Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
9. mai 2018 Tartu
Tsiviilasja number
2-18-1920
Tsiviilasi
Jüri Mändla hagi Tiit Sepa vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. veebruari 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiit Sepa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Tiit Sepp (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Raul Talts Vastustaja (hageja): Jüri Mändla (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. veebruari 2018 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata Jüri Mändla taotlus hagi tagamiseks käesolevas tsiviilasjas.
2.Rahuldada Tiit Sepa määruskaebus.
Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 390 lg 1)
1.Jüri Mändla (hageja) esitas Tiit Sepa (kostja) vastu hagiavalduse 50 000 euro suuruse kahjuhüvitise, 4383,56 euro suuruse viivisintressi ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse.
Hagiavalduse kohaselt tekkis kostja tegevuse tagajärjel hagejale kahju sellega, et hageja sai temale kuulunud aktsiate võõrandamise eest kostjalt vaid 150 000 eurot, ehkki juhul, kui kostja ei oleks ebaseaduslikult manipuleerinud aktsiaseltsi põhikirjaga, oleks hageja pidanud saama 200 000 eurot. Hagi tagamise taotluse kohaselt on kostja senist käitumist arvestades hagejal tekkinud põhjendatud kahtlus, et kostja võib hagiavalduse kättesaamisel astuda samme selleks, et muuta võimatuks või raskendada käesolevas asjas tehtava otsuse täitmist. Kostja on käitunud viisil, mis rikub ebamõistlikult teiste isikute varalisi huve juba tsiviilasjas nr 2-17-1491. Kostja on 71-aastane eakas inimene, kelle puhul on põhjust eeldada, et tal ei teki ka tulevikus jooksvat regulaarset töist sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik hageja nõuet täita. Seega on hageja ainsaks võimaluseks panna kostja oma kohustust reaalselt täitma kostjale kuuluva vara arvelt. Kostja senise käitumise põhjal on alust arvata, et kostja võib asuda oma vara menetluse ajal peitma või realiseerima selleks, et muuta vara arvelt kohustuste täitmine võimatuks. Kostjale kuulub kinnistusregistri andmetel kaks kinnisasja: hoonestatud kinnistu Rakveres aadressil XXX ning Eisma külas, Haljala vallas asuv XX kinnistu. Rakveres XXX asuvat kinnisasja koormab Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek. Eelnevast tulenevalt peab hageja põhjendatuks ja vajalikuks hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjale kuuluvale kinnisajale aadressil XXX, Rakvere linn (kinnisasja registriosa nr XX) hageja kasuks summas 58 000 eurot (ligikaudu hagihinna ulatuses). Kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale kuuluvale kinnisasjale ei koorma kostjat ebamõistlikult, kuivõrd see võimaldab kostjal temale kuuluvat kinnisasja piiranguteta vallata ja kasutada. Samuti on kostjal vajadusel võimalik kinnisasi võõrandada, asendades tagamismeetme alternatiivse tagamismeetmega. Hageja on vabatahtlikult kandnud Rahandusministeeriumi kontole tagatisraha, mis tagab ka võimaliku kahju hüvitamise, kui selline olukord peaks tulevikus mingitel asjaoludel esinema.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks ning seadis kohtuliku hüpoteegi kostja nimel olevale kinnistule (registriosa nr XX) asukohaga Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, XXX, neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale summas 58 000 eurot hageja kasuks. Maakohus määras, et tühistab kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu asendades selle rahaga või pangagarantiiga kui kostja tasub 58 000 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole või esitab samas ulatuses pangagarantii. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei saa tõsikindlalt välistada hageja kahtlust, et hagi tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks, mistõttu tuleb kindlustada hageja väidetava nõude hilisem täitmine. Maakohus leidis, et valitud hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat liigselt, kuivõrd kohtuliku hüpoteegi seadmine ei takista kostjal kinnisasja kasutamast ega ka võõrandamast. