Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Helina Luksepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.04.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-9285
Tsiviilasi
OÜ SAIKOM hagi FFC Eesti OÜ ja XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ SAIKOM apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
121 816.51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant OÜ SAIKOM (registrikood 11097400), lepinguline esindaja v/adv Jaak Oja Kostja I/vastustaja I FFC Eesti OÜ (registrikood 10909875) Kostja II/vastustaja II XX (isikukood XXXXXXXXXX) Kostjate/vastustajate lepinguline esindaja v/adv Leon Glikman
Kohtuistungi toimumise aeg
07.03.2018
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.09.2017 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Määrata kindlaks FFC Eesti OÜ apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks 2086.40 eurot (käibemaksuta).
5.Mõista OÜ-lt SAIKOM välja FFC Eesti OÜ kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 2086.40 eurot.
6.OÜ SAIKOM on kohustatud tasuma FFC Eesti OÜ-le menetluskulude hüvitamisega viivitamisel viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude täieliku hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.15.06.2016 esitas hageja maakohtule hagi kostjatelt võlgnevuse 105 018.13 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 8396.93 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
2.Hagejale on 15.04.2016 OÜ PARME TRANS loovutanud nõude kostja I vastu. Kostja I osutas 03.01.2012 käsunduslepingu alusel OÜ-le PARME TRANS välisriikidest käibemaksu tagasinõude teenust. Kostja I pidi vastavalt lepingule tagasisaadud käibemaksu edasi kandma OÜ-le PARME TRANS. Kostja I ei ole kandnud 2015.a Belgia Kuningriigi poolt tagastatud 2014.a käibemaksu OÜ-le PARME TRANS.
3.Kostja II on kostja I juhatuse liikmena solidaarvõlgnikuks, sest kostja II hoolsuskohustuse täitmata jätmine ning seadusevastane käitumine aitas kaasa, et kostja I majandustegevus ja kohustuste täitmine ei ole kontrollitav ega läbipaistev. Kostjad on esitanud käibemaksu ettemaksuna tagastamise kohta võltsitud andmed. Tegelikult puudutavad väidetud summad tagastust Saksamaalt. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
5.Kostja I kohustus hageja ees on võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 punkti 1 alusel lõppenud nõuetekohase täitmisega. Kostja I tasus OÜ-le PARME TRANS ettemaksuna perioodil 05.12.2014-22.05.2015 hagetavad 104 697.34 eurot ja 320.79 eurot. Nimetatud summad riimuvad 21.01.2015 ja 06.03.2015 maksu- ja tolliameti (MTA) kaudu Belgia Kuningriigi maksuametile edastatud tagastustaotluste summadega ja Belgia Kuningriigi maksuameti käibemaksu tagastusotsuste summadega. Kostja I poolt kohustuse täitmine välistab hagi kostja II vastu.
6.Kostja II vastu ei ole nõudeid hagejale loovutatud ja hagi kostja II vastu tuleb jätta läbi vaatamata.
7.Kostjad ei ole esitanud võltsitud andmeid ettemaksu tasumise kohta. Blanketil mõnes kohas sõna „Belgia“ puudumine on tingitud üksnes tehnilisest asjaolust, kus blanketi iseärasustest tingituna ei ole kuvatud terviklikult lahtris sisalduvat infot. Kõik maksekorraldused, arved jm tõendid näitavad, et viidatud tagastused on tegelikult Belgia Kuningriigist tasutud käibemaksu tagastused ega ole seotud mõne teise riigiga. Esimese astme kohtu otsus
8.26.09.2017 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kostja I menetluskulude suuruseks 8618.56 eurot ja mõistis selle summa hagejalt koos VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisega välja.
