Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

turuhind 05.06.2015 seisuga 18 900 eurot, hageja omavastutus on varguse korral 15% kahju suurusest. Seega kindlustushüvitise suurus oleks 16 065 eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel on viivis 07.07.2015 kuni hagi esitamiseni 583 päeva eest 2057,19 eurot. Asja lahendamisel ei oma tähtsust sõiduki soetamise hind. Oluline on tekkinud kahju suuruse hindamisel, milline oli hagejale kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekkinud kahju. Hageja ostis kindlustuslepingu esemeks oleva sõiduki 22 900 € eest. Seega on kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju 22 900 eurot. Tähtsust ei oma vaidluse lahendamisel väidetav dokumendi võltsimine Vadim Vilde poolt. Kostja poolt viidatud ja väidetavalt võltsitud lepingud ei ole seotud poolte vahelise kindlustussuhtega. Hageja omandas sõiduki Swedbank Liising ASi ja hageja vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingu alusel 22 900 euro eest. Asjakohatu on arve 208, millel on sõiduki ostuhind 9400 eurot ja läbisõit 422 000 km. Arve päritolu pole teada, kostja sai selle kolmandalt isikult ja see isik omakorda kolmandalt isikult. Pole tõendatud, et arve on saadud sõiduki müüjalt. Arve on allkirjastamata, pole teada, kes selle koostas. Isegi kui lugeda, et arve koostas sõiduki müüja, on väited, et arvet võltsis Vadim Vilde, paljasõnalised. Kahe erineva arve olemasolu ei tõenda, et ühte arvetest võltsis V. Vilde, seda sai teha ka sõiduki müüja (nt et tasuda vähem käibemaksu). Hageja sai müüjalt mitte 1 vaid 2 süütevõtit. Seoses sõiduki vargusega andis hageja mõlemad politseile. Hageja pole nõus sõiduki läbisõidu võltsimise väitega. Kostja pole tõendanud, et kindlustusandja tundis huvi kindlustuslepingu sõlmimisel sõiduki läbisõidu vastu või küsis selle kohta infot hagejalt. Seoses kostja esitatud lepingu tühistamise avaldusega on hageja selgitanud järgmist. Hageja täitis elektroonilise ankeedi, milles vastas kõikidele küsimustele. Ankeedis polnud ühtegi vaba lahtrit, kuhu oleks saanud kirjutada märkusi. Kostja ei loonud võimalust esitada täiendavaid andmeid. VÕS § 400 lg 1 järgi tuleb teatada mõju omavatest andmetest, Euroopa kindlustusõiguse kohaselt ainult selgelt ja ühemõtteliselt küsitud infot. Hiljemalt 30.10.2015 ehk kuriteo kaebuse esitamise ajaks olid kostjale kõik väidetava pettuse aluseks olevad asjaolud teada. 6 kuud tähtajast on ammu möödunud. Hageja seisukoha kohaselt sai kostja Maanteeametilt 30.08.2015 kindlustuslepingu esemeks oleva sõiduki registreerimise alusdokumendid, sh väidetvalt võltsitud sõiduki müügilepingu; kostja 20.03.2017 menetlusdokumendi lisast 3 nähtub kostjale sõiduki müügilepingu edastamine 15.10.2015. Mõlemad sisaldavad andmeid, mille alusel kostja väidetava pettuse tõttu tehingut tühistada soovib. Kostja esitas kohtule teatise Vadim Vilde suhtes kriminaalmenetluse alustamise kohta, mille järgi kindlustusandja kuriteo avaldus registreeriti prokuratuuris 30.10.2015. Seega olid kostjale teada kõik pettuse aluseks olevad asjaolud hiljemalt 30.10.2015. Lepingu tühistamine pole õiguspärane. Hageja palub kostjalt välja mõista Swedbank Liising AS-i kasuks: 1) 8 122,19 eurot, sh põhinõue 16 065 € ja viivis hagi esitamise päevaks 2057,19 €; 2) tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras; 3) kahjuhüvitise 440 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning märkida menetluskuludelt viivise maksmise kohustuse. Kostja vastuväited Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Soodustatud isikuks on Swedbank Eesti AS. Vadim Vilde, kes on hageja juhatuse liige, ostis sõiduki 30.05.2014 Saksamaalt 9400 euro eest, sõiduk oli läbinud 422 000 km, arvel on märgitud, et sõidukit oli kasutatud ärilistel eesmärkidel (takso, rendiauto). V. Vilde näitas Maanteeametile edastatud arvel nr 208 sõiduki ostuhinnaks 21 400 eurot. Võltsimise pani toime V. Vilde, eesmärgiga toime panna liisingpettus ja kindlustuskelmuse ettevalmistamine (loodi mulje olulisemalt kõrgema väärtusega sõidukist).

