14-54580 jel tekkivate kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg hakkab kõigi asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete korral kulgema asja ostjale üleandmisest VÕS § 209 tähenduses, sõltumata kahjunõude sissenõutavaks muutumisest ja kahju tekkimisest. (p 13) Antud juhul ei ole osapooled vaidlustanud, et lepingu ese anti üle lepingu sõlmimise päeval ehk 30.03.2009. a. Seega saab lugeda, et asi anti üle VÕS § 209 tähenduses 30.03.2009. a. Hageja sai OÜ Kadastiku Apteek kohta käiva dokumentatsiooni enda valdusesse ehk 30.03.2009 läks omandiõigus üle. Seega sellest kuupäevast oli võimalus hagejal kõigi dokumentidega tutvuda sealhulgas ka 12.03.2009 sõlmitud korteriomandi müügilepinguga. Peale dokumentidega tutvumist sai/pidi hageja aru saama, et müügi ese on nn puudustega. Hageja väidab, et alandatud hinna nõue tekkis ajast kui tehti hinna alandamise leping ehk 21.07.2011, seega aegumistähtaeg saabub 21.07.2014. Hagiavaldus on kohtule esitatud 17.07.2014, seega õigeaegselt. Kohus juhib tähelepanu, et aegumise katkemise ja peatumise alused on toodud TsÜS §§-d 158-169, mis ei kajasta aegumise peatumist hinna alandamise avalduse esitamist. Seega ei nõustu kohus, et hinna alandamise avalduse tegemisega ja tähtaja andmisega muutus nõue sissenõutavaks, mistõttu aegumine algas 21.07.2011. a. Kohus selgitab, kuna hageja sai puudusest teada 30.03.2009 oli tal võimalus koheselt pöörduda kostjate poole, mitte oodata 1 aasta ja 4 kuud. Kohtule esitatud materjalidest selgub, et hageja on teinud hinna alandamise avalduse pärast seda kui kostja M K on oma nõude loovutanud kolmandale isikule, kes esitas haginõude Mirtest Pluss OÜ vastu. Seega hageja ise ei ole käitunud hea usu põhimõtte kohaselt. Kohus selgitab, et hinna alandamise avalduse oleks teoreetiliselt hageja võinud teha määramatul ajal tulevikus ning see tähendaks seda, et teoreetiliselt oleks hagejal võimalus tekitada olukord, kus aegumine hakkab kulgema ka määramatul ajal tulevikus, mis ei ole seaduseandja põhimõttega kooskõlas. Kohus leiab, et aegumistähtaeg hakkas kulgema 30.03.2009, ajast kui osapooled tegid müügitehingu, seega oli kohtusse pöördumise ajaks kõige hiljemalt 30.03.2012.a. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna hagi ei ole esitatud kohtusse õigeaegselt, mistõttu nõue on aegunud. Kostjad on oma viimases seisukohas taotlenud ekspertiisi tegemist. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuna ekspertiisi tegemise vajadus on ära langenud.
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
2-14-54580 TsMS § 164 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.