Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluse käik 29.12.2014 esitasid Swedbank AS-i ja Sihtasutus KredEx Harju Maakohtule hagi OÜ BREM Kinnisvarahooldus vastu kahju hüvitamiseks koos taotlusega peatada menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-13-8785 tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. 13.01.2015 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning 12.03.2015 määrusega peatas tsiviilasja nr 2-14-63157 menetluse kuni tsiviilasja nr 2-13-8785, s.o Swedbank AS ja Sihtasutus KredEx hagi Lauri Liivi, Viive Kaasiku ja Jevgeni Batõru vastu võla väljamõistmiseks, tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. 25.05.2016 määrusega kohus uuendas asjas menetluse, kuna tsiviilasja nr 2-13-8785 otsus jõustus 04.04.2016, kui Riigikohus jättis Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2015 kohtuotsusele esitatud kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. Swedbank AS ja Sihtasutus KredEx hagi Lauri Liivi, Viive Kaasiku ja Jevgeni Batõru vastu võla väljamõistmiseks jäi rahuldamata. 28.03.2017 vaheotsusega jättis maakohus kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Otsus jõustus edasikaebamata 04.05.2017. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid 25.06.2007 hageja I ja Pärnu mnt 133 korteriomanikud, keda esindas hagejale I teadaolnult kostja, laenulepingu nr 07-116919-JI. Kostja oli Tallinnas Pärnu mnt 133 asuva korterelamu valitseja. Oma esindusõiguse tõendamiseks esitas kostja 16.05.2007 üldkoosoleku protokolli, millega korteriomanikud väidetavalt otsustasid laenuvõtmise ja lepingut tagava käenduslepingu sõlmimise. Laenu sihtotstarbeks oli Pärnu mnt 133 Tallinnas asuva korterelamu katuse vahetus ja vihmaveesüsteemi paigaldus, elektrisüsteemi renoveerimine, trepikodade remont, küttesüsteemi rekonstrueerimine, trepikoja varikatuse renoveerimine, garaažide varikatuse renoveerimine, trepikoja akende vahetus ning välistreppide renoveerimine. Laenulepingu p 2.1 kohaselt lepiti laenulimiidiks kokku 1 250 000.00 Eesti krooni, millest reaalselt maksti välja 79 616.75 eurot. Laenulepingu kohaselt tuli laenusumma kasutamise eest tasuda intressi. Laenu tagasimakseid ja intressi tuli tasuda vastavalt lepingu p-le 2.10 iga kuu 30. kuupäevaks ning kohustuste täitmisega viivitamise korral oli viivisemääraks 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest lepingu p 2.15 järgi. Lepingu p 3 kohaselt oli teenindavaks arvelduskontol kostja konto, kust teenindati laenu u nelja aasta vältel. Kostja kontol ei olnud piisavalt vahendeid, siis tekkis võlgnevus, mille tulemusena saatis hageja korteriomanikele ülesütlemisteatise ja luges lepingu 30.12.2011 ülesöelduks. Leping on tagatud hageja II käendusega. 25.06.2007 allkirjastasid hagejad ja kostja, kes tegutses hagejatele teadaolevalt korteriomanike esindajana, käenduslepingu nr KEK0151-KL, mille p 1.1 kohaselt andis hageja II hagejale I käenduse laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Tulenevalt käenduslepingu p-dest 2.1, 2.2, 2.3 käendas hageja II 75% laenulepingu alusel saadud laenu tagasimaksmise põhikohustusest. Et laenulepingut nõuetekohaselt ei täidetud, täitis hageja II 21.03.2012 hagejale I käenduskohustuse ja tasus hagejale I käendusena 75% laenu põhiosa tagastamata osast, s.o 50 916.30 eurot. Tsiviilasjas nr 2-13-8785 on tuvastatud, et kostjal puudus hagejatega lepingu sõlmimiseks vajalik esindusõigus. Kuna korteriomanikud ei ole kostja esindusõigust heaks kiitnud, siis on hageja I ja