14.08.2014 esitas V. Vilde sõiduki hindamiseks Balti Realiseerimiskeskusele. Selleks ajaks oli sõiduki läbisõiduks tekitatud 160 474 km ehk 261 500 km vähem kui see oli sõiduki ostmisel. Veaga tegemist ei saa olla, sest mõlemal juhul oli sõidukiga seotud toiminguga tegev V. Vilde. Seega võltsiti sõiduki läbisõitu 30.05.2014- 14.08.2014 perioodil. Tegemist on olulise väärinfoga, mille teadmisel ei oleks kindlustusandja sõidukit kindlustanud. Hindamisakti koostamisel varjati ka asjaolu, et tegemist on taksoga. Seega eksitati eksperti algandmete puhul sõidukile turuhinna määramisel. Kaskokindlustuse tingimuste A300/2013 olemine kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on fikseeritud poliisi teisel leheküljel. Kahju käsitluse käigus esitas V. Vilde seletuskirja kostjale, milles deklareeris, et ostis sõiduki kas 21 000 või 22 000 € eest. Tegemist on tahtliku pettuskatsega, sest vastavalt arvele 208 ostis V. Vilde sõiduki Saksamaalt 9400 € eest. Seega püüdis V. Vilde kindlustusandjat petta kahju suuruse osas. Teoreetiliselt oleks hagejal saanud tekkida kahju 9400 € suuruses miinus omavastutus 15% = 7990 €. Kaskokindlustuse tingimuste p 3.3 alusel kindlustusandja, kes lepingu sõlmis, vabaneb lepingu täitmise kohustusest täielikult või osaliselt, kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale kahju asjaolude või kahju suuruse kohta teadlikult valeandmeid. Kriminaalasi on algatatud KarS§ 212 lg 1 tunnustel (kindlustuskelmus). Maxima turvakaamerate salvestisest tuleneb, et V. Vilde valetas kindlustusandjale – sõiduk ei asunud 31.05.2015 Ümera Maxima parklas, kus selle väitis olevat V. Vilde. Seega ei toimunud sõiduki vargust viisil, kuidas hageja üritab väita. Kostja teada rentis V. Vilde endale teise sõiduki kasutamiseks juba 29.04.2015, s.o kuu enne väidetavat vargust (Rentest ASi vastus). See kinnitab, et vargust ei toimunud 31.05.2015. Puudub loogika, et sõiduki kasutaja rendiks asendussõiduki kuu aega enne väidetavat vargust. 08.08.2017 esitas kostja kohtule kindlustuslepingu tühistamise avalduse (TsÜS § 94 lg 3). Enne kindlustuslepingu sõlmimist avaldas hageja kostjale ebaõiged asjaolud eesmärgiga kallutada kindlustusandjat tehingut tegema. Kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusandjat järgmistest olulistest asjaoludest: 1) et kindlustatava esemega seoses oli hageja seaduslik esindaja Vadim Vilde pannud toime kuriteo – võltsinud auto ostu dokumente eemaldades sealt korrektorlindiga olulise info auto läbisõidu kohta (ostuhetkel 422 000 km), eemaldanud info asjaolu kohta, et autot oli kasutatud taksona ning kustutanud korrektorlindiga tegeliku ostuhinna (9400 eurot) ja kirjutanud ostuhinna asemele 21 500 eurot; 2) et Vadim Vilde või mõni teine isik tema teadmisel on auto odomeetri näitu pärast auto ostmist Sakasamaalt ja enne Eestis esmast registreerimist tagasi keeranud, mille tulemusel on auto registreerimiseelsesse tehnoülevaatuse akti märgitud läbisõiduks tegeliku ca 422 000 km asemel ca 160 474 km; 3) et Vadim Vilde on võltsinud dokumente eesmärgiga näidata (riigile, finantseerijale, liisinguandjale, kindlustusandjale, potensiaalsele ostjale tulevikus) nagu oleksid auto omadused tegelikust paremad ning sellest tulenevalt auto väärtus tegelikust suurem; 4) et hinnaga auto väärtuse kohta (hindamisaktis) on antud võltsitud dokumente ja tagasi keeratud odomeetrinäidu põhjal ning et kindlustatava eseme väärtus ei olnud ca 22 900 eurot, vaid 9400 eurot; 5) kindlustusvõtja väitis ebaõigesti, et Vadim Vilde ostis auto Saksamaalt 21 500 euro eest (sama väitis V. Vilde 12.06.2015 seletuskirjas kindlustusandjale). Tegelikult ostis Vadim Vilde auto Saksamaalt 9400 euro eest. Vadim Vilde on hageja