lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-18327/81

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 15.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-18327/81
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1597
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1, 3Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 116 lg 2Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendinaVÕS § 189 lg 1Lepingu alusel üleantu väljaandmine ja hüvitamineVÕS § 76 lg 4Kohustuse täitmine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Copanes OÜ12574516(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

15. mai 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-18327

Hagi ese

OÜ Tõllatare hagi OÜ Haki Arenduse vastu põhivõla 15 960 euro, intressi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

17 530 eurot 64 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Tõllatare (registrikood: 12574516; asukoht: Soo tn 5, 10414 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Johannes Moor (e-post: XXX) Kostja: OÜ Haki Arenduse (registrikood: 11231719; asukoht: Küüni 5b, 51004 Tartu). Kostja seaduslik esindaja: Toomas Tillison

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu OÜ Tõllatare loobumine intressinõudest 293,84 eurot ja lõpetada selles osas menetlus.
2.Rahuldada OÜ Tõllatare hagi OÜ Haki Arenduse vastu põhivõla 15 960 euro ja viivise saamiseks.
3.Mõista OÜ-lt Haki Arenduse OÜ Tõllatare kasuks välja 17 787 eurot 2 senti (sh põhivõlg 15 960 eurot ja viivis 1827 eurot 2 senti ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni 15. maini 2018). Mõista OÜ-lt Haki Arenduse OÜ Tõllatare kasuks välja viivis alates 16. maist 2018 kuni põhivõla tasumiseni määras 8% tasumata põhivõlast aastas, kuid mitte rohkem kui võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10
4.
Jätta menetluskulud OÜ Haki Arenduse kanda.
5.Mõista OÜ-lt Haki Arenduse OÜ Tõllatare kasuks välja menetluskulu 5515 eurot. Mõista OÜ-lt Haki Arenduse OÜ Tõllatare kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.OÜ Tõllatare (hageja) esitas 6. detsembril 2016 Tartu Maakohtule OÜ Haki Arenduse (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 15 960 eurot, intressi 293,84 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni määras 8% tasumata põhivõlast päevas. Hagi kohaselt olid pooled sõlminud müügilepingu, mille kohaselt pidi kostja hagejale müüma ja paigaldama maakütteseadmed. Kostja oma kohustusi ei täitnud ja hageja taganes 21. novembril 2016 lepingust. Hageja nõuab võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel tagasi lepingu alusel makstud raha 15 960 eurot ja alates raha maksmisest 12. septembril 2016 intressi määras 8% aastas. 15. mai 2017. a menetlusdokumendis vähendas hageja oma intressinõude nullini.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et pooled ei sõlminud müügilepingut, vaid töövõtulepingu, mille alusel kostja on teinud hagejale järgmiseid töid: • maakontuuri täitmise 1 800 meetri ulatuses; • maaküttetoru kaevetööd 1 800 meetri ulatuses; • paigaldanud veesoojendi NTR/HP 300; • paigaldanud puhverpaagi SS500; • paigaldanud hageja uue maja kollektori; • paigaldanud hageja uue maja pumbasõlme; • teostanud hagejale ehitus- ja renoveerimistöid. Tööde eest on hageja tasunud kostjale kokku 15 960 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3.Pooled ei vaidle selle üle, et nad on sõlminud lepingu. Pooltel on erimeelsused selles, millised olid kostja lepingust tulenevad kohustused ning kas kostja on oma kohustused täitnud. Hageja väitel olid pooled sõlminud müügilepingu, millega kostja kohustus hagejale müüma maakütteseadmed ja need paigaldama. Kostja väitel on pooled sõlminud aga töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus tegema maaküttesüsteemi paigaldamisega seotud tööd ning ehitus- ja renoveerimistööd, kuid ei kohustunud müüma hagejale maaküttesüsteemi soojuspumpa.

