Hooneühistu Kurvi hagi Bestfox Auctions OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 415,44 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Hooneühistu Kurvi (registrikood 80013028, asukoht Retke tee 11, Tallinn, Harjumaa), seaduslik esindaja Enn Meidra Kostja Bestfox Auctions OÜ (registrikood 12113270, asukoht Pärnu mnt. 107-32, Tallinn, Harjumaa), lepinguline esindaja Oksana Smirnova
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Hooneühistu Kurvi hagi Bestfox Auctions OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista Bestfox Auctions OÜ-lt Hooneühistu Kurvi kasuks sissenõutavaks muutnud viivis 107,46 eurot.
3.Jätta rahuldamata Hooneühistu Kurvi nõue välja mõista Bestfox Auctions OÜ-lt võlgnevus 307,98 eurot.
4.Jätta Hooneühistu Kurvi menetluskulud 26% ulatuses Bestfox Auctions OÜ kanda. Jätta Bestfox Auctions OÜ menetluskulud 74% ulatuses Hooneühistu Kurvi kanda.
5.Välja mõista Bestfox Auctions OÜ-lt Hooneühistu Kurvi kasuks menetluskulud summas 26 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.05.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Hooneühistu Kurvi (hageja) esitas 21.02.2018 hagiavalduse Bestfox Auctions OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja hooneühistu liige, kes on kohustatud maksma ühiskasutuses olevate kinnisasjade osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Kosja ei ole maksnud järgmiseid summasid: 2015. a liikmemaks 110 eurot; 2016. a liikmemaks 80 eurot; tasu 2015. a tarbitud elektri eest 26,64 eurot; 2017. a liikmemaks 80 eurot; tasu 2016. a tarbitud elektri eest 11,34 eurot. Kostja võlgneb hagejale kokku 307,98 eurot, milline summa palub hageja kostjalt välja mõista. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis 0,1% päevas 2015. a liikmemaksult 110 eurot perioodi eest 01.06.2015 – 16.04.2017 kokku 75,46 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis 0,1% päevas 2016. a liikmemaksult 80 eurot ja 2015. a tarbitud elektri makselt 26,64 eurot perioodi eest 01.06.2016 – 16.04.2017 kokku 106,64 eurot.
2.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja vastuses esitatud seisukohtade kohaselt tunnistab kostja hagi liikmemaksu tasumise osas. Kostja ei ole nõus, et hageja arvestab viivist perioodi eest 01.06.2015 – 16.04.2017, sest kostja ei ole hageja arved saanud kuni 10.06.2016. Viivise arvestamine perioodi eest enne 10.06.2016 ei ole põhjendatud. Kohtu põhjendused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kostja on hooneühistu liige (lk 10 – 12). Hooneühistuseaduse (HÜS) § 13 lg 1 sätestab, et hooneühistu liige on kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Hooneühistu liikme samasisulised kohustused näeb ette ka hageja põhikirja p 34 (lk 19 – 25). Hageja on esitanud üldkoosolekute 2015 – 2017 protokollid, kus kinnitati liikmemaksu määrad (lk 26 – 32). Hageja nõuab kostjalt järgmiseid summasid: 2015. a liikmemaks 110 eurot; 2016. a liikmemaks 80 eurot; tasu 2015. a tarbitud elektri eest 26,64 eurot; 2017. a liikmemaks 80 eurot; tasu 2016. a tarbitud elektri eest 11,34 eurot, kokku 307,98 eurot (lk 4 – 6). HÜS § 13 lg 1, hageja põhikirja p 34 ja hageja 2015 – 2017 üldkoosolekute alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt 307,98 euro tasumist. Kostja on tasunud 10.04.2018 hagejale kokku 307,98 eurot (lk 59). Kuivõrd kostja on maksnud hagejale 307,98 eurot, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt võlgnevus summas 307,98 eurot.