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega ei kaasne kostja õigustele ebaproportsionaalseid piiranguid, võrreldes hageja huviga saada oma nõue reaalselt rahuldatud. Vastavalt AÕS §-le 333 on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning jätta hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja leiab, et puudub igasugune sisuline põhjendus hagi tagamiseks. Viru Maakohus on oma 07.02.2018 määruses, millega jäeti hagi tagamise taotlus käiguta, leidnud, et asjaolud, mis tingivad hageja erilise õiguskaitsevajaduse ning kostja õiguste kitsendamise hagi tagamise abinõude kaudu, peaksid üldjuhul seostuma kostja kui kohustatud isiku käitumisega, milles väljendub objektiivselt äratuntav oht vähendada hageja nõude seniseid realiseerimisväljavaateid (nt on kostja sihilikult vähendanud oma maksevõimelisust, asunud oma vara võõrandama vms). Kostja nõustub eeltoodud arutluskäiguga. Kaevatavast kohtumäärusest nähtuvalt ei ole hagi tagamise abinõu kohaldamise eeldused käesolevas asjas täidetud. Maakohus on jätnud tähelepanuta ilmse asjaolu - kostja käitumise ja hageja väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos. Hageja võõrandas äriühingu 1334 aktsiat 17.08.2017 kostjale 150 000 euro eest. Hagiavalduses puudub põhistus, kuidas oli aktsiate müügihind mõjutatud kostja väidetavast ebaseaduslikust käitumisest. Arusaamatu on, kuidas hageja ja kostja vahelise aktsiate müügilepinguga on seotud OÜ Palmse Mehaanikakoda. Aktsiate ostuhinna leppisid omavahel kokku hageja ja kostja, mitte hageja ja OÜ Palmse Mehaanikakoda. Hageja ja kostja on sõlminud aktsiate võõrandamislepingu, kuid hagiavalduses on hageja tuginenud VÕS §-le 1043 ning rajanud nõude asjaolule, et kostja on oma õigusvastase tegevusega hagejale kahju põhjustanud. Kostja hinnangul on hagi esitatud valel alusel. TsMS § 381 lg 2 kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada TsMS § 235 mõttes (Riigikohtu 03.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16). Maakohtu määrusest ei nähtu, millele tuginedes on kohus lugenud põhistatuks hageja väite, et kostja võib asuda oma vara võõrandama. Mitte iga esitatud hagi ei kuulu tagamisele ja see on olnud ka seadusandja eesmärk.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Hageja (vastustaja) palub jätta kostja määruskaebus rahuldamata ning määruskaebusega seotud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja tugineb määruskaebuses valdavalt kohtu menetluses oleva haginõude suhtes esitatud sisulistele vastuväidetele. Kohus ei saa hagi tagamise otsustamisel anda sisulist hinnangut hagi põhjendatusele. On õige, et kohus peab hagi tagamise otsustamisel andma esmase hinnangu nii haginõude aluseks olevate asjaolude esinemisele kui nõude perspektiivile. Kuna maakohus on hagi menetlusse võtnud, siis on ainetud kostja väited, et haginõue on perspektiivitu. Hagi tagamise esmaseks aluseks on kahtlus, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta hagi tagamise eeldusena, et hageja peab esitama tõendid selle kohta, et kostja võib asuda oma vara võõrandama.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata.
6.TsMS § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Nõuded hagi tagamise taotlusele sätestab TsMS § 381. Juhul, kui hagi tagamise taotlus on esitatud koos hagiavaldusega või pärast hagi menetlusse võtmist, tuleb hagi tagamisel lisaks kontrollida, kas hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele (Riigikohtu 03.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 13). Enne hagiavalduse menetlusse võtmist jättis maakohus hagi ja hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mh tuli hagejal täiendavalt põhistada hagi tagamise taotlust. Hageja märkis vastuses maakohtule, et hagejal ei ole võimalik teada saada sellest, kas kostja on juba asunud oma maksevõimet vähendama ning viitas kostja varasemale käitumisele.
7.Maakohus ei ole praegusel juhul sisuliselt kontrollinud hagi tagamise eeldust, mille kohaselt tuleb hinnata, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus on üksnes nentinud, et tõsikindlalt ei saa välistada hageja kahtlust, et hagi tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks. Seejuures ei ole viidatud, millistele asjaoludele tuginedes maakohus sellisele järeldusele on jõudnud. Maakohtu põhjendused hagi tagamisel on piirdunud pelgalt tõdemusega, et kohtulik hüpoteek ei koorma kostjat liigselt. Seega on maakohus jätnud hindamata, kas esinevad eeldused hagi tagamiseks, ning rikkunud sellega põhjendamiskohustust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud põhistusi selle kohta, et kostja on asunud oma varasid võõrandama või muul moel oma majanduslikku võimekust vähendama. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja varasemale käitumisele viitamine on hageja poolt üle pingutatud. Kostja varasem käitumine tsiviilasjas nr 2-17-1491 ei ole olnud ringkonnakohtu hinnangul selline, mis annaks alust arvata, et kostja on asunud tegutsema eesmärgiga raskendada hagi võimaliku rahuldamise korral kohtuotsuse täitmist.