9.Poolte vahel puudub vaidlus, et 03.01.2012 käsunduslepingu alusel osutas kostja I OÜ-le PARME TRANS välisriikidest käibemaksu tagasinõude teenust (t I kd lk 14-16) ning et OÜ PARME TRANS loovutas 15.04.2016 nõude loovutamise lepinguga (t I kd lk 1213) hagejale eelnimetatud käsunduslepingust tulenevad nõuded seoses Belgia Kuningriigist 2014.a käibemaksu tagastustega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I on üle kandnud hagejale Belgias 2014.a tasutud käibemaksu tagastused ettenähtud summades. Puudub vaidlus, et kostja I on üle kandnud vaidlusaluse perioodi osas käibemaksu 648.63 eurot (t I kd lk 133).
10.Kohus analüüsis esmalt kostjate väidete tõendatust tagastuste kohta ning võimalikku dokumentide võltsituse väite põhjendatust. Ühtlasi märkis kohus, et tulenevalt käesolevas tsiviilasjas 13.10.2016 tehtud määrusest (jõustus 05.04.2017) on vaidluse esemeks üksnes Belgia Kuningriigis 2014.a tasutud käibemaksutagastused.
11.Kostjad on selgitanud, et hageja õiguseellane ostis kütust Belgia Kuningriigis, tasudes sellelt Belgia riigile käibemaksu. Taotlus käibemaksu tagasi saamiseks esitati 03.01.2012 käsunduslepingu alusel kostja I abiga Eesti riigi MTA kaudu (käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lõige 5). Hageja õiguseellane edastas 21.01.2015 ja 06.03.2015 tagastustaotlustes loetletud kütusearved kostjale I, kes tegi taotluse käibemaksu tagasi saamiseks. Kuna Belgia maksuametil oli õigus käibemaksutagastust kuni 4 kuud menetleda, siis kostja I maksis hageja õiguseellasele tagastamisele kuuluva käibemaksu ette ära. Enne vastava tagasisaadava käibemaksu ettemaksu tegemist väljastas kostja I hageja õiguseellasele arve, kus oli ära märgitud ettemaksusumma „Väliskäibemaksu tagastamine- ettemaks-Belgia..... EUR“, mille kostja I hagejale ette maksab, samuti teenustasu. Sama arve puudutas erinevatest riikidest tagasisaadava käibemaksu osas kostjapoolsete ettemaksude tegemist hagejale, samas kui erinevad riigid, sh Belgia, olid ära märgitud erinevate positsioonide all ja nende osas peeti eraldi arvestust. Kostja I teostas ettemaksud arvete väljastamise järel. Kostja I kandis hageja õiguseellase kasuks tehtavate ettemaksude maksekorraldustele viited vastavatele arvetele (t I kd lk 91). Hageja ei ole vastuväiteid selle kohta esitanud, et pooltevaheline koostöö toimus eelkirjeldatud põhimõtete alusel.
12.Hageja esitas Eesti MTA kaudu 21.01.2015 ja 06.03.2015 Belgiale käibemaksu tagastustaotlused vastavalt summades 104 697.34 eurot ja 320.79 eurot, kokku 105 018.13 eurot (t I kd lk 34, 37). Kostjad on kinnitanud kohtule, et ka nemad tuginevad oma seisukohtade põhistamisel mh mainitud taotlustele (t I kd lk 91-92).
13.21.01.2015 ja 06.03.2015 tagastustaotlustest (t I kd lk 34, 37, 68, 69) selgub, et: need puudutavad perioodi 01.01.2014-31.12.2014; need on esitatud kostja I poolt ja seotud hageja õiguseellasega OÜ PARME TRANS; need puudutavad Belgia Kuningriigis tasutud käibemaksu; tagastatav summa on 21.01.2015 taotlusel 104 697.34 eurot ja 06.03.2015 taotlusel 320.79 eurot. Lisaks on hageja esitanud (t I kd lk 35-36, 38-39) Belgia Kuningriigi maksuotsused, kus eelmainitud taotlused on täies ulatuses rahuldatud. Samuti on tõendatud, et Belgia Kuningriik on tagastamisele kuulunud käibemaksusummad kostjale I üle kandnud 23.04.2015 (t I kd lk 105) ja 25.06.2015 (t I kd lk 104).
