Avaldaja: Rober rus OÜ (registrikood: xxxx, asukoht: Laki 14a, 10621 Tallinn), lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (e-post: [email protected]);
MHE
OÜ
pankroti
Võlgnik: MHE OÜ (registrikood xxxx, asukoht: Pargi tn 30, 44107 Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa, e-post: [email protected], [email protected]), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Küllike Namm (e-post: [email protected]). Istungi toimumise aeg
12. aprill 2018 kell 13.30
Istungil osalenud isikud
Avaldaja lepinguline esindaja Andrei Matvejev; Võlgniku juhatuse liikmed Ivar Parovart ja Jüri Parovart ja lepinguline esindaja Küllike Namm.
Resolutsioon
1.Jätta MHE OÜ pankrotimenetluses ajutine haldur nimetamata ja lõpetada pankrotiasja menetlus.
2.Jätta menetluskulud avaldaja Rober rus OÜ kanda ja välja mõista avaldajalt võlgniku MHE OÜ kasuks menetluskulud 385 (kolmsada kaheksakümmend viis) eurot 20 senti.
Välja mõista avaldajalt võlgniku kasuks viivis menetluskuludelt (385.20 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1 (7)
2-18-3140
4.Saata kohtumäärus avaldaja ja võlgniku esindajatele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.27. veebruaril 2018 esitas Rober rus OÜ Viru Maakohtule avalduse MHE OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamise nõudes.
2.Avalduse kohaselt avaldaja ja võlgnik sõlmisid 22.09.2017 ehituse alltöövõtulepingu nr 22.09.2017, millega avaldaja kohustus teostama Tapa Vene Põhikoolis välispiirete katuse rekonstrueerimist ja võlgnik kohustus tasuma avaldajale töö eest 44 800 eurot. Avaldaja teostas ettenähtud töid ning tööd on võlgnikule üle antud.
3.Avaldaja esitas võlgnikule arved, kuid võlgnik ei ole tasu täies ulatuses tasutud ning tema võlgnevus avaldaja ees moodustab 8 198.66 eurot, millele lisandub käibemaks.
4.27.11.2017 esitas Rober Rus OÜ lepinguline esindaja tasunõude. Vastuseks tasunõudele teatas võlgnik sellest, et võlgnik ei ole nõus maksma võlgnevuse summat. 30.11.2017 avaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse andes võlgnikule 10 päeva võlgnevuse tasumiseks. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte, kuid võlgnevust ei ole tasunud.
5.Avaldaja palus vastavalt PankrS § 10 lg 2 p 1 kuulutada välja võlgniku pankrot.
MENETLUSE KÄIK
6.Viru Maakohtu 07.03.2018 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, määrati pankrotiavalduse läbivaatamiseks eelistung 12.04.2018 kell 13.30 ja võlgnikule anti tähtaeg avaldusele võimalike vastuväidete esitamiseks kuni eelistungi alguseni.
VÕLGNIKU VASTUVÄITED
7.11. aprillil 2018 esitas võlgnik pankrotiavaldusele vastuväite, mille kohaselt 29.06.2017 sõlmisid MHE OÜ ja Tapa Vallavalitsus ehitustööde töövõtulepingu nr 4-1/17/112-1 Tapa Vene Põhikooli välispiirete katuse rekonstrueerimiseks ja nimetatud ehitustöödega seotud ning nendest tulenevate tööde ja toimingute teostamiseks kuni ehitise täieliku valmimiseni. 22.09.2017 sõlmisid MHE OÜ ja Rober rus OÜ ehituse alltöövõtulepingu nr 22.09.2017, millega kohustus Rober rus OÜ lepingu esemeks olevas Tapa Vene Põhikoolis teostama välispiirete katuse rekonstrueerimist (fassaaditöid) ja MHE OÜ kohustus tasuma töö eest 44 800 eurot (ilma käibemaksuta). Alltöövõtulepingu punkti
3.1.järgi lepiti kokku tööde lõpetamise ja üleandmise ajaks 01.11.2017. Nimetatud kuupäevaks tööd valmis ei olnud ning pooled leppisid kokku tööde uueks üleandmise ajaks 21.11.2017. Rober rus OÜ 21.11.2017 töid üle andma ei tulnud ning ülevaatusel fikseeriti Tapa Vallavalitsusega ja ehitusjärelevalvega töödes esinevad puudused. 01.11.2017, 13.11.2017, 15.11.2017 ja 21.11.2017 tegi MHE OÜ Rober rus OÜ-le ettekirjutused, millistest nähtub töödes avastatud puudused, puuduste likvideerimise nõue ja lisaks teavitus väljamaksete peatamisest kuni puuduste parandamiseni. 23.11.2017 esitas Rober rus OÜ MHE OÜ-le võlgnevuse tasumise nõude summas 8 198.66 eurot, 2 (7)
2-18-3140 millele lisandub käibemaks. 24.11.2017 esitas MHE OÜ Rober rus OÜ-le avalduse lepingust taganemiseks, leppetrahvi ja kahju hüvitamiseks. 30.11.2017 esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse ning andis 10 päeva võlgnevuse tasumiseks, millele MHE OÜ esitas oma vastuväited e-kirja teel 04.12.2017. 16.01.2018 esitas Rober rus OÜ MHE OÜ-le korduva pankrotihoiatuse, millele MHE OÜ esitas oma vastuväited e-kirja teel 19.01.2018.
