2-24-121128/13 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

3.Hageja esitas 19.09.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 113,26 euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 49,40 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 20.09.2024 kuni põhinõude summas 113,26 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot ning hageja õigusabikulud 358,00 eurot. Kohtu nõudel hageja 11.10.2024 täpsustas hagiavaldust. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 18.02.2021 Elisa Eesti AS-ga (müüja) osamaksetega vara müügilepingu ning 16.02.2021 ja 18.02.2021 sõlmiti liitumislepingud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostja kohustus maksma kauba ning teenust eest vastavalt müüja poolt esitatud arvetele. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud võlgnevuse tõttu üles ja loovutas 1.03.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjal välja mõista VÕS 113 2 lg 2 ja üldtingimuste punktist 4.2.3 alusel kolme meeldetuletuskirja edastamise eest 25 eurot ning lisaks muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Hageja nõuab viivist 0,065% üldtingimuste p 6.10 järgi arvele märgitud maksetähtajale järgnevast võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast so 19.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.09.2024 määras 0,065% päevas põhivõlalt. Samuti palub hageja kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates 20.09.2024 kuni põhinõude summas 113,26 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

Tsiviilasi nr 2-24-121128 eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi summas 338,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 1,5 tundi. Dokumentidega tutvumine ja analüüs oli esindajal vaja teha enne seda, kui ta pöördus kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Selleks tuli koguda ka lisad. Kõigi nende tegevuste osas on seadusandja teinud järelduse, et piisav tasu on 20 eurot. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) on põhjendamatu. Justiitsminister on 26.07.2016 nr 16 määruses „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ leidnud, et mõistlik tunnitasu on 72 eurot. Advokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohus mõistab, et pooled võivad lepingulises suhtes kokku leppida ka suuremat tunnitasu, kuid olukorras, kus riik on määranud kõrgeima kvalifikatsiooniga isikule tunnitasuks 72 eurot, ei ole üle kahe korra ületav lepinguline mitte-advokaadist esindaja tasumäär TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatud. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.