seaduslik esindaja, seega saab tema tegevuse omistada hagejale. Tehingu sõlmimisel oli kindlustusandja õigustatud huviks lepingu sõlmimise eelselt, et kindlustusvõtja esitaks kindlustatava eseme kohta tõesed andmed. Suurema läbisõiduga ja väiksema väärtusega autoga seoses on kindlustusriskid suuremad ning kui kindlustusvõtja on enne kindlustuslepingu sõlmimist võltsinud dokumente ja odomeetri näitu, viitab see kavatsusele panna toime kindlustuskelmus. Mõistlik kindlustusandja ei oleks sellistel asjaoludel kindlustuslepingut sõlminud. Auto omaduste ebaõige esitamise ja vastavate dokumentide võltsimise ainus eesmärk on saada sõiduki hävimise või varguse korral suurem kindlustushüvitis ja/või petta isikut, kellele on plaanis sõiduk müüa. Mõlemal juhul viitab see isiku ebaaususele ja

kavatsusele panna toime kindlustuskelmus, mis on peamine põhjus, miks kindlustussandja ei oleks sellist teavet omades sõlminud selle auto suhtes kindlustuslepingut. Õige ei ole hageja väide, et tähtsust ei oma, millise hinnaga ostis Vadim Vilde auto Saksamaalt, hageja ostis auto eraisikult (Vadim Vilde) hinnaga 22 900 eurot. Autol on objektiivne väärtus, mis sõltub eelkõige tehnilisest seisundist ja läbisõidust. Odomeetri näidu tagasikeeramine ca 300 000 km võrra ei muuda auto väärtust suuremaks, tegemist on sama autoga, millel on ebaõige odomeetri näit. Kindlustusandjal on huvi auto tegeliku väärtuse suhtes. Auto tegelik väärtus on 9400 eurot, mille kindlustusvõtja oleks pidanud lepingu sõlmimise eelselt kindlustusandjale avaldama. Seega ei avaldanud kindlustusvõtja kindlustusandjale, et Vadim Vilde on võltsinud autoga seotud andmeid (dokumente ja odomeetri näitu) ning et auto omadused (läbisõit, varasem kasutus – tegemist oli sisuliselt vana taksost romuga, väärtus) ei ole sellised nagu kindlustusandjale väideti. Kindlustusvõtja teadis, et kui ta oleks õiged andmed kindlustusandjale avaldanud, ei oleks temaga lepingut sõlmitud (võltsimisest teadmisel) või oleks leping sõlmitud teistel tingimustel (väiksemast väärtusest teadmisel). Kogu teabe olemasolul ei oleks kindlustusandja lepingut sõlminud. TsÜS § 94 lg 3 kohaselt võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Tühistatud tehing on algusest peale kehtetu. Tähtis on dokumentide võltsimise fakt. Avaldus on esitatud tähtaegselt ehk 27.04.2017st 6 kuu jooksul. Tõend pettuse asjaolude kohta sai kostjale kättesaadavaks 27.04.2017. Kostja sai kriminaalasja toimiku materjalid enda kätte 27.04.2017. Kindlustusandja ei saa esitada kindlustuslepingu tühistamise avaldust enne, kui on olemas selged tõendid selle kohta, et kindlustusvõtja on lepingu sõlmimisel kindlustusandjat petnud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud hageja avalduste ja kostja vastuväidetega, poolte poolt esitatud tõenditega, ärakuulanud pooled kohtuistungil, ülekuulanud tunnistaja, jätab hagi rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt seoses hagejalt sõiduki vargusega (kindlustusjuhtum) kindlustushüvitist 16 065 eurot ja hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivist 2057,19 eurot, kahju hüvitist 440 euro suuruses ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist Swedbank Liising AS-i kasuks. Kuna kostja esitas menetluse ajal, 08.08.2017, kindlustuslepingu tühistamise avalduse, lahendab kohus esmalt tühistamise avalduse kehtivuse küsimuse, millest sõltub hagi lahendamine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 3, mille alusel kostja kindlustuslepingu tühistamise avalduse esitas, sätestab, et tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Pettuseks on § 94 lg 1 kohaselt isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Hageja juhtorgani liikme Vadim Vilde poolt