8.Võlgnik on seisukohal, et pankrotiavalduse esitamise eeldused ei ole täidetud, sest avaldaja ei ole vastavalt PankrS § 10 lg-le 1 pankrotiavalduses põhistanud võlgniku maksejõuetust ega tõendanud nõude olemasolu. Avaldaja tugineb pankrotiavalduses sellele, et tal on alltöövõtulepingust tulenev nõue summas 8 198.66 eurot, millele lisandub käibemaks ja seega on nõutav summa kokku 9 838.39 eurot. Avaldaja on pankrotiavaldusele lisanud 09.11.2017 arve summas 11 494.39 eurot (sisaldab käibemaksu). Samuti on avaldaja pankrotiavaldusele lisatud avaldaja 23.11.2017 nõue, millele on lisatud 09.11.2017 arve summas 4 800 eurot (sisaldab käibemaksu) ja 10.11.2017 arve summas 5 039.59 eurot (sisaldab käibemaksu) ja oktoobris-novembris 2017 teostatud tööde vastuvõtuakt akt nr 3 akteeritud töödega summas 9 838.39 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik on seisukohal, et pankrotiavaldusele lisatud tõendid on vastuolus avalduses väidetuga, sest 09.11.2017 arve summas 11 494.39 eurot üksi juba ületab avalduses esitatud nõuet 9 838.39 eurot. 09.11.2017 arve summas 11 494.39 eurot esitati võlgnikule e-posti teel 10.11.2017, s.o enne kui avaldaja oli 13.11.2017 tööde vastuvõtu akti nr 3, millele avaldaja nõue tugineb, allkirjastanud. 22.09.2017 alltöövõtulepingu p 2.1 kohaselt on arve esitamise eelduseks mõlema poole poolt allkirjastatud akt ja seega puudus avaldajal üldse alus võlgnikule arvet edastada. Avaldaja ei ole pankrotiavalduses selgitanud, kuidas nõude suurus on kujunenud ja millistele tõenditele avaldaja seejuures tugineb. Seega jääb avaldaja nõue ebaselgeks.
9.Avaldaja teostas ebakvaliteetsed fassaaditööd, mida kinnitab lisaks võlgniku ettekirjutustele ka 21.11.2017 ehituskoosoleku protokoll nr 19, Tapa Vallavalitsuse ehitusnõuniku Timo Tiisleri 17.01.2018 e-kiri MHE OÜ-le. Tapa Vene Põhikooli fassaadide viimistluskrohvi kahjustuste, mis on tingitud avaldaja mittenõuetekohasest tööst, likvideerimine kokku läheb maksma 69 933 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning selle summa on käesoleval ajal Tapa Vallavalitsus kinni pidanud MHE OÜ poolt antud garantiist, mida kinnitab Timo Tiisleri 26.01.2018 e-kiri. Asjaolu, et fassaadi viimistluskrohvi kahjustused on tingitud avaldaja mittenõuetekohasest tööst ja mitte ebakvaliteetsetest töödest, kinnitab Henkel Balti OÜ 21.02.2018 vastuses MHE OÜ 18.01.2018 reklamatsioonile Värvikeskuste Grupp OÜ vastu. Eeltoodust tulenevalt on Tapa Vene Põhikooli fassaaditööde mittekvaliteetse teostamisega avaldaja võlgnikule kahju tekitanud summas 69 933 eurot, mistõttu võlgnik taganes 24.11.2017 alltöövõtulepingust ja esitas leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude.
