Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Käesolevaks hetkeks on võlgniku XX kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid võlausaldajad oma seisukoha, mille kohaselt nad ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Menetluse kestel on võlgniku poolt osamaksetena laekunud kokku 375,90 eurot. Võlausaldajate hinnangul varjab võlgnik oma sissetulekuid ja vara, sh vara mis on saadud pankrotiasja keskmeks olnud kinnisvara ostu-müügitehingust. Võlgniku igakuine sissetulek on olnud madal, s.o väidetavalt 241 eurot. Antud naeruväärselt madal palk viitab selgelt kohustustest kõrvale hiilimisele ja kohtule puudulike andmete esitamisele. Võlgniku väidetava palgaga pole reaalselt võimalik ära elatuda. Puuduvad viited, mis viisil tasub võlgnik oma eluaseme ja transpordi eest. Võlgnik pole ka põhjendanud, miks ta pole otsinud tasuvamat tööd. Võlgniku puhul on tegemist endise keskastme juhiga. 18.05.2023 toimus Harju Maakohtus võlgniku XX ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik ja võlausaldaja BB. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et proovis esitada kohtule digiloo väljavõtet. Haigus kulgeb ägenemise ja leevenemisega, mis tähendab, et vähemalt paar korda aastas ei ole ta võimeline voodist püsti tõusma. Peab sageli istuma, ilmtingimata on vaja seljatuge. Ei ole tahtnud oma seisundit siiani kuigi ametlikuks teha, kuna see konkurentsivõimet väga ei suurenda. Majandus ei ole praegu selline, mis temasugustele hästi tasustatavat tööd pakuks. Haigusele tõhusat ravi siiamaani ei ole. Keskmine sissetulek kuus on olnud alla 300 euro. Elamiskulusid endal kanda ei tule. See raha on piisav, et tal oleks kohvipaki raha. Tavalist eluviisi ta ei viljele. Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja ta kohustustest vabastada. Võlausaldaja tõi ärakuulamisel esile, et pankroti alge oli nö kinnisvara ostumüügitehing, millest saadi 110 000 eurot. Kohtudokumentidest tuli välja, et tal oli pangalaenuks 30 000 eurot. Seega sellest ajast peaks olema alles 80 000 eurot, mis peale kohtuvõitu haitus. 12 aastat vana haigusloo dokument ei näita midagi. Kui inimene on haige ja väeti, siis selleks on töövõimetuspension. 18.05.2023 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohus andis 18.05.2023 ärakuulamisel võlgnikule tähtaja hiljemalt 19.06.2023 oma tervisliku seisundi osas tõendite esitamiseks. Võlgnik esitas 19.06.2023 kohtule arstitõendi väljavõtte, millest nähtub, et võlgnikul on diagnoositud xxx. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 18.05.2023 ära võlgniku ja võlausaldaja. 18.05.2023 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Esiteks kohus märgib, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust esitada kohtule koos usaldusisiku aruandega tõendeid. Võlgnik on kohtule esitanud üksnes filtreeritud pangakonto väljavõtteid, mis ei kajasta täielikku ülevaadet kõikidest tehingutest. Samuti ei ole võlgnik esitanud kohtule töölepingu koopiat ega ka muid tõendeid, mis tõendaksid mh tema väiteid Töötukassa poole pöördumise kohta. Seega puudub kohtul kindel ülevaade võlgniku sissetulekutest ja väljaminekutest ning kohtul tuleb lähtuda üksnes võlgniku enda poolt avaldatust. Võlgnik on esile toonud, et tema igakuine sissetulek on 241 eurot. Selle tõendamiseks on kohtule esitatud ka filtreeritud pangakonto väljavõte, millelt nähtuvad igakuised töötasu laekumised ettevõttelt Osaühing SSS summas 241 eurot. 18.05.2023 ärakuulamisel võlgnik avaldas, et tal on krooniline haigus, mis kulgeb ägenemise ja leevenemisega. Võlgnik selgitas, et ei ole soovinud oma töövõimet lasta hinnata, sest ei taha teha töövõime alanemist ametlikuks. Selline tervislik seisund ei mõju tema tööturu konkurentsivõimele positiivselt. Kohus märgib, et võlgniku igakuine töötasu on ligikaudu 1/3 kehtivast miinimumpalgast. Võlgnik ei ole suutnud usutavalt esile tuua ega põhjendada, miks ta ei suuda leida tasuvamat tööd. Kohus leiab, et kuigi igakuise töötasu suurus ei sõltu üksnes võlgnikust, vaid ka tööandjast ning sellest, palju tööandja on valmis pakutava töö eest maksma, ei saa käesolevat kohtu hinnangul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks nimetada. Üksnes töökoha olemasolu, sellel makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena. Kuigi võlgnik põhjendas, et töö tegemist segab krooniline haigus, siis kohtule ei ole tõendatud, et võlgniku haigus oleks tema töövõimet vähendanud ja tänasel päeval reaalselt takistaks töötamist. Lisaks eeltoodule peab kohus võlgniku seisukohti töövõimetoetuse taotlemata jätmiseks ebaloogiliseks ja vastuoluliseks. Võlgnik selgitab, et ei ole taotlenud Töötukassast oma töövõime hindamist, sest ei taha enda terviseprobleeme ametlikuks teha, kuna see vähendab tema konkurentsivõimet töö leidmisel.

Samas vaatamata sellele töötab võlgnik ikkagi ettevõttes, kus tema igakuine töötasu on 241 eurot, s.o tunduvalt alla miinimumpalga ning ta ei ole midagi selleks ette võtnud, et leida tasuvamat tööd. Seega on võlgniku väited konkurentsivõime vähenemise kohta üksnes paljasõnalised ja otsitud, sest võlgnik ei tegelegi tasuvama töö otsimisega. Käesoleval hetkel on võlgnik jätnud põhjendamatult taotlemata töövõimetoetuse. Võlgnik oleks toetust saanud kasutada võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvama töö või lisatöö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Kohus märgib ka täiendavalt, et kohtule 19.06.2023 esitatud epikriisist nähtub, et võlgnik avaldas 26.05.2023 arstile, et töötab praegu WWW taksojuhina. Sellist informatsiooni võlgnik kohtule 18.05.2023 ärakuulamisel ei avaldanud. Samuti ei nähtu taksojuhina töötamist ka kohtule esitatud usaldusisiku aruannetest. Juhul kui võlgnik asus WWW taksojuhina tööle alles vahetult pärast ärakuulamist, siis ei ole arusaadav, miks ei võinud võlgnik seda võimalust kasutada juba ka varasemalt lisatulu teenimiseks. Eeltoodu ilmestab kohtule võlgniku soovi vältida menetluse kestel tulu teenimist ja võlausaldajatele väljamaksete tegemist. Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et XX ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd XX ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb XX kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku XXt tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning

menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate XX (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.