Aktiva Finance Group OÜ hagi S-A. S.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
219,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; asukoht: XXX-i) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: S-A. S. (isikukood: XXX; elukoht hagiavalduses: XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud 29.03.2025 avalikult [teadaanne number XXX])
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista S-A. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Elisa Eesti AS ja kostja vahel 16.02.2021 ja 18.02.2021 sõlmitud liitumislepingutest telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks ning 18.02.2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust tulenev võlgnevus kokku 187,66 eurot (millest 113,26 eurot põhivõlgnevus, 25,00 eurot sissenõudmiskulud, 49,40 eurot põhivõlalt perioodi 19.11.2022 kuni 19.09.2024, eest sissenõutavaks muutunud viivis).
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group sissenõudmiskulude 5,00 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista S-A. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 113,26 eurot) alates 20.09.2024, kuni otsuse tegemiseni, so kuni 30.04.2025 k.a summas 16,42 eurot.
Välja mõista S-A. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 113,26 eurot) alates 1.05.2025 kuni põhivõla täitmiseni määras 0,065% päevas.
Menetluskulud jätta 97,72% ulatuses S-A. S.-i kanda ja 2,28% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude
OÜ
hagi
S-A.
S.-i
vastu
Tsiviilasi nr 2-24-121128 suuruseks 270 eurot (millest 100 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud, 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 263,84 eurot mõista S-A. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on S-A. S.-i kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
10.Toimetada kostjale S-A. S.-i tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-24-121128
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 04.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult S-A. S.-ilt (kostja) 154,49 euro saamiseks. Kohus tegi 06.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 05.08.2024 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus jättis 2.09.2024 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
3.Hageja esitas 19.09.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 113,26 euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 49,40 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 20.09.2024 kuni põhinõude summas 113,26 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot ning hageja õigusabikulud 358,00 eurot. Kohtu nõudel hageja 11.10.2024 täpsustas hagiavaldust. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 18.02.2021 Elisa Eesti AS-ga (müüja) osamaksetega vara müügilepingu ning 16.02.2021 ja 18.02.2021 sõlmiti liitumislepingud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostja kohustus maksma kauba ning teenust eest vastavalt müüja poolt esitatud arvetele. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud võlgnevuse tõttu üles ja loovutas 1.03.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjal välja mõista VÕS 113 2 lg 2 ja üldtingimuste punktist 4.2.3 alusel kolme meeldetuletuskirja edastamise eest 25 eurot ning lisaks muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Hageja nõuab viivist 0,065% üldtingimuste p 6.10 järgi arvele märgitud maksetähtajale järgnevast võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast so 19.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.09.2024 määras 0,065% päevas põhivõlalt. Samuti palub hageja kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates 20.09.2024 kuni põhinõude summas 113,26 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
4.Pärnu Maakohus võttis 26.11.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number XXX). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 13.03.2025. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 29.03.2025 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 14.04.2025 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-24-121128
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohus tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
7.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
8.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes ja sideteenuse lepingust elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. 18.02.2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu ning 16.02.2021 ja 18.02.2021 sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingute kohaselt on kostja kohustatud tasuma müüdud vara ja osutatud teenuste eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus rahuldab hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 113,26 euro.
9.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-24-121128 avaldanud, et lepingujärgne (üldtingimuste p 6.10) viivisemäär on 0,065% päevas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt perioodi 19.09.2022 kuni 19.09.2024, eest sissenõutavaks muutunud viivise summas 49,40 eurot.
10.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 20.09.2024 kuni põhinõude summas 113,26 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 20.09.2024 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 16,42 eurot ja alates 1.05.2025 protsendina määras 0,065% päevas.
11.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust, lepingu üldtingimuste punktist
4.2.3.Kostjale saadeti pärast laenulepingu lõppemist kolm meeldetuletuskirja: 12.03.2024 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 20.03.2024 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ja 4.04.2024 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade eest kogusummas 25,00 eurot.
12.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud 100 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
13.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 338 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 338 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-24-121128 eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi summas 338,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 1,5 tundi. Dokumentidega tutvumine ja analüüs oli esindajal vaja teha enne seda, kui ta pöördus kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Selleks tuli koguda ka lisad. Kõigi nende tegevuste osas on seadusandja teinud järelduse, et piisav tasu on 20 eurot. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) on põhjendamatu. Justiitsminister on 26.07.2016 nr 16 määruses „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ leidnud, et mõistlik tunnitasu on 72 eurot. Advokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohus mõistab, et pooled võivad lepingulises suhtes kokku leppida ka suuremat tunnitasu, kuid olukorras, kus riik on määranud kõrgeima kvalifikatsiooniga isikule tunnitasuks 72 eurot, ei ole üle kahe korra ületav lepinguline mitte-advokaadist esindaja tasumäär TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatud. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt 97,72 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 263,84 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
15.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.