11.Avaldaja on taganemisavalduse kätte saanud. Vastuseks võlgniku 24.11.2017 taganemisavaldusele esitas avaldaja 30.11.2017 võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik edastas taganemisavalduse avaldaja e-posti aadressile [email protected]. Avaldaja ei ole võlgniku 24.11.2017 lepingust taganemise avaldust vaidlustanud ja seega on leping tühistatud kehtivalt. Võlgnik on seisukohal, et avaldajal puudub nõue võlgniku vastu, mistõttu on põhjendamatu pankrotiavalduse esitamine võlgniku suhtes. Võlgnik on vastu vaielnud nii avaldaja 30.11.2017 esitatud pankrotihoiatusele kui ka 16.01.2018 esitatud korduvale pankrotihoiatusele.
3 (7)
2-18-3140
12.Võlgnik vaidleb avaldusele vastu, sest võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgniku hinnangul ei ole avaldaja pankrotiavalduses põhistanud võlgniku maksejõuetust ning poolte vahel on alltöövõtulepingust tulenev vaidlus, mis ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Avaldaja isegi väidab avalduses, et võlgniku vastuväited avaldaja nõudele tuginevad asjaolule, et avaldaja andis üle ebakvaliteetselt tehtud tööd. Samuti väidab avaldaja, et võlgnik pidi avastama tööde tulemuste lepingule mittevastavuse juba tööde vastuvõtmisel ja et võlgnik esitas tööde kvaliteeti puudutavad vastuväited pärast vastuvõtmist. Nimetatud avaldaja väited ei tõenda kuidagi võlgniku maksejõuetust ja nõude olemasolu, vaid kinnitavad pooltevahelist ilmselget alltöövõtulepingust tulenevat vaidlust nõude olemasolu üle. Võlgniku seisuga 31.12.2017 koostatud bilansist nähtub, et võlgnikul on vara kokku 134 064 euro väärtuses (sh käibevara 114 145 euro ja põhivara 19 920 euro eest) ja kohustusi kokku 66 938 euro eest. Seega on põhjendamatu on väita, et võlgnik on maksejõuetu ja ei suuda täita kohustusi võlausaldajate ees. Võlgniku kasum 31.12.2017 seisuga oli 42 461 eurot, mis näitab, et tegemist ei ole kahjumliku äriühinguga. Võlgniku pangakontol on 11.04.2018 seisuga rahalisi vahendeid summas 7 522.18 eurot, mis samuti tõendab võlgniku maksejõulisust. Võlgnik ei ole maksejõuetu.
13.Lähtudes eeltoodust palus võlgnik jätta pankrotiavaldus rahuldamata, jätta ajutine haldur määramata ning menetluskulud jätta avaldaja kanda.
EELISTUNG
14.Eelistungil avaldaja esindaja jäi avalduse juurde. Esindaja selgitas, et esitas avalduse lähtudes võlgniku poolt äriregistrile esitatud 2016 majandusaastaaruandest, millest lähtudes oli võlgnikul põhivara 19 000 eurot ja kahjum 13 600 eurot. Sellises olukorras hagiavalduse esitamisega ei oleks võimalik õiguskaitsest saavutada, sest hagi rahuldamise korral otsuse täitmine oleks raskendatud.
15.Võlgniku esindajad avaldusega ei nõustunud ja jäid võlgniku kirjalike vastuväidete juurde. Nende selgituste kohaselt olukorras, kus võlgnikul on rahalisi vahendeid ja Haljala vallaga sõlmitud töövõtuleping, ei ole ajutise halduri nimetamine põhjendatud, kuna sellega tekitatakse võlgnikule kahju. Avaldaja nõue on vaieldav, milleks peab olema esitatud hagi, mitte pankrotiavaldus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja võlgniku vastuväidetega, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud pankrotiasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ning pankrotiasja menetlus tuleb lõpetada.
17.Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 1 kohaselt võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest.
18.Nõudmised võlausaldaja pankrotiavaldusele on toodud PankrS 10 lg 2. Avaldaja on esitanud pankrotiavalduse võlgniku vastu PankrS § 10 lg 2 p 1. Seega avaldaja on esitanud võlgniku vastu pankrotiavalduse tuginedes sellele, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 4 (7)
2-18-3140 Avalduse kohaselt esitas avaldaja võlgnikule 30.11.2017 pankrotihoiatuse ja andis võlgnikule tähtaja võlgnevuse tasumiseks 10 päeva. Avaldaja ei ole nimetatud pankrotihoiatust oma avaldusele lisanud. Avaldusele on lisatud 16.01.2018 avaldaja lepingulise esindaja koostatud korduv pankrotihoiatus võlgnikule 8 168.66 eurot tasumiseks kuni 26.09.2017 (t. lk. 7-10). Samas võlgnik kinnitab oma vastuses, et 30.11.2017 esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldajal esines küll formaalne alus pankrotiavalduse esitamiseks, kuid nimetatud asjadolust ei piisa võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks.
