Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 717316524.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 06.07.2019 sõlmiti liitumisleping nr 819233 ning 25.02.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 12362686 ja nutikindlustuse leping nr 12362687, ning 19.07.2022 sõlmitud mobiili-ID leping nr 13325071. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 27.10.2022. Lepingute ülesütlemiseni viis kokkulepitud arvete tasumata jätmine. Elisa Eesti AS andis kostjale 19.10.2022 täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (26.10.2022) kuid kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles Elisa Eesti AS lepingu üles ning loovutas 01.03.2024 nõuded hagejale. Hageja esitas 26.11.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 1238,27 euro, viivise 594,80 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Kohus leiab, et hageja ei saa kostjalt 150 euro suurust käsitlustasu nõuda ja hagi jääb selles osas rahuldamata järgmistel põhjustel. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja oma majandustegevuses sõlminud füüsilisest kostjaga lepingud teenuse osutamiseks, osamaksetega vara (Apple iPhone 13 Pro 256GB) müügilepingud ja lepingu selle kindlustamiseks.

Kostja näol on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 kohaselt tegemist tarbijaga. Hageja ei ole hagis toonud välja asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. Hagiavalduse kohaselt tuleneb käsitlustasu tasumise kohustus osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mis näevad ette, et kui hageja lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on hagejal õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kohus leiab, et sellest järelduvalt on käsitlustasu sisuks kulutuste või kahju hüvitamise nõue. Hageja nõuab kostjalt kulutuste hüvitamiseks 150 eurot, kuid ei ole välja toonud neid kulutusi, mida ta on kostja rikkumise ja lepingu lõpetamisega seoses teinud. Seetõttu ei ole käsitlustasu nõue hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ka juhul kui leping võimaldab nõuda tarbijalt hüvitise maksmist kulude katteks hageja määratud summas, sõltumata kulude tegelikust olemasolust suurusest ning nende kulude tõendatusest ja sellist tingimust ei ole eraldi läbi räägitud, on tegemist tühise tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Seega ei kuulu põhivõlgnevusse arvestatud käsitlustasu 150 euro nõue rahuldamisele ja ka sellelt arvestatud viivisevõlgnevus. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.11.2024 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,065% päevas. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1088,27 eurot (1238,27 eurot - käsitlustasu 150 eurot), hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt summas 522,75 eurot ning viivise põhinõudelt alates 27.11.2024 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 15 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 2.3 kohaselt on sissenõudmiskulud 50 eurot: 06.04.2024 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 09.05.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 08.07.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Lõike 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm tasulist iga lepingu kohta peale lepingute ülesütlemist. Hageja ei ole tõendanud lisaks meeldetuletuskirjadele ka muude sissenõudmiskulude olemasolu. Kuivõrd esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem, kuna see hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud, ei ole hageja muud sissenõudmiskulud põhjendatud. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 15 euro nõudes. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Varasemalt on maksekäsu kiirmenetluses kohus püüdnud kostjale dokumente kätte toimetada e-posti aadressidel XXX, XXX, XXX ja XXX, kui ebaõnnestunult. Rahvastikuregistri järgse aadress omanik XXX on varasemas menetluses kinnitanud, et võlgnik ei ela antud aadressil, ei ole siin kunagi elanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 14.03.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 30.03.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (21.04.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (TsMS 163 lg 1). Hageja nõudest on rahuldamata osa 13% ja selles osas jäävad menetluskulud hageja kanda, kostja kanda jääb menetluskuludest 87%. TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulu 527 eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja hagejale tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada kantud menetluskulust 87%, s.o 304,50 eurot. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 527 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 169 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule (3 h 507 eurot). Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 120 eurot. Kostja kanda jääb 87 %, hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuludest 120 eurot, s.o 104,40 eurot. Kokku määrab kohus seega hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 408,90 eurot (sh riigilõiv 304,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 104,40 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. hageja taotlusel märgib kohus, et menetluskulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 717316524. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.