kostja vahel sõlmitud laenuleping tühine. Kostja teadis või pidi teadma, et tal puudub õigus sõlmida kostjate nimel hagejatega lepinguid, siis on kostja kohustatud hagejale hüvitama kahju lähtudes eeldusest, nagu tal oleks olnud korteriomanike esindusõigus ning laenuleping oleks sõlmitud kehtivalt. Koostöölepingu I p 4 järgi on valitseja kohustatud tegema kõik endast sõltuv, et tagada korteriomanike poolt vastuvõetud otsuste kehtivus kõigi korteriomanike ja nende õigusjärglaste suhtes. Kostjal oli kohustus kontrollida üldkoosolekul osalenud isikute esindusõigust ja isikusamasust ning tagada üldkoosoleku otsuste kehtivus. Kostja nimetatud kohustust ei järginud. Mõistlik kinnisvara korrashoiuga tegelev isik ei annaks üldkoosoleku protokollis ja laenulepingus tagapõhjata kinnitusi ega allkirjastaks protokolli selle sisu õigsuses veendumata. Kostjale oli objektiivselt ettenähtav, et hagejatel võib hoolsuskohustuse rikkumise tõttu tekkida kahju, kuna kostja teadis esindusõiguse puudumisega seotud tagajärgedest. Kahju olnuks kostjale välditav, kui ta oleks järginud hoolsusstandardit st saanud teada oma esindusõiguse puudumisest ja ei oleks tehinguid teinud korteriomanike nimel. Hagejad leiavad, et ei esine aluseid kahju hüvitamise vähendamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 või § 140 alusel. Hagejale I tekkinud kahju seisneb laenu tagastamata jätmises, saamata jäänud intressides ja viivistes. Hageja II kahju seisneb regressinõude ilmajäämisest korteriomanike vastu. Hagejad esitavad kostja vastu nõude tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 130 lg 2 alusel (kahju tehingu täitmata jätmisest) ning paluvad kostjalt hageja I kasuks välja mõista hüvitise 35 012.79 eurot ja hageja II kasuks hüvitise 50 916.30 eurot ja viivise 50 916.30 eurot. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Hageja I palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu. Hageja II palub kostjalt välja mõista menetluskuluna 6797.80 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Hagejad ei ole tõendanud TsÜS § 130 lg 2 esmast eeldust, s.o kostja pahausksust. Kostja ei olnud lepinguid sõlmides pahauskne. Kogu saadud laen kasutati korterelamu renoveerimiseks. Isegi kui oleks alus TsÜS § 130 lg 2 alusel nõude esitamiseks, siis ei vastuta kostja hagejate ees, kuna hagejad pidid vähemalt teadma kostja esindusõiguse puudumisest. Igal juhul esinevad alused kahju hüvitamise vähendamiseks nullini VÕS § 139 ja § 140 alusel, kuna hagejad ei järginud enda hoolsuskohustust. Selle järgmisel jäänuks lepingud sõlmimata ja kahju tekkimata. Kostja ei ole mingil viisil rikastunud, kuna kogu laen kasutati korterelamu renoveerimiseks. Seetõttu oleks äärmiseks ebamõistlik kostjalt kahju väljamõistmine. Hagejate omavahelises suhtes vastutab hageja I. Viivise nõue on alusetu: see ei saa tekkida tühisest lepingust ning selle hilise esitamisega on kostja II nõude esitamise õiguse minetanud. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda ning välja mõista hagejatelt kostja kasuks 6797.80 eurot, millele lisandub viivis. Kohtuotsuse põhjendused TsÜS § 130 lg 2 kohaselt juhul, kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks TsÜS § 130 lg-s 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. TsÜS § 130 lg 1 kohaselt teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Pooled ei vaidle järgmise üle: - 02.02.2006 sõlmisid hagejad koostöölepingu renoveerimislaenude tagamise kohta (I kd tl 54-65); - 25.04.2007 sõlmisid pooled koostöölepingu elamu valitsejaga seoses renoveerimislaenu tagamisega (I kd tl 50-52); - 25.06.2007 sõlmisid hageja I ja Pärnu mnt 133 korteriomanikud, keda esindas hagejale I teadaolnult kostja, laenulepingu nr 07-116919-JI (I kd tl 10-16); - kostja oli Tallinnas Pärnu mnt 133 asuva korterelamu valitseja;

-

kostja esitas oma esindusõiguse tõendamiseks 16.05.2007 üldkoosoleku protokolli (I kd tl 17-20); tsiviilasjas nr 2-13-8785 on kohtud leidnud, et korteriomanikud ei ole hagejatega lepinguid sõlminud (I kd tl 26-47).

