Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

palub menetluskulud jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt jäägilt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest VÕS §-s 113 lg-e 1 ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõuab parkimistasu ning leppetrahve eraomandis oleval kinnistul (Ravi tee 2 Haabneeme alevik, Viimsi vald). Kinnistu kuulub eraisikule. Hageja kasuks ei ole seatud kinnistul ühtegi servituuti, kasutusõigust ega tehtud ühtegi üürilepingu kannet Hageja pole tõendanud, et tal oleks õigus kinnistut kasutada. Menetluskulud on ülepaisutatud, esindaja tunnitasu määr on ülepaisutatud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 3 p -i 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS §-i 8 lg te 1, 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § -i 8 lg-e 1, § -i 76 lg-te 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustust tuleb täita vastavalt kokkulepitule ja seadusele. VÕS §-i 82 lg-e 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Parkimisleping on VÕS §-i 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise tasu. VÕS §-i 158 lg -e 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § -i 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. rahasumma. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist VÕS §- i 101 lg -e 1 p -de 1, 6, §-i 108 lg-e 1, §-i 113 lg-e 1 2. lause järgi. TsMS §-i 367 järgi võib võlausaldaja nõuda edaspidiselt viivist protsendina võlalt kuni võla tasumiseni. VÕS § -i 113.2 lg -e 2 p-i 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § -i 69 lg-e 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust

3

rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Vaidlus puudus selles, et kostja sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud:  05.04.2022 Ravi tee 2, Tallinn kinnistul olevas parklas (dtl 36-43);  hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 40 eurot, mis asetati sõiduki esiklaasile (dtl 42);  leppetrahv ja sissenõudmiskulud on hagejale tasumata. VÕS §-i 12 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Seega ei oma vaidluses tähendust kostja väide, kas ja millised kokkulepped on hagejal kinnistu omanikuga vaidlusaluse kinnistul (registriosa nr 2933902, registriosa väljavõte dtl 121) parkimise korraldamiseks ja parkimislepingu sõlmimiseks. Esitatud parkimistingimustest (foto) ja parklast tehtud fotodelt nähtub, et märgitud kohas oli parkimine tasuline, sest tingimuste punkti 5 kohaselt on sõidukijuht kohustatud parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba. Parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot (hagi lisa 3, dtl 43-44). Seega oli poolte vahel VÕS § -i 8 lg -te 1-2, §-i 271 järgi ülalviidatud ajal ja kohas sõlmitud parkimisleping kui üürileping ning hageja on tõendanud esitatud fotodega parklast ja tingimustest, et lepingu kohaselt oli hagejal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi kuni 57 eurot kui võlgnik ei olnud maksnud parkimise eest. Esitatud leppetrahvi kviitungilt nr 1026001621 nähtub, et trahv tehti 05.04.2022 kl 9:15 (dtl 80), mis tuli tasuda 14 päeva jooksul. Trahv pandi sõiduki esiklaasile (vaidlus puudus, dtl 42). Seega toimetati leppetrahvi nõue kostjale koheselt ka kätte TsÜS §-i 70 järgi (dtl 42, foto). Kuna leppetrahv tuli tasuda 14 päeva jooksul, siis oli leppetrahvi tasumise tähtaeg VÕS § -i 82 lg -e 2 järgi 19.04.2022. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks leppetrahvi 40 eurot hagejale ära tasunud. Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli vastavalt leppetrahvi kviitungitele 14 päeva ehk leppetrahv tuli tasuda 19.04.2022. Kostjal on see tasumata. Seega rikub kostja VÕS §-i 100 mõttes leppetrahvi kui kõrvalnõude tasumise kohustust ja on viivituses. Hagejal on õigus nõuda VÕS §-i 76 lg-te 1, 2, § -i 8 lg-e 2, § -i 101 lg -e 1 p-i 1, § -1 108 lg-e 1, §-i 158 lg -e 1 järgi kostjalt leppetrahvi 40 eurot tasumist. Lisaks on õigus nõuda alates 20.04.2022 leppetrahvi tasumisega viivitamise korral viivist seadusjärgses määras, mis on VÕS §-i 113 lg -e 1 II lause järgi §-s 94 sätestatud intressimäär (Eesti Pank avaldab), millele lisandub 8 protsenti aastas. Viivis VÕS §-i 113 lg -e 1 II lause järgi on 40- euroselt võlalt perioodi 20.04.2022 – 02.01.2025 (hagi esitamis aeg 0201.2024) eest 11,57 eurot. TsMS §-i 367 kohaselt saab