14.Kohus kontrollis alljärgnevalt kostjate väidete tõendatust eelmainitud summades ülekannete tegemisest kostja I poolt õigustatud isikule. Kostjad on esitanud kohtule järgmised maksekorraldused ettemaksete kohta (t I kd lk 98-99): 1) nr 101, 08.12.2014 summas 56 164.40 eurot, viide arvele 05.12.2014 VR 814; 2) nr 160, 20.02.2015 summas 49 334.76 eurot, viide arvele 20.02.2015 VR 827; 3) nr 166, 02.03.2015 summas 19 509.57 eurot, viide arvele 27.02.2015 VR 832; 4) nr 170, 22.05.2015 summas 34 349.44 eurot, viide arvele 22.05.2015 VR 856.
15.Kostjad selgitasid, et ülekantud summade hulgas on nii teenustasu kui Belgia Kuningriigi käibemaksu tagastuste ettemaksud (t I kd lk 92-94). Kostjad märkisid, et Belgia Kuningriigist laekusid ettenähtud summad alles pärast kostja I poolt hageja õiguseellasele tehtud ettemakseid ehk 104 697.34 eurot laekus kostjale I 23.04.2015 (t I kd lk 105) ja 320.79 eurot laekus 25.06.2015 (t I kd lk 104). Nimetatud maksete toimumist tõendab mh hageja poolt 13.09.2016 esitatud tõend ülekannete kohta (t I kd lk 157-159). Kohus juhtis tähelepanu, et hageja on ise esitanud tõendi hageja õiguseelneja raamatupidamisest „FFC Eesti OÜ poolt Parme Trans OÜ vahelised maksed ja laekumiste kuupäevad“, mis kinnitab kostjate väiteid tehtud ettemaksete kohta.
16.Kostjad on esitanud kohtule järgmised arved (t I kd lk 100-103): 1) 05.12.2014 VR 814; 2) 20.02.2015 VR 827; 3) 27.02.2015 VR 832; 4) 22.05.2015 VR 856. Kohus on tuvastanud, et eelnimetatud arvetel on esitatud riikide lõikes tagastatavad käibemaksusummad, sh Belgia Kuningriigi käibemaksu tagastusi puudutavad summad.
17.Kostjad on kohtule selgitanud, et (t I kd lk 92-94): 1) arvel VR 814 omavad tähendust read nr 2 ja 9 (väliskäibemaksu tagastamine ettemaks Belgium), millel on summad vastavalt 19 016.24 eurot ja 20 926.99 eurot ning vastavad summad esinevad ka eespool mainitud 21.01.2015 käibemaksu tagastamistaotlusel ridadel 1 ja 3 (t I kd lk 34, 68); 2) arvel VR 827 omavad tähendust read nr 2 ja 8 (väliskäibemaksu tagastamine ettemaks Belgium), millel on summad vastavalt 20 157.35 eurot ja 18 071.02 eurot ning vastavad summad esinevad ka eespool mainitud 21.01.2015 käibemaksu tagastamistaotlusel ridadel 6 ja 8 (t I kd lk 34, 68); 3) arvel VR 832 omab tähendust rida nr 2 (välis KM tagastamise eest-Belgia), millel on summa 648.63 eurot. Selle summa tagastamise osas vaidlus puudub (t I kd lk 133). Sealjuures selgitavad kostjad, et tegemist on kostja I poolt tehtud ettenähtust suurema ettemaksuga, sest tegelikult kuulus nähtuvalt 06.03.2015 taotlusest ja Belgia Kuningriigi maksuotsusest tasumisele 320.79 eurot (t I kd lk 37, 38-39, 69); 4) arvel VR 856 omavad tähendust read nr 2 ja 7 (väliskäibemaksu tagastamine ettemaks Belgium), millel on summad vastavalt 18 975.78 eurot ja 7432.02 eurot ning vastavad summad esinevad ka eespool mainitud 21.01.2015 käibemaksu tagastamistaotlusel ridadel 10 ja 11 (t I kd lk 34, 68).