ebaõigete andmete esitamist kostjale ja oluliste asjaolude esitamata jätmist saab lugeda tahtlikuks kuna hageja seaduslik esindaja Vadim Vilde korraldusel võltsis Saksamaal kohe pärast auto ostmist sõiduki ostu-müügilepingut tunnistajana ülekuulatud xxx. Tunnistaja ütluste kohaselt kirjutas ta lepingusse sõiduki suurema ostusumma kui see tegelikult oli, kattis korrektoriga summa ja kõik teised andmed peale logo ning V. Vilde selgitas, et võltsimist on vaja selleks, et auto Eestis arvele võtta. Pettuse pani hageja oma seadusliku esindaja Vadim Vilde kaudu toime nii ebaõigete asjaolude avaldamise kui pettuse asjaolude avaldamata jätmise teel. Kohus nõustub kostjaga selles, et kindlustuslepingu sõlmimiseks oli kostjal huvi auto tegeliku väärtuse kohta. Auto tegeliku väärtuse osas võltsis V. Vilde korraldusel andmeid tunnistaja xxx. Võltsimine toimus ka autoläbisõidu osas odomeetri näitu 261 500 km võrra tagasi keerates. Mõlemad andmed olid kindlustusandja jaoks olulised kindlustuslepingu sõlmimisel. On eluliselt usutav, et võltsimisest teadmisel ei oleks kindlustuslepingut sõlmitud ning auto tegelikku väärtust 9400 eurot teades oleks kindlustusandja lepingu sõlminud teistel tingimustel kui seda tehti. Et õigete andmete

esitamine on kindlustusandjale tähtis tuleneb ka RSA kaskokindlustuse tingimustest (p 3, lk 3134), TsÜS §-s 138 sätestatud heausu põhimõttest, mille kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttest lähtuva käitumise kohustuses. VÕS § 14 lg 2 sätestatust tuleneb, et enne lepingu sõlmimist peab isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisele poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Arvestades, et tegemist oli kindlustuslepingu sõlmimisega, on ilmne, et kindlustusandja jaoks oli tähtis, et hageja teeks talle teatavaks tegelikud andmed sõiduki väärtuse, läbisõidu ja varasema kasutuse kohta, sest neist andmetest sõltub, millistel tingimustel kindlustusandja on nõus lepingut sõlmima. Prokuratuuri 19.11.2015 kirjast „Kriminaalmenetluse nr 15730000572 alustamise ja uurimisalluvusse saatmine“ (lk 29) tuleneb kahtlus, et Vadim Vilde on esitanud AV „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile kindlustusjuhtumi kohta teadvalt ebaõigeid andmeid, et sõiduki registreerimisel Maanteeameti liiklusregistris on kasutatud võltsitud saksakeelne arve (lk 37 vs 47), mis kajastab selle sõiduki soetamist saksa ettevõttelt. Kostja esitatud kindlustuslepingu tühistamisavaldus vastab TsÜS §-s 98 sätestatud korrale. Vastavalt TsÜS § 99 lg 1 p-le 2 võib pettuse korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul arvates pettusest teadasaamisest. Kostja esitas tühistamisavalduse 08.08.2017. Kostja väitel sai ta pettusest teada 27.04.2017. Hageja seisukoha kohaselt olid kostjale teada kõik pettuse aluseks olevad asjaolud hiljemalt 30.10.2015. Kohus nõustub kostjaga selles, et kindlustusandja ei saa esitada kindlustuslepingu tühistamise avaldust enne, kui on olemas selged tõendid selle kohta, et kindlustusvõtja on lepingu sõlmimisel kindlustusandjat petnud. Kuivõrd lepingu tühistamise avaldus on suunatud lepingu kehtetuse tagamisele, ei saa sellist avaldust esitada ilma kindlaid tõendeid pettuse kohta omamata. Seega loeb kohus kostja pettusest teadasaamise ajaks 27.04.2017. Ülalmärgitud põhjendustel kindlustuslepingu tühistamise tõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Leping, mille alusel hageja hagi esitas, on algusest peale kehtetu. Tsiviilasja hind on 19 882,59 eurot. