2-18-2855/19 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

5.Hageja palub välja mõista kostjalt viivis võlgnetavalt 2015. a ja 2016. a liikmemaksult ja tasult tarbitud elektri eest 0,1% päevas perioodi eest 01.06.2015 – 16.04.2017. Hageja on 04.04.2018 menetlusdokumendis märkinud, et viivise osas on vastastikuse järeleandmisega tehtud ümberarvestus. Ümberarvestamisel on arvesse võetud ajavahemik 11.06.2016 – 16.04.2017 ja ümberarvestatud viivise nõudeks jääb 65,10 eurot (2015. a liikmemaksult viivis summas 34,10 eurot ja 2016. a liikmemaksult ja 2015 aasta boksis kasutatud elektri eest viivis kokku summas 31 eurot). Hageja on ka 14.05.2018 menetlusdokumendis märkinud, et viivise osas on vastastikuse järeleandmisega tehtud ümberarvestus ning seisuga 11.05.2018 on kompromisskokkuleppeks viivised kokku summas 65,10 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole kohtule avaldanud, et soovib osaliselt viivise nõudest loobuda või viivise nõude osaliselt tagasi võtta, tuleb hageja 04.04.2018 ning 14.05.2018 menetlusdokumentides väljendatut tõlgendada hagejapoolseks kompromissettepanekuks ning lahendi tegemisel lähtub kohus hageja poolt hagiavalduses väljatoodud viivise nõudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagejal on põhikirja p 34 alapunkti 7 alusel õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% päevas maksude maksetähtaja ületamisel kogu summast. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,1% päevas 2015. a liikmemaksu 110 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil 01.06.2015 – 16.04.2017 kokku 75,46 eurot. 2015. a liikmemaksu tasumise arves on hageja määranud tähtpäeva arve tasumiseks, st 31.05.2015 ja hageja nõue on muutnud sissenõutavaks tähtpäevale järgnevast päevast alates VÕS § 81 lg 1 ja 7 alusel (lk 4). Seejuures ei oma tähtsust, kas kostja on hageja arve kätte saanud. Kuivõrd kostja ei ole 2015. a liikmemaksu tasunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,1% päevas 2015. a liikmemaksu 110 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil 01.06.2015 – 16.04.2017 kokku 75,46 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,1% päevas 2016. a liikmemaksu 80 eurot ja 2015. a tarbitud elektri tasu 26,64 eurot maksmisega viivitamise eest perioodil 01.06.2016 – 16.04.2017 kokku 32 eurot (lk 5). 2016. a liikmemaksu ja 2015. a tarbitud elektri eest tasumise arves on hageja määranud tähtpäeva arve tasumiseks, st 31.05.2016 ja hageja nõue on muutnud sissenõutavaks tähtpäevale järgnevast päevast alates VÕS § 81 lg 1 ja 7 alusel (lk 5). Seejuures ei oma tähtsust, kas kostja on hageja arve kätte saanud. Kuivõrd kostja ei ole 2016. a liikmemaksu ja tasu 2015. a tarbitud elektri eest tasunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,1% päevas 2016. a liikmemaksu 80 eurot ja 2015. a tarbitud elektri tasu 26,64 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil 01.06.2016 – 16.04.2017 kokku 32 eurot. Kuigi viivis 2016. a liikmemaksu ja 2015. a tarbitud elektrienergia tasumisega viivitamise eest perioodil 01.06.2016 – 16.04.2017 moodustab 34,12 eurot, on kohus seotud hageja nõudega välja mõista kostjalt viivis summas 32 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 107,46 eurot (75,46 eurot + 32 eurot). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

8.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning õigusabikulu summas 210 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (lk 8). Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduselt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hagejale osutatud juriidilist teenust 210 euro ulatuses, mille tõendamiseks on hageja kohtule esitanud Law Office Nordlight Advisor 02.06.2017 arve nr 2017/0206-HÜ (lk 7). Kohus leiab, et hageja õigusabikulu summas 210 eurot näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindab hagejat seaduslik esindaja Enn Maidre. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejat oleks esindanud lepinguline esindaja. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et vastaspoolele ei tohi menetluskulude tekkimine olla üllatuslik, leiab kohus, et hageja õigusabikulu summas 210 eurot näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleks vastavalt menetluskulude jaotusele vastaspoolelt välja mõista. Lisaks märgib kohus, et hageja poolt kohtule esitatud õigusabiteenuse arve on esitatud hagejale 02.06.2017, s.o rohkem kui pool aastat hagiavalduse kohtule esitamisest varem, ning kohtu hinnangul ei ole nimetatud õigusabiteenus käesoleva tsiviilasjaga seostatav. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 100 eurot.