18.Kohus on nimetatud tõenditega tutvunud ning veendunud, et kostjate selgitused on kooskõlas viidatud maksekorralduste, arvete ja käibemaksu tagastustaotlustes sisalduva infoga. Mh viitavad 21.01.2015 ja 06.03.2015 käibemaksu tagastustaotlused (t I kd lk 34, 37, 68, 69) konkreetsetele kütusearvetele. Kostjad on esitanud ka konkreetsed kütusearved (t II kd lk 12-79), millede käibemaksusummad on kooskõlas eespool toodud arvetel märgituga ning kütusearvete numbrid vastavad käibemaksu tagastustaotlustel märgitule.
19.Summade liitmisel ilmneb, et Belgia Kuningriigi käibemaksu tagastuste ettemakse on tehtud 105 228.03 euro ulatuses (19 016.24 + 20 926.99 + 20 157.35 + 18 071.02 + 648.63 + 18 975.78 + 7432.02). Seega ilmneb, et kostjad on ettenähtust isegi rohkem ette maksnud, sest hageja põhinõude kogusumma on 105 018.13 eurot.
20.Hageja on asunud seisukohale, et tema esitatud arved VR 814 ja VR 827 erinevad kostja esitatud samadest arvetest. Hageja täpsustas, et kostja on võltsinud arvel VR 814 ridu nr 2 ja 9 ning arvel VR 827 ridu nr 2 ja 8 lisades neile sõna „Belgium“. Hageja leidis, et tegelikult puudutavad need read Saksamaa käibemaksutagastusi.
21.Kohus möönis, et hageja ja kostja esitatud arved VR 814 ja VR 827 erinevad selle poolest, et hageja esitatud arvetel (t I kd lk 137, 138) puudub arve VR 814 ridadel nr 2 ja 9 ning arve VR 827 ridadel nr 2 ja 8 viide riigile ning kostjate esitatud arvetel (t I kd lk 100, 101) on viide Belgiale. Kostjad selgitasid, et sõna „Belgium“ ärajäämine hageja arvete väljatrükkidel on puhttehniline asjaolu, mida kinnitab mh see, et hageja väljatrükkidel on vastavad read kitsamad. Kostjad rõhutasid, et hageja väljatrükkidel on sõna „Belgium“ lihtsalt varju jäänud ning antud summade seostamine Saksamaa käibemaksutagastustega on tõendamata ja meelevaldne ega ole mh kooskõlas eespool märgitud maksekorralduste, käibemaksu tagastustaotluste ja -otsuste ega kütusearvetega (t II kd lk 4-6). Kostjad on esitanud omalt poolt spetsialisti arvamuse antud väite kohta, mille kohaselt on tegemist tehnilise asjaoluga, mitte erinevate failide või andmete võltsimisega (t II kd lk 104 ja 145).
