2-16-4881 Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu (endine ärinimi Korteriühistu Tallinna 25) hagi XX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1080. Menetluskulude kindlaksmääramine Harju Maakohtu 26. veebruari 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu (endine ärinimi Korteriühistu Tallinna 25, regitrikood 80347143), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed ES ja PS Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Reva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26. veebruari 2018 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu (hageja, endine ärinimi Korteriühistu Tallinna 25) hagi XX (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1080. Maakohus lõpetas 8. mai 2017 määrusega menetluse ja jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis
18.septembri 2017 määrusega maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus menetluskulude rahalist suurust lahendis kindlaks ei määranud. Riigikohus jättis 13. detsembri 2017 määrusega hageja määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustusid maa- ja ringkonnakohtu määrused 13. detsembril 2017.
2.Kostja lepinguline esindaja esitas 12. mail 2017 ja 8. jaanuaril 2018 maakohtule menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud summas 697 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 8,75 t hinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Kostja palus menetluskulu mõista välja hagejalt ja taotles viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3.Hageja vaidles kostja menetluskulude hüvitamise nõudele vastu. Kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult suured. Arvestades asja keerukust ja mahtu on esindaja tunnitasu 90 eurot ebamõistlikult suur. Tsiviilasja raames ei teostanud kostja keerukat õiguslikku ega võrdlevat analüüsi, faktilised asjaolud olid selged ega vajanud erakordset juriidilist tööd. Mõistlik tunnitasu on 45 eurot. Kogu menetluse vältel piirdus kostja lühikeste formaalsete vastuväidete esitamisega mahus üks lehekülg, mis ei nõua õigusalaseid teadmisi ja mille vormistamine ei peaks võtma enam kui 15 min. Hageja leiab, et kokku on kostja menetluskulud põhjendatud summas 137,25 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus rahuldas 26. veebruari 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks 620 eurot. Kohus luges kostja lepingulise esindaja kulud seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 7,75 t kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasuga 80 eurot (käibemaksuta). Ühtlasi kohustas maakohus kostjat tasuma väljamõistetud summalt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohus analüüsis kostja lepingulise esindaja kulusid ja leidis, et hagivastuse koostamiseks kulunud ajakulu 1 t ja 7. aprilli 2017 vastuse koostamiseks kulunud 1,5 t on osaliselt ülemäärased. Arvestades asjaolu, et nimetatud vastused olid lühikesed, lihtsad ning koosnevad valdavalt seaduse või hageja seisukohtade tsiteerimisest, on hagivastuse koostamise põhjendatud ajakulu 0,5 t ja 7. aprilli 2017 vastuse koostamise aeg 1 t. Kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
6.Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Vaidlus ei olnud õiguslikult nii keerukas, et nimetatud tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Kostjale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end ja tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kellel peab olema vastutuskindlustus. Kostjale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Riigikohus on pidanud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks 120 eurot ilma käibemaksuta (13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kuigi selle hinnangu järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see indikaator õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid 2 (4)
arvestades mh menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teine menetlusosaline peaks hüvitama õigusabikulu turu keskmist ületava tunnitasu määra alusel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 80 eurot (käibemaksuta).
7.Seega tuleb lugeda kostja lepingulise esindaja kulud seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 7,75 t ( = 8,75 – ) kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu 80 eurot käibemaksuta arvestades 620 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 77 euro ( = 697 – 620) ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Hageja esitas 23. märtsil 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega kohus kostja avalduse rahuldas. Hageja palub uue määrusega jätta kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: Esiteks on kostja kulude arvestus ebakorrektne. Kostja 12. mai 2017 menetluskulude nimekirjas märgiti kostja menetluskuluks 607 eurot ja hiljem lisatud nimekirjas kõigi menetluskulude kogusummaks 697 eurot. Esimeses nimekirjas on aga toiminguid märgitud 1 t võrra rohkem, st kostja on arvestanud oma menetluskulusid 90 euro võrra vähem. Teiseks on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured. Maakohus ei ole piisavalt kontrollinud kõigi nimekirjas märgitud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades asja keerukust ja mahtu, on hageja arvates kostja lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu ebamõistlikult suur. Maakohtule esitatud vastuses seisukohti järgides leiab hageja, et kostja menetluskulud on põhjendatud üksnes summas 137,25 eurot. Kolmandaks on hagejalt menetluskulude ja viivise väljamõistmine hagejat ebamõistlikult koormav ja vastuolus heade kommetega. Hageja on korteriühistu, mis on moodustatud korterelamu hooldamiseks ja haldamiseks. Seega on hageja mittetulundusühistu, mis ei saa tulu.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 4. aprillil 2018.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Määruskaebuse esimene väide on ainetu. Kostja lepinguline esindaja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja 12. mail 2017 summas 607 eurot. Kuigi selles on nimetatud toiminguid 1 t võrra suuremas ulatuses, siis ei kahjusta ühe tunni tasu hüvitamise nõudmisest loobumine hageja huve. Maakohus esitas 8. jaanuaril 2018 kostjale ettepaneku TsMS § 177 lg 2 alusel täiendava menetluskulude nimekirja esitamiseks, kui kostjal on tekkinud lisaks menetluskulusid. Kostja esitas samal kuupäeval täiendava menetluskulude nimekirja summas 90 eurot. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud menetluskulude nimekirjade järgi kokku 697 eurot (käibemaksuta). Maakohus lähtus õigesti kostja taotlusest selles summas, aga 3 (4)
kontrollis sisuliselt õigesti kostja esindaja nimekirjas märgitud toimingute vajalikkust ja põhjendatust. Kuna maakohus vähendas samuti toimingute ajakulu tunni võrra, siis ei muuda ebatäpsus kostja algses nimekirjas maakohtu lahendit valeks.
12.Teise väitega vaidlustab hageja maakohtu otsustused kostja menetluskulude rahalise suuruse hindamisel. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus hagejalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
13.Kaebuse kolmas väide ei ole samuti edukas. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjades hagejalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kui kostja on sellise taotluse esitanud, siis puudub kohtul viivise osas diskretsiooniõigus, st viivis tuli hagejalt vastavalt kostja taotlusele välja mõista. Kuna viivise tasumise kohustus tekib hagejal alles kulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest, siis ei ole selline kohustus ka sisuliselt ebaõiglane ega vastuolus hea usu põhimõtte või heade kommetega. Hagejal on võimalik täita kohtulahend koheselt selle jõustumisel, sel juhul ei tule tal viivist maksta.
14.Kokkuvõtvalt ei anna määruskaebuse väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks ega määruskaebuse rahuldamiseks.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.