8.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa tõsikindlalt välistada hageja kahtlust, et hagi tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks. Vastupidi, hageja peab kohtule oma kahtlust põhistama, mitte kostja ega kohus ei pea seda kahtlust ümber lükkama. Ringkonnakohtu hinnangul ei kehti tsiviilkohtumenetluses automaatset eeldust, et hagi esitamise korral tuleks eeldada hageja huvide kahjustamise ohu esinemist ning hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise raskendatust. Iseenesest saab möönda, et nõuet 50 000 euro ulatuses saab füüsilisest isikust kostja puhul lugeda suureks nõudeks, mille kohene täitmine vabade vahendite arvel ei pruugi olla tõenäoline. Samas tuleb ringkonnakohtu hinnangul hagi tagamise otsustamise käigus hageja õiguskaitsevajaduse hindamisel arvestada ka nõude olemust, s.o praegusel juhul on hagiavalduse kohaselt tegemist arvestusliku (puhtmajandusliku) kahjuga, mitte isikule või asjale tekitatud reaalse kahjuga.
9.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus peab hagi tagamise menetluses hindama ka hagi lubatavust ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust. Nõue on õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatusse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt Riigikohtu 03.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 14; 08.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12, p 14; 03.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 13).
Eeltoodu tähendab, et maakohtul tuli hagi tagamisel anda esialgne hinnang ka hageja nõude materiaalõigusliku aluse osas. Maakohus ei ole seda aga teinud. Ekslik on hageja seisukoht, et kui maakohus on hagi juba menetlusse võtnud, siis järelikult on hagiavaldus perspektiivikas. Iseenesest ei tohiks võtta menetlusse ilmselgelt perspektiivitut hagi, kuid ainuüksi hagi menetlusse võtmine ei tähenda, et hagiavaldus on perspektiivikas ning esineb alus hagi tagamiseks.
10.Hageja märkis hagiavalduses üldsõnaliselt, et esitab kostja vastu nõude VÕS § 1043 alusel. Hageja on seisukohal, et kui kostja ei oleks käitunud õigusvastaselt, s.o esitanud äriregistrile ja väärtpaberite keskdepositooriumile teadvalt vale põhikirja redaktsiooni, siis ei ole hagejale kahju tekkinud ning hageja oleks saanud oma aktsiad võõrandada OÜ-le Palmse Mehaanikakoda 200 000 euro eest. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud AS Ferreli aktsiate müügileping, millega kostja omandas hagejalt AS Ferreli aktsiad 150 000 euro eest. Maakohus on viidanud tsiviilasjale nr 2-17-1491, kus aga oli tegemist hageja hagiga AS Ferreli vastu. Nimetatud asjas ei olnud kostja küll menetlusosaline, kuid oli maakohtu määruse resolutsiooni kohaselt kompromissi osaline, kes omandas kõik Jüri Mändlale (hagejale) kuulunud AS Ferreli aktsiad koguhinnaga 150 000 eurot. Seega ei ole praeguses menetluse staadiumis selge, millisel õiguslikul alusel oleks hageja nõuet kostja vastu üldse võimalik rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praeguses menetluse staadiumis asjaolusid, mis annaks alust hageja hagi tagamise taotlus rahuldada. Käesolevas menetlusstaadiumis esiletoodu põhjal puudub alus anda eelist hageja huvidele. Hagi tagamise korral kitsendatakse juba menetluse algfaasis kostja varalisi õigusi alles tulevikus tehtava võimaliku kohtulahendi täitmist silmas pidades. Selleks peavad esinema mõjuvad põhjused, s.o eelkõige hageja põhistatud nõudeõigus ja teiseks äratuntav oht, et kostja käitumise tõttu võib hagi rahuldamise korral hageja nõude täitmine jääda olulises ulatuses tagajärjetuks.
11.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostja määruskaebus rahuldada ning maakohtu määrus, millega maakohus hagi tagas, tühistada. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.