22.Hageja väide kostjate poolt võltsitud andmete esitamise kohta on veenvalt põhistamata ning tõendamata. Sealjuures hageja väide, et arved VR 814 ja VR 827 ei puuduta mitte Belgia Kuningriigi käibemaksutagastusi, vaid hoopis Saksamaad, ei ole loogilises kooskõlas asjas esitatud muude tõenditega, st maksekorralduste, käibemaksu tagastustaotluste ja -otsuste ega kütusearvetega. Hageja ei ole andnud eluliselt usutavat seletust, kuidas on tõenditega kooskõlas see, et mõnest teisest riigist (nt Saksamaalt) oleks laekunud sendi täpsusega sellised käibemaksu tagastussummad nagu Belgiast. Hageja ei ole tuginenud käibemaksu tagastustaotlustele, kus oleks nt Saksamaa osas taotletud ja saadud täpselt samu käibemaksutagastusi. Hageja ei viita ka käibemaksutagastuste taotlustele muude riikide (sh Saksamaa) osas ega muude riikide (sh Saksamaa) kütusearvetele, kus esineksid täpselt samad summad. Kohus leidis, et antud juhul on kostjad veenvalt tõendanud Belgia väljastatud maksuotsustega (t I kd lk 35-36, 38-39), arvete VR 814, VR 827, VR 832 ja VR 856, maksekorraldustega nr 101, 160, 166 ja 170 ning kütusearvetega (t II kd lk 12-73) Belgia Kuningriigi käibemaksutagastuste täpsed summad perioodil 01.01.2014-31.12.2014 ning viidatud dokumentides olevad andmed ühtivad kostjate selgitustega, et arve VR 814 read nr 2 ja 9ning arve VR 827 read nr 2 ja 8 puudutavad Belgia Kuningriiki. Kohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõikele 1. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, millest võiks järeldada, et vaidlusalused käibemaksutagastused
oleksid seotud Saksamaaga või mõne muu teise riigiga peale Belgia. Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et käibemaksutagastused on seotud Belgia Kuningriigiga ning puudub alus kahtlustada andmete võltsimist kostjate poolt. Sealjuures on kostjad esitanud täpsustava selgituse (t II kd lk 104 ja 145) asjaoludest, millest erinevused tekkisid blankettidel ning hageja ei ole seda ümberlükkavaid tõendeid esitanud.
23.Hageja on mh leidnud, et arve VR 856 ei puuduta perioodi 01.01.2014-31.12.2014, vaid hoopis 2015.a I kvartalit. Hageja väide ei ole kooskõlas kohtule esitatud käibemaksu tagastustaotlustel (t I kd lk 34, 37, 68, 69), Belgia Kuningriigi väljastatud maksuotsustel (t I kd lk 35-36, 38-39) ja kütusearvetel (t II kd lk 12-73) oleva teabega, mis puudutavad perioodi 01.01.2014-31.12.2014. Eelnimetatud dokumentidel ja arvel VR 856 esitatud käibemaksusummad kattuvad. Hageja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid eeltoodu ümberlükkamiseks, seega on hageja väide paljasõnaline ja tõendamata.
24.VÕS § 186 punkti 1 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Kostjad on tõendanud, et maksekorraldustega nr 101, 160, 166 ja 170 on kostja I tasunud ettemaksetena kõik tasumisele kuulunud Belgia Kuningriigi käibemaksutagastused perioodil 01.01.201431.12.2014. Seega ei ole tõendatud kostja I poolt käibemaksutagastuste rikkumine ning kohustused on täidetud kooskõlas 03.01.2012 käsunduslepinguga. Eeltoodust tulenevalt puudub VÕS §-de 100 ja 101 järgi õiguskaitsevahendite kohaldamise võimalus.
25.Kohus märkis selgitavalt, et hageja esitas samad nõuded nii kostja I kui kostja II suhtes. Kostja II on kostja I juhatuse liige. Käsundusleping oli sõlmitud kostja I ja OÜ PARME TRANS vahel ning 15.04.2016 nõude loovutamise leping oli sõlmitud OÜ PARME TRANS ja hageja vahel. Eeltoodust nähtub, et hagejal puudub kostjaga II õigussuhe, mille alusel esitada 03.01.2012 käsunduslepingust tulenev nõue. Eelkirjeldatud asjaolude tõttu puudub antud olukorras õiguslik alus kostja II vastu nõude esitamiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata ka kostja II suhtes.
26.Hageja nõudis lisaks põhinõudele viivise tasumist. Summa 104 697.34 eurot puhul on hageja alustanud viivise arvestamist alates 14.06.2015 ja summa 320.79 eurot puhul alates 14.08.2015. Kostja I on käibemaksutagastuste ettemaksed teinud ajavahemikul 08.12.2014-22.05.2015. Seega on ettemaksed tehtud enne hageja märgitud viivise arvestamise kuupäeva. Seetõttu puudub õiguslik alus ka viivise nõude esitamiseks, sest summade tasumisel ei ole viivitust tekkinud.