Hagejad on esitanud kostja vastu nõude TsÜS § 130 lg 2 alusel, s.o kui teise isiku nimel tehingu teinud isik (kostja) teadis või pidi teadma, et tal (Pärnu mnt 133 korteriomanike) esindusõigust ei ole, peab ta teisele poolele (hagejatele) hüvitama tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas kostja tehingute tehes teadis või pidi teadma, et tal Pärnu mnt 133 korteriomanike esindusõigust ei ole. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 3 kohaselt oli laenu- ja käenduslepingu sõlmimiseks vajalike volituste andmine üldkoosoleku pädevuses ja seda sai otsustada korteriomanike üldkoosoleku häälteenamuse alusel. 16.05.2007. a korteriomanike üldkoosoleku otsuse protokolli koostas majaelanike esindajana Peeter Ulpus (I kd tl 17-20), kes osales ise koosolekul ja kel oli vahetu kontroll protokolli koostamise üle. Kostjal ei saanud olla kindlat teadmist 16.05.2007 üldkoosoleku protokolli õigsuses ja kehtivuses enne hoolsuskohtuse täitmist ehk kontrollimist. Seega oli kostjal võimalik hoolsuskohustuse järgimisel tuvastada, et korteriomanikud ei andnud nõusolekut laenuvõtmiseks ega kiitnud seda heaks. Kostja kui professionaalne majavalitseja pidi veenduma esitatavate andmete õigsuses. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja sai enda esindusõiguse puudumisest teada tsiviilasja nr 2-13-8785 raames, ei vähenda see tema hoolsuskohustust. Kostja hoolsuskohustuse täitmist ei näita ainuüksi teabe elanike edastamine ja remondifondi igakuise makse suuruse muutmine, kui kostja ise ei veendunud vajaliku kvoorumi olemasolus. Seega jättis kostja enda esindusõiguse olemasolu kontrollimata, kui edastas protokolli jm andmed hagejatele. Nimetatud kohustus tulenes mh poolte vahelise koostöölepingu I p-st 4 (I kd tl 50). Vaidlust selles, nagu korteriomanikud oleksid hiljem esindusõiguse heaks kiitnud, ei ole. Nimetatu on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-13-8785 (I kd tl 2647). Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et kostja pidi teadma enda esindusõiguse puudumisest. Kostja mitteteadmine sellest tulenes hoolsuskohustuse järgimata jätmisest. Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas asjas on alust kohaldada TsÜS § 130 lg-t 3. Kohus nõustub kostjaga selles, et ka hagejatel oli kohustus lepinguid sõlmides kontrollida kostja kui esindaja volitusi (vt nt KAS § 89 lg 21). Kuigi hagejatelt tuleb eeldada oluliselt suuremat hoolsust kui tavaisikult, siis tuleb arvestada asjaoluga, et antud asjas oli kostja juba vastava kontrolli läbi viinud. Hagejate omavaheline suhtlus tulenes samuti koostöölepingu raamlepingust, mille II p-de 5.3 ja 5.4 kohaselt võis esitada volituse üldkoosoleku protokolli vormis, mille sisule hageja II vastuväiteid esitada ei saanud (p 9.7, vt I kd tl 54-65). Kuna kostjal oli esmane hoolsuskohutuse täitmise kohustus ja hagejatel teisene ning kumbki pool ei täitnud seda korrektselt, siis kohus peab põhjendatuks jagada poolt vastutus TsÜS § 130 lg 3 alusel nii, et kostja vastutab 1⁄2 ulatuses kahjust. Seega peab kohus põhjendatuks kohaldada kostja taotletavat VÕS §-s 139 sätestatut ning vähendada tekkinud kahju, kuna ka hagejad ise jätsid oma hoolsuskontrolli teostamata. Hoolsuskontrolli teostamisel oleks jäänud leping sõlmimata ja kahju tekkimata.

Kahju vähendamist VÕS § 140 alusel kohus põhjendatuks ei pea, kuna esile toodud asjaolude kohaselt ei ole kahjuhüvitise väljamõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega vastuvõetamatu. Kostja ei ole vaidlustanud kahju arvutuskäiku (v.a viivis), mistõttu peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja I kasuks 17 506.40 eurot (35 012.79 : 2) ning hageja II kasuks 25 458.15 eurot (50 916.30 : 2). Hagejad on esitanud nõude TsÜS § 130 lg 2 alusel, mis võimaldab tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Samuti võib VÕS § 128 lg 2 alusel hüvitamisele kuuluda tehingu tühisuse tõttu saamata jääv tulu mitte viivis. Tühise tehingu korral ei ole põhjendatud hageja II viivise nõue VÕS § 113 alusel. Seetõttu jätab kohus hageja II viivise nõude rahuldamata ning viivise väljamõistmata. Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mille alusel kohus tuvastas asjaolud tsiviilasjas 2-13-8785. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et Swedbank AS-i ja Sihtasutuse KredEx hagi OÜ BREM Kinnisvarahooldus vastu kahju hüvitamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja hüvitise 17 506.40 eurot ning hageja II kasuks välja hüvitise 25 458.15 eurot. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.