19.PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Avaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot, sest võlgnik ei ole poolte vahel 22.09.2017 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu nr 22.09.2017 alusel esitatud arveid summas 8 198.66 eurot (millele lisandub käibemaks), tasunud. Võlgnik on esitanud pankrotiavaldusele vastuväite, mille kohaselt poolte vahel on alltöövõtulepingust tulenev vaidlus nõude olemasolu üle, mis tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnik väidete kohaselt avaldaja on võlgnikule tekitanud kahju summas 69 933 eurot, mistõttu võlgnik taganes 24.11.2017 alltöövõtulepingust ja esitas leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude. Võlgniku vastuse juurde lisatud 24.11.2018 avalduse punkti 30 kohaselt taganeb võlgnik VÕS § 116 lg 1 alusel avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust, põhjusel, et avaldaja kui töövõtja ei suvatsenud oma töös puudusi kõrvaldada (t.lk. 98-108). Sellega on kohus tuvastanud, et avaldajal ei ole vaieldamatut nõuet võlgniku vastu. Kuna avaldaja oli teadlik sellest, et võlgnik vaidleb nõudele vastu, siis ei oma avaldaja pankrotihoiatustel asja lahendamise seisukohalt mingit tähendust. Kohus leiab, et vaidlus võlgniku vastu nõude tekkimise ja nõude suuruse üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, mille käigus muu hulgas tuleb tuvastada, kas võlgnik on alltöövõtulepingust kehtivalt taganenud. Eeltoodu alusel kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et avaldajal võlgniku vastu pankrotiavalduses toodud ulatuses sissenõutavaks muutunud nõue tekkis. Seega on tõendamata PankrS § 10 lg 1 sätestatud kohustuslik tingimus, s.o võlgniku vastu nõude olemasolu. Sellepärast leiab kohus, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu.
20.Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et PankrS § 10 lg 1 tulenevalt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Maakohus nõustub avaldaja esindaja poolt kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et võlgniku 2016 majandusaasta aruande kohaselt võlgnik oli materiaalne põhivara 18 907 eurot ulatuses ja kahju 13 625 eurot (t.lk. 168, 169). Samas ei kinnita nimetatud asjaolu, et võlgnik on maksejõuetu, sest võlgniku põhivara ületab tema kohustusi 12 416 eurot 6 491 eurot võrra. Võlgnik on oma vastusele lisanud seisuga 31.12.2017 koostatud bilansi, mille kohaselt võlgniku põhivara on kasvanud 134 064 euroni ja kohustused 66 988 euroni. Võlgniku seaduslikud esindajad on kinnitanud kohtuistungil, et 31.12.2017 seisuga koostatud bilansis kajastatud võlgniku varade ja kohustuste õigsust. Isegi kui mitte hinnata võlgniku 31.12.2017 seisuga koosatud bilansis kajastud andmeid, võlgniku maksejõuetust ei ole võimalik tuvastada tema 2016 majandusaasta aruandest. Võlgniku osakapitali suuruseks on 2 500 eurot ja ka 2016. majandusaasta aruandes kajastatud andmete alusel ei ole tegemist maksejõuetu äriühinguga.
19.PankrS § 15 lg 7 kohaselt kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. 5 (7)
2-18-3140 Menetluskulud
20.PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
21.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Võlgnik on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas võlgniku lepinguline esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Võlgniku lepinguline esindaja on 11.04.2017 esitanud kohtule vastuse avaldusele (t. lk. 68-72, millest sisuline tekst on 3.5 lk) ja on osalenud 12.04.2018 toimunud kohtuistungil, mis kestis 53 min (0,88 t) (t.lk. 163-165).
23.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et võlgniku lepingulisel esindajal kulus vastuse koostamiseks 2.33 tundi (3.5 lk x 40 min : 60 min).
24.Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 166 ja pöördel). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Eeltoodu põhjal on võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud tasu käesolevas menetluses 385.20 eurot (2.33 tundi + 0.88 tundi) x 120, mis kuulub väljamõistmisele avaldajalt. Võlgnik on käibemaksukohustuslane alates 25.02.2015, mistõttu ei ole võimalik võlgniku kasuks väljamõistetavatele menetluskuludele käibemaksu lisada.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab võlgniku taotluse ja 6 (7)
2-18-3140 mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
26.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 3 lg 2, § 5 lg 1, § 15 lg 5, TsMS § 463, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. aprilli 2018 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Rober rus OÜ kanda. 27.04.2018 kohtumäärus 2-18-3140 jõustus 15.06.2018 Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.