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud Kostja esitas menetluskulude nimekirja kohtuistungil. Kostja menetluskuludeks on esindajakulud ilma kohtuistungi kuludeta 8132,18 eurot. Kostja esindamiseks kulutas esindaja 51 tundi 55 minutit. Menetluskulude nimekirjas on näidatud esindaja poolt tehtud toimingud, nendeks kulunud aeg ja summa. Tunnitasumäär on 170 eurot. Kulud on käibemaksuta. Kohtuistungiga seostud kulu palub kostja arvestada tunnitasu määra ja istungi pikkuse järgi. Keskmine tunnitasu määr on 152 eurot käibemaksuta. Kostja soovib menetluskuludelt viivist. Protokolli järgi kestis kohtuistung 1 tunni ja 30 minutit. Hageja seisukoha kohaselt ei ole kostja tunnitasumäär 170 eurot asja mahu ja keerukusega vastavuses. Ülepaisutatud on esialgse vastuse koostamise ajakulu 7 tundi 37 minutit. Kostja sisulised vastuväited on kõigest 2 leheküljel. Kostja 20.03.2017 menetlusdokument koosneb perspektiivitutest taotlustest, mille kohus jättis rahuldamata. 04.05.2017 menetlusdokumendiga seonduv 4 tundi ei ole mõistlik, hageja menetlusdokument sisaldas üksnes tõendite loetelu. Ülepaisutatud on kohtu tegevusele vastuväite koostamise ajakulu 6 tundi. Arvestada tuleb, et kostja eelistungil vastuväitest osaliselt loobus. Lepingu tühistamise avaldusele kulunud 6 tundi ja 14 minutit on ebamõistlik ajakulu, avalduse sisuline osa on vaid 2,5 lehekülge. Hageja 01.09.2017 seisukohale vastuse koostamise ajakulu 3 tundi polnud vajalik, kohus ei palunud kostjal seisukohta avaldada. Kulu seoses kindlustusuurijaga kohtumisega ei ole vajalik õigusabiks. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtukõne teeside koostamiseks 14 tundi on ebamõistlikult palju.

Arvestades asja keerukust ja mahtu loeb kohus kostja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 150 eurot (käibemaksuta). Kohus nõustub hageja vastuväidetega osaliselt. Põhjendatuks ei loe kohus hageja vastuväiteid seoses vastuse koostamisele kulunud ajaga. Menetluskulu suurus ei saa olla sõltuvuses dokumendi pikkusest (antud juhul lühidusest). Kohus on seisukohal, et lühikese dokumendi koostamisele kulub rohkem aega kui pika dokumendi koostamisele. Lühike dokument eeldab seisukohtade põhjalikumat läbitöötamist, läbimõtlemist enne nende kirjapanemist, mis võimaldab dokumendi lühemalt formuleerimist. Ka nn perspektiivitu taotluse esitamine ei saa välistada tekkinud menetluskulu. Taotluse esitamist võimaldab TsMS. Kostja 4.05.2017 menetlusdokumendiga seonduvat ajakulu vähendab kohus 1 tunni võrra. Õige ei ole hageja väide, et dokument sisaldab üksnes tõendite loetelu. Kohtu tegevusele vastuväite koostamise aega vähendab kohus 3 tunni võrra. Vastuväite koostamiseks pikem aeg ei oleks põhjendatud arvestades, et kostjale olid kõik asjasse puutuvad asjaolud vastuväite koostamise ajaks teada. Samal põhjusel vähendab kohus lepingu tühistamise avaldusele kulunud ajakulu 3 tunni võrra. Avalduse sisulise osa pikkus ajakulu vähendamist ei põhjusta ülal esitatud põhjendusel. Hageja 01.09.2017 seisukohale vastamiseks koostanud menetlusdokumendiga seonduva aja vähendab kohus 0-ni nõustudes hagejaga. Hageja esitas 01.09.2017 menetlusdokumendis seisukoha kostja 08.08.2017 avalduse kohta. TsMS ei näe ette, et avalduse või taotluse esitanud pool peaks vastama tema poolt esitatud avalduse või taotluse kohta esitatud seisukohale. Kohus vähendab ajakulu 3 tunni võrra. Kohus nõustub ka sellega, et kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtukõne teeside koostamise ajakulu tuleb vähendada. Kohus vähendab ajakulu 7 tunni võrra. Istungist osavõtuga seotud kulu on 225 eurot. Seega on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu 36 tundi 25 minutit. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulude suurus 5462,50 eurot, mille kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel on hageja kohustatud maksma kostjale viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.