4

hageja nõuda viivist võlalt alates 03.01.2025 seadusjärgses määras VÕS § -i 113 lg-e 1 2. lause järgi kuni selle leppetrahvi võla /põhivõla/ tasumiseni. Hageja on tõendanud kohtule esitatud - 12.07.2022 e- kirjaga, et nõudis kostjalt leppetrahvi tasumist 19.07.2022 eurot (lisa 6, dtl 48); - 09.08.2022 e-kirjaga, milles andis uue tähtaja võla tasumiseks 16.08.2022 5 eurot lLisa 7, dtl 50-51); - 16.12.2022 e-kirjaga, milles palus tasuda võlg 23.12.2022 (l+Lisa 8, dtl 55-56). Seega on hageja teinud oma nõuded kostjale teatavaks TsÜS §-i 69 lg-e 2 järgi. Hagejal on põhimõtteliselt VÕS § -i 113.2 lg -e 2 p -i 2 järgi õiguslikult võimalik nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid kokku 30 eurot, kuid see ei tähenda, et sellises ulatuses oleks nõue ka põhjendatud. Hageja on väitnud, et osa sissenõudmiskulusid 5 euro eest on seotud päringute tegemisega registritesse, nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsmisega ja päringute tegemisega, võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kuludega, võlanõude avaldamisega tehtud kuludega. Hagiavalduses on hageja esitanud väljavõtte võlgniku kohta peetava andmehaldusprogrammi andmetest. Neist nähtuvalt on hageja teinud võla sissenõudmiseks tööd selleks, et saata kostjale meeldetuletuskirju, samuti on hageja kontrollinud 3 korda kostja rahvastikuregistri kontakte. Kohtu hinnangul on need tööd eelduseks, et nõudekirju saata. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud sissenõudmiskulud VÕS §-i 113.1 lg-e 2 p -i 1 järgi 3 nõudekirja eest kokku 25 euro (15+5+5). Vaidlust pole selles, et kostjal on need hagejale hüvitamata. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-i 113.2 lg-e 2 p-i 1 alusel sissenõudmiskulusid 25 €. Kostja rikub VÕS § -i 100 mõttes ka VÕS § -i 113.2 l-e g 2 p-st 1 tulenevat sissenõudmiskulude tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § -i 101 lg-e 1 p-i 1, § -i 108 lg-e 1, § -i 113.2 lg-e 2 p-i 1 alusel kohustuse täitmist - 25 euro tasumist. Hageja leppetrahvide nõue, viivisenõue on täielikult tõendatud ja põhjendatud, sissenõudmiskulude nõue on osaliselt 25 euro ulatuses põhjendatud ja tõendatud. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 40 eurot, sissenõudmiskulusid 25 eurot, viivist 11,57 eurot ja viivist leppetrahvi võlalt alates 03.01.2025 seadusjärgses määras VÕS §-i 113 lg-e 1 2. lause järgi kuni selle leppetrahvi võla /põhivõla/ tasumiseni. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § -i 174 lg -e 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § -i 138 lg-te 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § -i 138 lg -e 2, § -i 139 lg-te 1,2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ja § -i 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 €. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS §-i 144 p-i 1 järgi. TsMS §-i 175 lg -e 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

5

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagi kuulus 94% ulatuses rahuldamisele (76,72/81,72*100). TsMS § -i 163 lg-e 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Nii jäävad hageja menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 6 % ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud nimekirja ei esitanud ja kohus nende suurust kindlaks ei määra. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu, leides, et need on põhjendamatult suured, eriti hageja esindaja tunnitasu määr. Kostja väidete kohaselt on õigusabikulude tasu määrad 55100 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot. Kuna asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on selline TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20 eurot põhjendatud. Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv 100 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 94% TsMS §-i 163 lg -e 1 § 138, § -i 139 lg -te 1, 2, § -i484.2 järgi tasutud lõivust (100 eurot ) ja maksekäsu kiirmenetluse kuludest (20 eurot). Kohus hindab hageja lepingulise esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § -i 175 lg-e 1 järgi. Hageja esindaja kulud on 3 tunni eest kokku 507 eurot /ilma käibemaksuta/, mis hõlmab dokumentidega tutvumist, avalduse ettevalmistamist, koostamist, lisade kogumist, komplekteerimist, dokumentide esitamist kohtule ja kostja vastusele seisukoha koostamist (07.04.2025, kulude nimekiri, dtl 137). Esitatud hagiavaldus sisaldas vähe faktiväiteid, tõendeid, kostja esitas vähe vastuväited ja esitas vaid ühe tõendi. Vaidlus oli lihtne. Kohus leiab, et TsMS §-i 175 lg -e1 järgi on hageja esindaja põhjendatud tööaeg on kokku 2 tundi. Tasu määr 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on ebamõistlikult suur, sest selline tasu on tavapärane vandeadvokaadist esindaja kulude puhul. Kostja ei saanud käesolevas lihtsas vaidluses ette näha sellise tasumääraga esindaja kulude suurust ja vastavas ulatuses kulude kandmist. Kostja on põhjendanud, et õigusabi tunnitasu määr on keskmiselt 55-100 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Nii leiab kohus, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on TsMS §-i 175 lg-e 1 järgi 200 eurot (käibemaksuta), millest kostja peab hagejale hüvitama 94 %. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 300,80 € (100 + 20 + 200*94%). TsMS § -i 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § -i 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § -i 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS §-i 178 lg -e 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

6

eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.