Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
18.09.2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-4881
Kohtuasi
Korteriühistu Tallinna 25 hagi AK (K) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1080
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.05.2017 määrus menetluse lõpetamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Tallinna 25 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Korteriühistu Tallinna 25 (registrikood 80347143), esindaja Elena Shcherbina Kostja AK (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Irina Reva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 659 ja § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Riigikohus on 26.04.2017 lahendis nr 3-2-1-34-17 selgitanud, et üldjuhul on pooltele siduv üksnes kohtulahendi resolutsioon. Kuid sellest reeglist teeb olulise erandi TsMS § 457 lg 2, mille järgi seob otsus menetlusosalisi kostja esitatud tasaarvestuse vastuväite korral ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Eelnev põhimõte on kasutatav ka hageja puhul, kes soovib välistada enda vastu maksma pandud nõude täitmise. Riigikohtu avaldatud TsMS § 457 lg 2 tõlgendus on kohaldatav sõltumata sellest, et asjaolud, mis tingisid Riigikohtu lahendi tegemise, ei lange üksüheselt kokku praeguste asjaoludega. Praeguses asjas palus hageja tuvastada sundtäitmise lubamatus põhjusel, et ta oli tasaarvestanud kostja nõude hageja nõudega kostja vastu perioodil 2006 juuni kuni 2012 august tekkinud kommunaalkulude võlgnevuse eest. Samas oli maakohus asjas nr 2-15-15992 tuvastanud, et hageja ei saanud kostjalt nõuda võlgnevust, mis oli tekkinud enne hageja asutamist 18.09.2012 põhjusel, et korteriomandi ühisuse võlgnevus ei olnud asjas esitatud materjalidest nähtuvalt hagejale üle läinud. Samuti jõudis kohus järeldusele, et kõik enne 31.12.2011 sissenõutavaks muutunud nõuded olid aegunud. Eelnevalt kirjeldatud järeldusi pooled ei vaidlustanud. Seega jõudis maakohus praegust asja menetledes õigele järeldusele, et kohus oli 2016. aastal teinud samade asjaolude kohta lahendi, mis oli pooltele siduv, s.t esines eeldus menetluse lõpetamiseks. Olukorras, kus kohus leiab, et esineb alus menetluse lõpetamiseks otsust tegemata, sest kohus on samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle teinud jõustunud lahendi, ei pea kohus analüüsima kõiki poolte esitatud väiteid ja tõendeid. Seega ei ole maakohus viidatud osas menetlusõiguse normi rikkunud. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.