Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded AS Koduliising (endine OÜ Koduliising) esitas 12.01.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 22.05.2017 hagi ja 07.06.2017 täiendatud hagi T T vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.08.2016 laenulepingu nr 0294608085, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 484 eurot MobTel OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise tähtajaga 14.08.2017, intressimääraga 17,9% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt oli igakuine makse 47,68 eurot. Kostja laenulepingut ei täitnud. 1 päeva intress = 484 x 0,179: 365 päevaga = 0,2374 eurot. Intressi nõuab hageja perioodi eest 09.08.2016 – 04.01.2017 (lepingu ülesütlemiseni) summas 52,19 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p.1.3.2. kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, millega iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmise eest on õigus nõuda - kuni 5 eurot. Kostjale on saadetud kaheksa teadet – 16.08.2016 saadetud teate menetluskulu 0 eurot; 24.08.2016 saadetud teate menetluskulu 3 eurot; 15.09.2016 saadetud teate menetluskulu 0 eurot; 21.09.2016 saadetud teate menetluskulu 5 eurot; 17.10.2016 saadetud teate menetluskulu 0 eurot; 25.10.2016 saadetud teate menetluskulu 5 eurot; 15.11.2016 saadetud teate menetluskulu 0 eurot ja 21.11.2016 saadetud teate (ülesütlemishoiatuse) menetluskulu 5 eurot. Kokku menetluskulu 18 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole. 21.12.2016 saadeti kostjale kirjalik ülesütlemisavaldus, mille kohaselt ütles hageja ülesse laenulepingu alates 04. jaanuar 2017. Laenulepingu üldtingimuste p.1.4. järgi, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist lepingus ettenähtud intressimäära ulatuses. Laenulepingu p. 3.8. kohaselt on seega viivisemääraks 17,9 % aastas ehk 0,049 % päevas, seega summas 37,37 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 484 eurot, intressivõlgnevus 52,19 eurot, viivis 37,37 eurot, lepingutasu 10 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 18 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 125 eurot.

Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 23.02.2018. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 27.04.2018. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 23.02.2018 ja loeti kättetoimetatuks 12.03.2018, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 26.03.2018. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 08.08.2016 sõlmitud laenulepingust nr. 0294608085, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 484 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista lepingutasu summas 10 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Laenulepingu p. 3.8. kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 17,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intress perioodil 09.08.2016 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.01.2017 summas 52,19 eurot. Olukorras, kus pooltevaheline leping lõpetati ennetähtaegselt ning laenu tagastamise graafikus ei ole intressisummad jaotatud võrdselt kogu lepingu kehtivuse perioodile, ei pea kohus põhjendatuks nõustuda hageja intressiarvestusega. Kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt intress laenu kasutamise eest eelmärgitud perioodil kokku summas 35,37 eurot s.o. vastavalt hageja poolt hagis märgitud ühe päeva intressi arvestusele (0,2374 eurot x 149 päeva = 35,37 eurot). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis põhiosalt vastavalt graafikus märgitud makse maksetähtajast kuni 22.05.2017 viivisemääraga 0,049% päevas kokku summas 37,37 eurot (tlk 19). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 37,37 eurot. Meeldetuletuskirjade saatmise kulu arvestamisel on hageja järginud VÕS § 1132 lõikes 1 sätestatud korda, mistõttu on põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõudmiskulude hüvitis summas 18 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 601,56 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 16,82 eurot ehk ligikaudu 3 % ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 125 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 125 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.