2/4

4.Hageja on, tuginedes sellele, et ta on müügilepingust taganenud, esitanud müügilepingu tagasitäitmise nõude VÕS § 189 lg 1 alusel. Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt teise lepingupoole oluline kohustuse rikkumine. Hageja on lepingu rikkumisena kostjale ette heitnud, et kostja ei ole kokku lepitud töid teinud. Kohtu hinnangul sA. hageja väidetud asjaolusid, st kõigi kohustuste täitmatajätmist, pidada iseenesest oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt.
5.VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Praeguses asjas ei ole aga esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks kostjalt kohustuse täitmise vastu võtnud. Seega peab kostja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tõendama oma väidet, et ta on lepingujärgsed kohustused täitnud. Tunnistajate ütlused on selles osas vastuolulised. Kostja taotletud tunnistaja R.A. ütluste kohaselt tegi kostja tööd hageja kinnistul 2016. a suvel. Tunistaja T.U. ütluste kohaselt olid samuti tööd tehtud. Samas tunnistaja ütles, et ta ise tööde tegemise juures ei olnud ja tööde tegemisest oli ta üksnes kuulnud. Hageja taotletud tunnistajad H.K., M.K., T.K., V.V., K.K. ja L.T. ning vande all üle kuulatud hageja juhatuse liige andsid aga ütlusi, mille kohaselt kostja ei ole hagejale mingeid töid teinud ning maaküttesüsteemid paigaldas H.K.ga seotud OÜ Küttemees ja tema alltöövõtjad. Elektritööd tegi V.V.. Kohus peab tunnistajate ütlustest usaldusväärsemaks hageja taotletud tunnistajate ütlusi selle kohta, et maaküttesüsteemi ei paigutanud kostja, vaid OÜ Küttemees. Nimetatud tunnistajate ütlused olid võrreldes R.A. ja T.U. ütlustega detailsemad. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et nad olid asjaga tihedamalt seotud, kas siis seoses sellega, et nad elasid kohapeal (K. K. ja L. T.) või tegid ise vahetult töid (H. K., M. K. ja V. V.). T. U. ütlustest nähtub vastupidiselt kostja kirjalikes seisukohtades esitatule, et ta tegelikult ei ole kostja töötaja ning tegeles üksnes poolte kokkuviimisega. Ehitustööde kohta ei osanud ta midagi öelda. Samuti ei olnud ta tööde juures viibinud. R.A. ütluste kohaselt ta ise töid ei teinud, mis on vastuolus kostja kirjalike seisukohtadega. Väidetavalt oli ta küll kohapeal käinud, kuid tema ütlused olid üldsõnalised ning detaile tööde tegemise kohta ta ei teadnud. Samuti kinnitavad kirjalikud tõendid (ja nende puudumine kostja poolt) asjaolu, et maaküttesüsteemi ei paigaldanud mitte kostja, vaid OÜ Küttemees. Asjas on esitatud hageja OÜ-ga Küttemees sõlmitud leping, joonis ja üleandmise-vastuvõtmise akt. Kohtu hinnangul ei ole usutav kostja väide, et kostja on tööd teinud, ilma midagi dokumenteerimata. Kostja enda taotletud tunnistaja T. U. ütlustega on ümber lükatud kostja väide, et poolte esindajad olid isiklikult tuttavad, mistõttu ei peetud dokumentide vormistamist vajalikuks. T. U. ütlustest nähtub, et pooli tutvustas üksteisele T. U., millest järeldub, et nad varem ei olnud tuttavad. Kostja on seadnud kahtluse alla OÜ Küttemees poolt tööde tegemise, kuivõrd OÜ Küttemees kustutati 2017. a mais äriregistrist ning ta ei olnud alates 31. juulist 2014 käibemaksukohuslane. Kohtu hinnangul ei nähtu siiski asjas kogutud tõenditest, et OÜl Küttemees majandustegevus vaidlusalusel ajal puudus. Maksu- ja Tolliameti teatega on küll tõendatud, et OÜ-l Küttemees ei olnud sel ajal töötajaid. Samas ei välista see majandustegevust. Tunnistaja H. K. ütluste kohaselt tegi ta osa töid ise ning ülejäänud tööde osas olid alltöövõtjad. OÜ Küttemees pangakonto väljavõttest nähtub, et 2016. a lõpus tasuti OÜ Küttemees pangakontole erinevate arvete alusel, mis viitab majandustegevuse toimumisele. Tunnistajate H. K., M. K. ja T. K. ning hageja juhatuse liikme vande all antud ütlustest nähtub, et maksed hagejalt H. K.le toimusid sularahas

3/4

ning alltöövõtjatele tasuti vastastikkuste teenetega, mis selgitab vastavate kannete puudumist pangakonto väljavõttel.

6.Eelmises punktis tooduga loeb kohus tõendatuks, et maaküttesüsteemi hageja kinnisasjale paigutas OÜ Küttemees. Tõendatud ei ole, et kostja oleks pooltevahelise lepingu alusel mingeidki töid teinud. Seega leiab kohus, et kostja oli pooltevahelist lepingut VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes oluliselt rikkunud ning hagejal oli õigus lepingust taganeda. Hageja on kohtule esitanud ka lepingust taganemise avalduse 21. novembrist 2016. Seega on hageja kehtivalt lepingust taganenud. VÕS § 189 lg 1 kohaselt peab kostja tagastama lepingu alusel talle üleantu. Esitatud maksekorraldusega on tõendatud, et hageja oli kostjale maksnud 15 960 eurot. Selle üle pooled ei vaidle. Seega tuleb hagi põhivõla osas rahuldada. Ka hageja viivisenõue on põhjendatud. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest, st kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 2. Hageja nõuab viivist määras 8% aastas, mis on VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi seadusjärgse viivise baasmäär ja praegu kehtiv seadusjärgne viivis. Seega tuleb ka hageja viivisenõue rahuldada. Siiski, arvestades võimalikku seadusjärgse viivise muutumist tulevikus, tuleb viivist piirata seadusjärgse viivise suurusega.
7.Hageja on loobunud oma intressinõudest. Sellega seoses tuleb menetlus vastavas osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada.
8.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Kuivõrd intressinõue moodustab üksnes tühise osa hageja terviknõudest, siis sellest loobumine menetluskulude jaotust ei mõjuta. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 750 eurot ja esindajakulu 9530 eurot kokku 79 tunni ja 25 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja ajakulu, arvestades käesoleva vaidluse õiguslikku olemust tervikuna põhjendatud. Sisuliselt piirdus asjas vaidlus üksnes sellega, kas kostja oli hageja kinnisasjal töid teinud. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Seega leiab kohus, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu menetlusdokumentide koostamisele, asja materjalidega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja istungiteks ettevalmistamisele on põhjendamatult suur. Arvestades asjaolu, et hagejat esindas kaks lepingulist esindajat, on kohtul kahtlus, et menetluskulude nimekirjas on kajastatud mõlema esindaja kulu. TsMS § 175 lg 3 kohaselt aga ei ole praeguses asjas kohtu hinnangul põhjendatud mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine. Sellest lähtudes on kohtu hinnangul põhjendatud hageja esindajakulu 50% ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv 750 eurot ja esindajakulu 4765 eurot, kokku 5515 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja