Osaühingu RELANI ARENDUS hagi OÜ Vilde Maja vastu võlgnevuse 1826,13 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
1826,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja osaühing RELANI ARENDUS (registrikood 11283136, asukoht J. Sütiste tee 44-1, 13420 Tallinn) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Anneli Tõnts (epost [email protected]) Kostja OÜ Vilde Maja (registrikood 12145519, asukoht Tulbi 6, 10612 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja Raivo Salumäe (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Vilde Maja Osaühingu RELANI ARENDUS kasuks võlgnevus summas 1826,13 eurot. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2.Välja mõista OÜ-lt Vilde Maja Osaühingu RELANI ARENDUS kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 396,80 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
2-16-16440 kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing RELANI ARENDUS (hageja) esitas 01.11.2016 Harju Maakohtule hagi OÜ Vilde Maja (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 1826,13 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.11.2014 äriruumide üürilepingu, mille alusel võttis hageja kasutusse kostjale kuuluva äriruumi nr 12 aadressil Vilde tee 71, Tallinn asuvas endises „Kännu Kuke“ hoones. Lepingu sõlmimisel tasus hageja kostjale tagatisraha summas 5190 eurot (hagis ilmselt ekslikult märgitud 5170 eurot). Hageja ütles lepingu 07.09.2015 erakorraliselt üles. Ülesütlemise avalduses esitas hageja kostjale avalduse võla tasaarveldamiseks tagatisraha arvelt ja palus tagastada tagatisraha osas, mis ületas tema võlakohustust. Tsiviilasjas nr 2-15-15379 on kohus tuvastanud, et hageja on tasaarvestanud kostja ees kõik üürilepingust tulenevad võlgnevused kokku summas 3363,87 eurot. Pärast üürilepingu lõppemist ei esitanud kostja nõudeid tagatisraha arvelt mahaarvamiste tegemiseks, seega on hagejal õigus saada kostjale kantud tagatisrahast tagasi 1826,13 eurot. Seejuures 10.10.2016 keeldus kostja oma e-kirja vastuses tagatisraha summas 1826,13 eurot tagastamisest, väites, et hageja on tekitanud üüripinnal kahjustusi põrandatele ja seintele ning kui hageja oma tagatisraha nõudest ei loobu, esitab ka kostja oma nõuded kohtusse. Hageja märkis, et tal on õigus nõuda kostjalt tagatisraha tagastamist kahe kuu möödumisel üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest, s.o alates 08.11.2015. Kostjalt on nõutud tagatisraha tagastamist juba üürilepingu ülesütlemise avalduses. Kostja on selgesõnaliselt keeldunud tagatisraha tagastamisest.
3.Hageja kostja tasaarvestusnõuet ei tunnista ja peab seda alusetuks. Kostja ei ole esitanud oma nõudeid tagatisraha arvelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 308 lg-s 3 sätestatud tähtaja, s.o kahe kuu jooksul alates üürilepingu lõppemisest, seetõttu on talle tasaarvestuseks seadusega antud õigus ammu lõppenud. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja ei ole kostja üüripinnal midagi ära lõhkunud või kahjustanud ning vastupidist ei ole kostja veenvalt tõendanud. Kostja toodud tõendid on fabritseeritud, st ebaõiged. Kostja vastusest jääb arusaamatuks, millal väidetavad kahjustused tekitati. Hageja kuuleb midagi sellist esmakordselt. Hagile lisatud kohtuotsuses on tuvastatud, et kostja võttis hagejalt üüripinna valduse jõuga üle. Kostja ei andnud talle üüripinna valdust enam tagasi, vaid lubas poolte kokkuleppel temal sealt üksnes asjad ära
2-16-16440 viia. See, mida kostja üüripinnal tegi, kui ta hagejalt valduse üle oli võtnud, hageja ei tea ning leiab, et tema ei olnud selle aja jooksul üüripinna seisukorra eest vastutav.
4.Hageja ei tunnista kostja tasaarvestust ja on seisukohal, et kostjal ei ole õigus tasaarvestuseks juba põhjusel, et ta ei ole kooskõlas VÕS §-s 336 sätestatud tähtajaga hagejat teavitanud üüripinnal avastatud puudustest. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. Kostja vahetas ukselukud vaidlusalusel üüripinnal 04.09.2015, võttes selliselt üle üüripinna valduse ja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pärast 04.09.2015 oleks kostja üürilepingu eset kasutanud (vt 07.06.2016 Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 215-15379, p-d 19 ja 20). Kostja selgitustest tulenevalt pidid need väidetavad puudused olema talle tavalise ülevaatusega avastatavad, kui arvestada kostja 06.12.2016 makseteatisest nr 161206/1 nähtuvaga, et vahetamist vajas 8 m2 põrandaplaate ja koos pahteldamisega üle värvimist 10 m2 seinapinda. Ei saa olla eluliselt usutav, et sellise ulatusega puudused oleksid jäänud kostjale tavalise ülevaatusega märkamatuks ja kostjal oli kohustus üüripind üle vaadata koheselt pärast selle tagastamist. Kostja on oma hagivastuses ise tunnistanud, et üüripinnal väidetavalt avastatud puudustest ta üürnikku viivitamatult ei teavitanud. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks neist väidetavatest puudustest üldse varem mingit juttu teinud. Arve hilisem esitamine ei tõenda enam midagi, sest arve ei ole piisav tõend. Fotodel, mida kostja on esitanud, ei ole võimalik arugi saada, kus võeti need ruutmeetrid, mis remonti vajavad, mis laadi määrdumisega on üldse tegemist põrandaplaatidel ja seintel ning mis kõige olulisem, kes selles kõiges üldse süüdi on. Hageja ei ole kostja üüripinda mingilgi moel kahjustanud, ta hoidis üüripinda kogu selle kasutamise aja korras, sest ta teenindas seal kliente, kelle jaoks pidi kauplus puhas ja korras olema. Kui hagejal olekski põranda või seinaga midagi juhtunud, oleks ta selle puuduse kohe omal kulul ära kõrvaldanud. Seega on tuvastatud, et kostja on enam kui aasta viivitanud väidetavast puudusest teavitamisega, mis ei ole kooskõlas VÕS §-s 336 sätestatud kohustustega. Kuivõrd väidetavast puudusest teavitati sedavõrd hilja ja üksnes tagatisraha tagasinõude saamise järel, siis on eluliselt usutav see, et kostja väited puudustest on alusetud ja suunatud selgelt üksnes tagatisraha tagastamisest hoidumisele.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Kostjal on tasaarvestusnõue hageja vastu. Hageja üüritud Vilde tee 71 äriruumil nr 12 on tekitatud hageja poolt seina ja põranda kahjustused ning need kuuluvad hageja poolt hüvitamisele. Üürilepingu p-de 4.2.1. ja 4.2.3. järgi kohustus hageja kasutama äriruumi hoolikalt ja seda mitte rikkuma. Kostja märkis, et kahjustuse maksumust tõendab OÜ Valdus Ehitus 18.07.2016 hinnapakkumine summas 2640 eurot (sh käibemaks). Kostja taotleb selle nõude tasaarvestust haginõudega. Seoses poolte vaidlusega üürilepingu kehtivuse üle, ei ole kostja hagejale varem nõuet esitanud. Ühtlasi on kostja esitanud hagejale selle kohta 06.12.2016 makseteatise nr 161206/1. Seadus ei keela tasaarvestuse esitamist vastuväitena kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, peab kohus seda otsuse tegemisel arvestama, sest tasaarvestamise korral tugineb kostja sellele, et rahalist nõuet tasaarvestatavas summas ei ole enam olemas.
7.Kostja on üürileandjana esitanud hageja kui üürniku vastu nõude kahe kuu jooksul 26.11.2014 äriruumide üürilepingu lõppemisest 07.09.2015, kuigi lepingu lõppemine selgus
2-16-16440 alles hiljem kohtumenetluses (kohtuasi nr 2-15-15379) Harju Maakohtu 07.06.2016 otsuse jõustumisel. Nõue on esitatud 13.10.2015 kirjalikult kostja 12.10.2015 kirjaga nr 15/21, mis on koos sellega kaasnenud e-kirjavahetusega lisatud. Üürniku esindaja on seejuures kahju tekkimist ja selle hüvitamise nõuet faktiliselt tunnistanud, kuid osutanud, et üüripinda ei ole veel üle antud ja väitnud, et seni ei saa hüvitist nõuda. Kahju tekitas hageja kostjale üürileandja pandivara teisaldamisega alles pärast kostja 29.09.2015 kirja ja 02.10.2015 kirja esitamist. Sellest avaldub, et kahju tekkis 12.10.2015 seoses hageja poolt talle kuulunud akvaariumi teisaldamisega, kuid on käsitletav üürilepingulise kahjuna. Põhjusel, et üürileandja pandivara oli kohtu poolt enne eelpool osundatud kostja hagi esitatud hageja hagi menetluses (kohtuasi nr 2-15-14284) kohtu 28.09.2015 määrusega arestitud. Eeltoodu lükkab ümber hageja väite, et ta kuuleb kahjustustest esmakordselt.
8.Kostja oli õigustatud esitama tasaarvestuse kohtumenetluse käigus seoses hagiavalduse saamisega, kusjuures väär on väide, et kostja ei olnud hagejat teavitanud avastatud kahjustustest. Seejuures esitati hagejale tema soovil täiendavalt fotod. Oluline on arvestada, et hageja oli üürnikuna kroonilises võlgnevuses ega täitnud korduvaid lubadusi, mis põhjustas kostja poolt üürileandjana üürileandja pandiõiguse teostamise koos ajutise ruumide kasutuse peatamisega, kuid hageja ei kasutanud võimalust võlgnevuse tasumisega suhteid normaliseerida, vaid ütles selle asemel üles üürilepingu ja pöördus kohtusse, kusjuures hageja nõudel vara arestimisega kohtu poolt kostja ruumides tekkis kostjale kahju. Kuigi kostja oli üüripinna ajutiselt võtnud oma valdusesse, pääses hageja vajadusel üüripinnale akvaariumi äraviimiseks. Väide, et hageja ei märganud akvaariumit teisaldades või enne seda kahjustust, on seletatav asjaoluga, et kahjustus oli akvaariumiga varjatud (sh asetses akvaarium seina selle koha ees) või tekkis teisaldamise käigus, kusjuures seda tehti ilmselt hooletult (eriti olukorda ja hageja suhtumist arvestades) omamata ehk isegi piisavaid võimalusi raske ja suure esemega kohaseks toimimiseks. Lisaks ei ole, eriti tekkinuna tegevuse käigus, kriimustused põhjalikuma uurimiseta märgatavad. Hagejal on ühtlasi mugav väita, et ta ei olnud kriimustusi märganud, kuid see ei pruugi olla tõsi. Ühtlasi ei toimunud nõuetekohast ruumi üleandmist-ülevõtmist üürilepingu lõppedes. Kuigi hagejal oli võimalik pärast pretensiooni saamist kohapeal olukorraga tutvuda, ta ei kasutanud seda, kuigi sai küsitud fotod. Ühtlasi ei vaielnud hageja pretensioonile vastu ega soovinud asja selgitada, samuti mitte kahjustust omal kulul kõrvaldada. On mõistlik, et pärast ette teadmata kohtuvaidluse tulemuse selgumist ja arvestades juba varasemat pretensiooni esitatust, aktualiseerus nõue tasaarvestusavalduse esitamisena alles pärast hageja poolt tagatisraha tagastamise nõude esitamist, kusjuures hageja valikul ei pöördunud ta asja lahendamiseks kostja poole otse, vaid kohtusse.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
11.Hageja on esitanud nõude raha maksmise kohustuse täitmiseks (põhinõue). See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise
2-16-16440 esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
12.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - 26.11.2014 sõlmisid pooled äriruumide üürilepingu, mille alusel võttis hageja kasutusse kostjale kuuluva äriruumi nr 12 aadressil Vilde tee 71, Tallinn asuvas endises „Kännu Kuke“ hoones (vt tl 30-39); - lepingu sõlmimisel tasus hageja kostjale tagatisraha summas 5190 eurot (vt tl 7); - 07.09.2015 ütles hageja lepingu kostjaga erakorraliselt üles ning esitas kostjale avalduse võla tasaarvestamiseks tagatisraha arvelt, paludes tagastada tagatisraha osas, mis ületas tema võlakohustust (vt tl 8-13); - Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-15-15379 tehtud 07.06.2016 otsusega tuvastanud mh, et hagejal on tasaarvestatud kostja ees kõik üürilepingust tulenevad võlgnevused kokku summas 3363,87 eurot (vt tl 8-13); - kostja ei ole tagastanud hagejale ülejäänud osa tagatisrahast summas 1826,13 eurot (5190 – 3363,87).
13.VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 308 lg-st 3 tulenevalt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
14.Eeltoodust johtuvalt on tagatisraha tagastamise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks üürilepingu lõppemine. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et üürileping on lõppenud 07.09.2015. Nimetatud asjaolu on tuvastatud ka Harju Maakohtu 07.06.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-15379 (vt tl 8-13). Samuti ei ole asja menetluses vaidlust hageja 1826,13 euro suuruse nõude (nn passiivnõude) olemasolu ja täidetavuse üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tasaarvestav nõue (nn aktiivnõue) hageja vastu (summas 2640 eurot) ja kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud.
15.Kostja on teinud 20.12.2016 menetlusdokumendis hagejale protsessuaalse tasaarvestuse avalduse summas 2640 eurot (väidetavalt hageja poolt kostjale tekitatud kahju). Kostja väidete kohaselt on hageja poolt üüritud Vilde tee 71 äriruumil nr 12 tekitatud seina ja põranda kahjustused. Kohus selgitab, et tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestusavaldus). Kui kohtumenetluse ajal esitatakse tasaarvestuse avaldus vastuväitena kohtule, on tasaarvestus tehtud, kui teine pool on selle kätte saanud. Seega on hageja käsitlus ebaõige selles, et kuna kostja ei ole VÕS § 308 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul (s.o kahe kuu jooksul alates üürilepingu lõppemisest) esitatud oma nõudeid, on tasaarvestuseks seadusega antud õigus lõppenud. Nõude vaieldavust ei ole kohtupraktikas tasaarvestust materiaalõiguslikult takistavaks asjaoluks peetud ning sellele tuginedes ei ole VÕS § 200 lg 4 alusel tasaarvestuse läbiviimist keelatud. Tasaarvestust välistavateks vastuväideteks VÕS § 200 lg 4 tähenduses on üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Selliste VÕS § 200 lg-s 4 nimetatud vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnevata kohustuse täitmisest kestvalt (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu) või teatud ajavahemiku jooksul keelduda (nn täitmist ajutiselt tõkenstavad vastuväited, nt VÕS §-d 110 ja 111).
2-16-16440
16.VÕS § 186 p 2 kohaselt on võlasuhte lõppemise aluseks muu hulgas tasaarvestus. VÕS § 197 lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kooskõlas sama paragrahvi teise lõike esimese lausega lõppevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestus toimub VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
17.Kohus selgitab, et tasaarvestuse õiguse tekkimise ehk tasaarvestuse olukorra esmaseks eelduseks on, et kahe isiku ehk tasaarvestuse poolte vahel on vastastikused rahalised või muud samaliigilised nõuded. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täitmata tasaarvestuse olukorra eeldused. Kostja (20.12.2016) tasaarvestuse osas ei ole võimalik asja materjalidest tuvastada hageja poolset kohustuste rikkumist ega kostjal varalise kahju tekkimist. Seejuures on kohus 24.11.2017 määruses selgitanud pooltele tõendamiskoormist, mh asjaolu, millest kostja nõue võib tuleneda ja mida tal tuleb tõendada (vt tl 66-67 pöördel). Kostja poolt esitatud fotod (vt tl 40-42, 89 pöördel), 18.07.2016 hinnapakkumine (vt tl 43), 06.12.2016 arve (vt tl 44) ega kirjavahetus (vt tl 88-93 pöördel) ei tõenda vaidlusaluseid asjaolusid. Kohus märgib, et fotodelt pole isegi väidetavaid kahjustusi näha.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt tehtud tasaarvestusavaldus on õiguslikult mõjutu ning hageja nõue kostja vastu ei ole VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega lõppenud.
19.Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud võlgnevuse (tagatisraha tagastamise) nõue summas 1826,13 eurot rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
21.Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
22.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja õigusabiteenuste kohta arve nr 262 (vt tl 83 pöördel ja 85), millede järgi on tema menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud
2-16-16440 riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 396,80 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus märgib, et menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud küll õigusabikuludeks 520 eurot, kuid lisatud arve kohaselt moodustavad hageja õigusabikulud 396,80 eurot (vt tl 85). Kuivõrd suuremate kulude kandmine on hageja poolt tõendamata, lähtub kohus esitatud arvel märgitud kuludest. Hageja kinnitas, et kõik esitatud kulud on ta kandnud üksnes seoses käesoleva tsiviilasjaga. Samuti kinnitas hageja, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu käibemaksu talle väljamõistetavates menetluskuludes ei kajastata.
23.Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskulude osas esitanud.
24.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
25.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
26.Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 225 eurot (vt tl 15). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
27.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 6,5 tunni ulatuses, tunnihinnaga 80 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjale (arvele nr 262) moodustavad hageja kulud õigusabile kokku 396,80 eurot (ilma käibemaksuta).
28.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14; otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise
2-16-16440 lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
29.Arvestades ülaltoodut (sh asja mahtu ja keerukust), on kohus seisukohal, et esindaja toimingud olid vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud hageja esindamiseks 6,5 tunni ulatuses. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud.
30.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hageja esindajaks on jurist, peab kohus sellist õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks.
31.Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 396,80 eurot (ilma käibemaksuta).
32.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 612,18 eurot (225 + 396,80).
33.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.