Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Krista Kirspuu ja Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
27.04.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16440
Tsiviilasi
Osaühingu RELANI ARENDUS hagi OÜ Vilde Maja vastu võlgnevuse 1826,13 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.03.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Vilde Maja apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1826,13 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (vastustaja): osaühing RELANI ARENDUS (registrikood 11283136, asukoht J. Sütiste tee 44-1, 13420 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige AT Kostja (apellant): OÜ Vilde Maja (registrikood 12145519, asukoht Tulbi 6, 10612 Tallinn), lepinguline esindaja Raivo Salumäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada OÜ Vilde Maja taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks ning tagastada OÜ-le Vilde Maja apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõiv 50 eurot ning kanda see AS Morrison Invest pangakontole nr EE482200221001171238 (AS-s Swedbank).
2.Keelduda OÜ Vilde Maja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus koos lisadega selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
4.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruse resolutsiooni p-i 1 peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 150 lg 8). Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing RELANI ARENDUS (hageja) esitas 01.11.2016 Harju Maakohtule hagi OÜ Vilde Maja (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 1826,13 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.11.2014 äriruumide üürilepingu, mille alusel võttis hageja kasutusse kostjale kuuluva äriruumi nr 12 aadressil Vilde tee 71, Tallinn. Lepingu sõlmimisel tasus hageja kostjale tagatisraha 5190 eurot (vt tl 7). 07.09.2015 ütles hageja üürilepingu erakorraliselt üles ning esitas kostjale avalduse võla tasaarvestamiseks tagatisraha arvelt, paludes tagastada tagatisraha osas, mis ületas tema võlakohustust (vt tl 8-13). Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-15-15379 tehtud 07.06.2016 otsusega tuvastanud mh, et hageja on tasaarvestatud kostja ees kõik üürilepingust tulenevad võlgnevused kokku summas 3363,87 eurot (vt tl 8-13). Kostja ei ole tagastanud hagejale ülejäänud osa tagatisrahast summas 1826,13 eurot (5190 – 3363,87) ning hageja palub sellise summa väljamõistmist (võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1). Kostja vastuväited hagile
3.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja esitas 20.12.2016 menetlusdokumendis hagejale protsessuaalse tasaarvestuse avalduse summas 2640 eurot. Hageja üüritud äriruumil on tekitatud hageja poolt seina ja põranda kahjustused ning need kuuluvad hageja poolt hüvitamisele. Kahju tekkis 12.10.2015 seoses hageja poolt talle kuulunud akvaariumi teisaldamisega. Kahjustuse maksumust tõendab OÜ Valdus Ehitus 18.07.2016 hinnapakkumine summas 2640 eurot (sh käibemaks). Kostja on esitanud hagejale 06.12.2016 ka vastavas summas arve. Lisaks tõendavad kahju tekkimist kostja poolt esitatud fotod (tl 40-42, 89 pöördel). Kostja on hagejat kahju tekkimisest ka varasemalt teavitanud (poolte kirjavahetus, tl 88-93). Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas
5.Hageja kostja tasaarvestusnõuet ei tunnistanud. Hageja ei ole kostja üüripinnal midagi ära lõhkunud või kahjustanud ning vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kostja vahetas ukselukud vaidlusalusel üüripinnal 04.09.2015, võttes selliselt üle üüripinna valduse ja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pärast 04.09.2015 oleks kostja üürilepingu eset kasutanud (vt 07.06.2016 Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15379, p-d 19 ja 20). Kostja poolt esitatud 06.12.2016 makseteatisest nr 161206/1 nähtub, et vahetamist vajas 8 m2 põrandaplaate ja koos pahteldamisega üle värvimist 10 m2 seinapinda.
Kuna kostjal oli kohustus üüripind üle vaadata koheselt pärast selle tagastamist, siis ei ole eluliselt usutav, et sellise ulatusega puudused oleksid jäänud kostjale tavalise ülevaatusega märkamatuks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks väidetavatest puudustest hagejat teavitanud. Kostja poolt hilisemalt esitatud arve ei ole piisav tõend. Kostja poolt esitatud fotod kostja väiteid ei tõenda. Esimese astme kohtu lahend
6.Harju Maakohtu 19.03.2018 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 1826,13 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena tasutud riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulud 396,80 eurot.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et üürileping on lõppenud 07.09.2015. Samuti ei ole asja menetluses vaidlust hageja 1826,13 euro suuruse nõude (nn passiivnõude) olemasolu ja täidetavuse üle.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tasaarvestav nõue (nn aktiivnõue) hageja vastu (summas 2640 eurot) ja kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud.
9.Kohtu hinnangul on praegusel juhul täitmata tasaarvestuse olukorra eeldused. Kostja (20.12.2016) tasaarvestuse osas ei ole võimalik asja materjalidest tuvastada hageja poolset kohustuste rikkumist ega kostjal varalise kahju tekkimist. Seejuures on kohus 24.11.2017 määruses selgitanud pooltele tõendamiskoormist, mh asjaolu, millest kostja nõue võib tuleneda ja mida tal tuleb tõendada (vt tl 66-67 pöördel). Kostja poolt esitatud fotod (vt tl 40-42, 89 pöördel), 18.07.2016 hinnapakkumine (vt tl 43), 06.12.2016 arve (vt tl 44) ega kirjavahetus (vt tl 88-93 pöördel) ei tõenda vaidlusaluseid asjaolusid. Fotodelt ei ole isegi väidetavaid kahjustusi näha. Seega on kostja poolt tehtud tasaarvestusavaldus õiguslikult mõjutu ning hageja nõue kostja vastu ei ole VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega lõppenud. Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja võlgnevuse (tagatisraha tagastamise) nõue 1826,13 eurot rahuldada. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks menetlemiseks maakohtule. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
11.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja tasaarvestuse aluseks olev nõue tõendatud. Kostja on esitanud nõude tõendamiseks fotod kahjustatud pindadest. 20.12.2016 menetlusdokumendiga esitatud esimesel foto on põrandaplaatide deformeerumine akvaariumi aluse nurga survel selgelt näha, mida apellatsioonikaebusele lisatud fotol on täiendavalt ära märgitud. Põrand on fotol märg seetõttu, et see ei olnud veel kuivanud pärast selle pesu hageja poolt. Samuti on teistel fotodel näha akvaariumiga seotud seinakahjustus. Üldvaates on näha peamiselt akvaariumi koht, sh rikutud põranda paiknemine ja viimasel fotol juba lähedalt tumedate laikudega seinadefekt. Seega on väär kohtu väide, et esitatud fotodelt ei ole kahjustust näha. Ringkonnakohtu põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele
suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 1826,13 euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
13.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud oma tasaarvestuse avalduse aluseks olevat nõude olemasolu. Ka kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
15.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1).
16.Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
17.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Taotluse lahendamine
18.Kostja on 19.04.2018 apellatsioonkaebuses esitanud taotluse enam tasutud riigilõivu 50 euro tagastamiseks ning palub vastava summa kanda AS Morrison Invest pangakontole nr EE482200221001171238. Ringkonnakohus leiab, et apellandi taotlus kuulub rahuldamisele ning apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõiv tagastamisele.
19.Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses 1826,13 eurot ning selliselt tsiviilasja hinnalt tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 225 eurot. Apellant on tasunud riigilõivu kokku 275 eurot (19.04.2018 tasus AS Morrison Invest apellatsioonkaebuselt riigilõivu 275 eurot), mis on 50 eurot ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõiv 50 eurot tagastada ja kanda see summa vastavalt apellandi taotlusele AS Morrison Invest pangakontole nr EE482200221001171238 (AS-s Swedbank).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.