Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

1(4)

2-12-28164 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on BestCredit OÜ hagi VXXX VXXXi vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt 21.05.2012 sõlmisid SNEL Grupp OÜ ja kostja laenulepingu, mille alusel sai kostja 200 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama hiljemalt 20.06.2012. Kostja ei ole laenu tagastanud ning hagi esitamise seisuga võlgnes hagejale laenulepingu alusel 295,34 eurot, millest 200 eurot laenu põhisumma, 20 eurot laenu intress, 65,34 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 10 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostja esitas hagile vastuväite, et laenuleping sai sõlmitud kolmandate isikute poolt kostjat pettes, tehingu alusel saadud 200 eurot omandas kolmas isik (SXXX KXXX). Kostja on esitanud politseile kuriteo teate. Ida Prefektuuris on algatatud kriminaalmenetlus SXXX KXXXi suhtes. Kostja taotluse alusel peatas kohus 22.11.2012 menetluse tsiviilasjas nr 2-12-28164 kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni. 02.12.2016 määrusega uuendas kohus tsiviilasja menetluse. Kuigi selleks ajaks kriminaalmenetlus ei lõppenud, leidis kohus et peatatud asja on võimalik lahendada. Kostja esitas taotluse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks, mille kohus rahuldas 26.05.2017 määrusega. Menetlusse kaasati iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel

SXXX KXXX.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohus 26.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2747 mõisteti Arina Kornijenkolt BestCredit OÜ kui kannatanu kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju VXXX VXXXi episoodis summas 260 eurot. Kohus 20.03.2018 kohtunõudega küsis hageja arvamuse asja edasimenetlemise kohta. Hageja 16.04.2018 esitas avalduse hagist loobumise kohta. Avaldaja märgib, et arvestades asjaoluga, et BestCredit OÜ kahju sai kriminaalasja nr 1-17-2749 raames väljamõistetud kolmandalt isikult, loobub hageja käesolevaga kostja vastu esitatud hagist. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist BestCredit OÜ arveldusarvele xxx. Kostja avaldab, et nõustub hageja hagist loobumisega ning palub kohut lõpetada asja menetlus. Kostja kinnitab, et temal puuduvad tsiviilasjas menetluskulud. Kolmanda isiku poolt kohtule esitatud kirjalikust vastusest (koostatud vene keeles) nähtub, et temal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamise kohta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2(4)

2-12-28164 Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku poolt menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei esitatud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus oma 28.09.2011 kohtumääruse 3-2-1-63-11 punktis 14 on märkinud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). Kolleegium märgib, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt ka Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Kohtu hinnangul olukorras kus pooled on kannatanud kolmanda isiku õigusvastase tegevuse tagajärjel ning et pooltel on õigus taotleda kulude väljamõistmist süüdlaselt, oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane. TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 167 lg 2 alusel tuleb iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud jätta tema enda kanda. Riigilõivu tagastamine Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus tuvastas, et käesolevas menetluses oli hageja tasunud riigilõivu 60 eurot. Maksed on hageja poolt tehtud Rahandusministeeriumi kontole nr xxx Swedbank 18.07.2012 summas 45 eurot (viitenumber x) ja 28.09.2012 summas 15 eurot (viitenumber x). 3(4)

2-12-28164 TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tagastab hagejale poole menetluses tasutud riigilõivust ehk 30 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel teha riigilõivu väljamakse hageja arveldusarvele xxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.