5.Hageja palub välja mõista kostjalt viivis võlgnetavalt 2015. a ja 2016. a liikmemaksult ja tasult tarbitud elektri eest 0,1% päevas perioodi eest 01.06.2015 – 16.04.2017. Hageja on 04.04.2018 menetlusdokumendis märkinud, et viivise osas on vastastikuse järeleandmisega tehtud ümberarvestus. Ümberarvestamisel on arvesse võetud ajavahemik 11.06.2016 – 16.04.2017 ja ümberarvestatud viivise nõudeks jääb 65,10 eurot (2015. a liikmemaksult viivis summas 34,10 eurot ja 2016. a liikmemaksult ja 2015 aasta boksis kasutatud elektri eest viivis kokku summas 31 eurot). Hageja on ka 14.05.2018 menetlusdokumendis märkinud, et viivise osas on vastastikuse järeleandmisega tehtud ümberarvestus ning seisuga 11.05.2018 on kompromisskokkuleppeks viivised kokku summas 65,10 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole kohtule avaldanud, et soovib osaliselt viivise nõudest loobuda või viivise nõude osaliselt tagasi võtta, tuleb hageja 04.04.2018 ning 14.05.2018 menetlusdokumentides väljendatut tõlgendada hagejapoolseks kompromissettepanekuks ning lahendi tegemisel lähtub kohus hageja poolt hagiavalduses väljatoodud viivise nõudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagejal on põhikirja p 34 alapunkti 7 alusel õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% päevas maksude maksetähtaja ületamisel kogu summast. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,1% päevas 2015. a liikmemaksu 110 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil 01.06.2015 – 16.04.2017 kokku 75,46 eurot. 2015. a liikmemaksu tasumise arves on hageja määranud tähtpäeva arve tasumiseks, st 31.05.2015 ja hageja nõue on muutnud sissenõutavaks tähtpäevale järgnevast päevast alates VÕS § 81 lg 1 ja 7 alusel (lk 4). Seejuures ei oma tähtsust, kas kostja on hageja arve kätte saanud. Kuivõrd kostja ei ole 2015. a liikmemaksu tasunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,1% päevas 2015. a liikmemaksu 110 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil 01.06.2015 – 16.04.2017 kokku 75,46 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,1% päevas 2016. a liikmemaksu 80 eurot ja 2015. a tarbitud elektri tasu 26,64 eurot maksmisega viivitamise eest perioodil 01.06.2016 – 16.04.2017 kokku 32 eurot (lk 5). 2016. a liikmemaksu ja 2015. a tarbitud elektri eest tasumise arves on hageja määranud tähtpäeva arve tasumiseks, st 31.05.2016 ja hageja nõue on muutnud sissenõutavaks tähtpäevale järgnevast päevast alates VÕS § 81 lg 1 ja 7 alusel (lk 5). Seejuures ei oma tähtsust, kas kostja on hageja arve kätte saanud. Kuivõrd kostja ei ole 2016. a liikmemaksu ja tasu 2015. a tarbitud elektri eest tasunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,1% päevas 2016. a liikmemaksu 80 eurot ja 2015. a tarbitud elektri tasu 26,64 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil 01.06.2016 – 16.04.2017 kokku 32 eurot. Kuigi viivis 2016. a liikmemaksu ja 2015. a tarbitud elektrienergia tasumisega viivitamise eest perioodil 01.06.2016 – 16.04.2017 moodustab 34,12 eurot, on kohus seotud hageja nõudega välja mõista kostjalt viivis summas 32 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 107,46 eurot (75,46 eurot + 32 eurot). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja nõude ca 26% ulatuses, mistõttu tuleb hageja menetluskulud jätta 26% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 74% ulatuses hageja kanda.
7.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus määras 17.04.2018 kohtukirjaga (lk 60) pooltele tähtaja 24.04.2018 oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuivõrd kostja ei ole tähtaegselt kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, asub kohus seisukohale, et kostjal puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kindlaks määrata.
8.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning õigusabikulu summas 210 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (lk 8). Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduselt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hagejale osutatud juriidilist teenust 210 euro ulatuses, mille tõendamiseks on hageja kohtule esitanud Law Office Nordlight Advisor 02.06.2017 arve nr 2017/0206-HÜ (lk 7). Kohus leiab, et hageja õigusabikulu summas 210 eurot näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindab hagejat seaduslik esindaja Enn Maidre. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejat oleks esindanud lepinguline esindaja. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et vastaspoolele ei tohi menetluskulude tekkimine olla üllatuslik, leiab kohus, et hageja õigusabikulu summas 210 eurot näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleks vastavalt menetluskulude jaotusele vastaspoolelt välja mõista. Lisaks märgib kohus, et hageja poolt kohtule esitatud õigusabiteenuse arve on esitatud hagejale 02.06.2017, s.o rohkem kui pool aastat hagiavalduse kohtule esitamisest varem, ning kohtu hinnangul ei ole nimetatud õigusabiteenus käesoleva tsiviilasjaga seostatav. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 100 eurot.
9.Arvestades, et kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad ning vastavalt menetluskulude jaotusele jäeti hageja menetluskulud 26% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjal hüvitada hagejale 26% hageja menetluses kantud kuludest, so summas (100 x 26%) 26 eurot.
10.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.