Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-121531 (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik AS Koduliising esitas 27.09.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 996,93 euro saamiseks. Kohus tegi 11.10.2017 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 11.12.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS Koduliising esitas 17.01.2018 kohtule hagiavalduse, milles palus Rxxxxx Hxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 678,58 eurot, intressi 98,45 eurot, lepingutasu 27,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 57,84 eurot ja sissenõudmiskulu 48 eurot. Lisaks hageja poolt kantud menetluskulud. Tartu Maakohus võttis hagi 23.01.2018.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 04.04.2018. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal on pooled sõlminud 23.09.2016 laenulepingu nr 0477609238, mille kohaselt hageja väljastas kostjale laenu 314 eurot Hawaii Express OÜ-st kauba ostmiseks. Laenu pidi kostja tagastama 15.09.2018, intressimääraga 14,5% aastas. Igakuine osamakse kujunes summas 17,47 eurot. Kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud laenulepingu nr 0477609238 maksegraafikujärgsed osamaksed kuni 15.03.2017. Lepingujärgne võlgnevus on: 249,64 eurot põhivõlgnevus, 28,51 eurot intress, 14,29 eurot viivis, 11,22 eurot lepingutasu. Pooled sõlmisid 17.12.2016 laenulepingu nr 0232612172, mille kohaselt hageja väljastas kostjale laenu 499 eurot Onoff Jaekaubandus OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenu pidi kostja tagastama 05.01.2018 intressimääraga 22% aastas. Igakuine osamakse kujunes summas 52,81 eurot. Laenulepingul nr 0232612172 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasutud kuni 05.03.2017. Lepingujärgne võlgnevus on: 428,94 eurot põhivõlgnevus, 69,94 eurot intress, viivis 43,55 eurot, lepingutasu 15,82 eurot.

2-17-121531 17.01.2018. seisuga on kostja võlgnevus laenude põhiosade tasumisel 678,58 eurot. Võlgnevus intresside tasumisel on 98,45 eurot. Hageja on kostjale korduvalt meeldetuletuskirju saatnud. 19.09.2017 ütles hageja mõlemad laenulepingud üles. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse summas 678,58 eurot, intressi 98,45 eurot, lepingutasu 27,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 57,84 eurot ja sissenõudmiskulu 48 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingute sõlmimise ajahetkel kehtinud võlaõigusseaduse redaktsiooni § 1132 lg 1 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot ning sama paragrahvi lg 1 p 2 kohaselt kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Laenulepingu nr 0477609238 p 3.5 kohaselt on lepingutasuks 15 eurot. Laenulepingu nr 0232612172 p 3.5 kohaselt on lepingutasuks 19 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja lepingutasu võlgnevus 27,04 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 57,84 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 909,91 eurot, millest 678,58 eurot moodustab põhivõlg, 98,45 eurot intress, 27,04 eurot lepingutasu, sissenõudmiskulu 48 eurot ja 57,84 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 130 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.