Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.

Nõudeavalduse esitasid pankrotihaldurile Xxxxja Xxxx. Xxxx esitas pankrotihaldurile abielu tõendi, mille kohaselt Xxxx ja Xxxxabiellusid xxxx, Xxxxperekonnanimi peale abiellumist on Xxxx.

Jrk. nr.

Nõudeavalduse esitaja 1 Xxxx ja Xxxx

KOKKU

Nõude summa

Väljamakse

44 268,88 44 268,88

Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudub. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub antud menetluses müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara. Võlgnik Xxxx on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitanud vara ja võlgade nimekirja, milles kinnitab vara puudumist ning kinnitanud võlgniku vandega esitatud andmete õigsust. Vastavalt PankrS § 124 lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud Eesti Vabariigis kehtivast Pankrotiseadusest ning Xxxx`e võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Seoses pankrotivara puudumisega on pankrotihaldur tegutsenud eesmärgiga menetlus võimalikult kiiresti lõpetada. Haldur on suhelnud võlgnikuga, käinud kaks korda LHV Pangas, viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku ning koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku, teinud päringu Maksu ja Tolliametile, saamaks teavet võlgnikule tehtud väljamaksete ja tasutud maksude osas, tutvustanud võlausaldajale pankrotihalduri toimikut, viinud läbikaks koosolekut seoses pankrotimenetluse lõpetamisega. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja raha ei ole saanud: Nõude Rahuldamata Jrk. nr. Nõudeavalduse esitaja summa osa 1 Xxxx ja Xxxx

KOKKU

44 268,88 44 268,88

44 268,88 44 268,88

Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Ajutise pankrotihalduri Eve Selberg’i kulutused on tasutud vastavalt Harju Maakohtu 12.04.2017.a. kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-17-2412 alljärgnevalt: ajutise pankrotihalduri tasu on 594,00 eurot. Kohtumääruse alusel maksti ajutisele pankrotihaldurile riigi vahenditest tasu 39,00 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotivarast on välja makstud ajutise pankrotihalduri tasu 117,60 eurot. Pankrotimenetluse kulud moodustavad 12,95 eurot (2,95 eurot kulu tähtkirja väljasaatmiseks, 10,00 eurot tasutud LHV pangale pangakonto väljavõtte eest). Pankrotihaldur on kulutanud Xxxxpankrotimenetluses aega 4,5 tundi arvestusega 90,00 eurot tunnis, seega tasu kokku 405,00 eurot, tasu määramisel büroole lisandub käibemaks 81,00 eurot, tasu koos käibemaksuga on 486,00 eurot. Pankrotivarast saab välja maksta pankrotihalduri tasu summas 79,45 eurot. Pankrotivaras puuduvad vahendid pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks täies ulatuses.

Pankrotihaldur teeb taotluse Xxxx`e pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri hinnangul saab Xxxx(pankrotis) maksejõuetuse primaarse põhjusena välja tuua võlgniku suutmatuse tasuda Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2016 otsusest nr 2-13-17272 tulenevat võlga. Võlgnik ei ole teinud tasuvat tööd, mis võimaldaks tasuda võlga summas 44 268,88 eurot.Tulenevalt ülaltoodust on Xxxxmaksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Xxxxon kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 12.04.2018.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku Xxxx(pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 600 eurot tähtajaga 26. aprill 2018.a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Eve Selberg’i võlgniku Xxxx(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks 81 eurot, kokku 486 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud

tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Eve Selberg’i töötasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks 81 eurot, kokku 486 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi. PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaludr on taotlenud riigi õigusabi summas 328 eurot, millele lisandub käibemaks 65,60 eurot, kokku 393,60 eurot. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 328 eurot, millele lisandub käibemaks 65,60 eurot, kokku 393,60 eurot. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Xxxx(pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.