27.Kohus märkis tulenevalt TsMS § 238 lõikest 5, et on käesolevas lahendis viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jättis kohus need otsuse tegemisel arvestamata.
28.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud hageja kanda. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja I menetluskulude suuruseks 8916.80 eurot (käibemaksuta), millest 8716.80 eurot on lepingulise esindaja tasu ning 200 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu (asjatundja arvamus). Avalduse kohaselt on õigusteenust osutatud 68,1h ning tunnitasumäär on olnud 128 eurot ilma käibemaksuta. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja I menetluskulude nimekirjale. Kohus leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirjaga koos esitatud arvetelt nr 17020 (1,5h) ja nr 1700613 (2,8h) nähtub, et kostja I on arvestanud mõlemal arvel 04.09.2017 kohtuistungi ajaks 1,5h ning arvel nr 1700613
on märgitud täpsustavalt, et 2,8h sisse on arvestatud kohtuistungi eeldatav kestus 1,5h. Seega on arvestatud lepingulise esindaja kulu 04.09.2017 istungil osalemisega seoses kaks korda ja sealjuures kestis istung protokolli kohaselt 0,67h, mitte 1,5h. Seega tuleb kostja I menetluskuludest maha arvestada lepingulise esindaja ajakulu 2,33h. Kohus luges põhjendatud lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajaliseks mahuks 65,77h (68,1-2,33). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, on kostja menetluskulud ülejäänud näidatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, sh dokumentaalse tõendi saamise kulu 200 eurot. Antud asjas on hageja esitanud arvukalt taotlusi ning menetlusdokumentide hulgas on mahukad ja detailseid andmeid sisaldavad tõendid, mille põhjalik analüüs oli vajalik. Samuti on toimunud asjas määruskaebemenetlus seoses hageja sooviga hagi muuta, mis lahenes hageja kahjuks Riigikohtus. Õigusteenuse tunnihind on mõistlik ja vastab Riigikohtu praktikale (RKTKo 3-2-1-13116). Kohus määras kostja I menetluskulude suuruseks 8618.56 eurot (65,77x128+200), mille mõistis hagejalt kostjale I välja käibemaksuta. Kostja I on lisaks palunud hagejalt välja mõista menetluskulude summalt seadusjärgse viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldas vastava kostja taotluse TsMS § 177 lõike 4 alusel. Kostja II ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning toimikust ei nähtu tema poolt kantud menetluskulusid. Seega jättis kohus kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Apellatsioonkaebus
29.27.10.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada uue otsusega hagi ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
30.Kaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid, märkides täiendavalt järgmist. Hageja esitas 05.09.2016 arvete nr VR814 ja VR827 originaalid sellisel kujul, nagu kostja I esitas need OÜ-le PARME TRANS 05.12.2014 ja 20.02.2015. Viidatutest ei nähtu, et neis kajastuks maksutagastus Belgiast. Mõlemal arvel on üleval paremas nurgas kostja I tegevdirektori DB allkiri arve õigsuse kohta. Kostjate 18.07.2016 esitatud arvete nr VR814 ja VR827 tekst erineb oluliselt DB allkirjaga OÜ-le PARME TRANS esitatud arvete tekstist: arve VR 814 ridadele 2 ja 9 ning arve VR827 ridadele 2 ja 8 on lisandunud sõna „Belgium“; arve esitaja aadressiks on näidatud juba uus aadress Mõisa 4 13522 Tallinn, Estonia nii eesti kui inglise keeles; arve esitaja kahe telefoninumbri asemel on näidatud üks uus number; faksi number erineb; puudub tegevdirektori DB allkiri arve ülemises paremas nurgas. Seega on kostjad esitanud kohtule 18.07.2016 uued ja erinevad dokumendid. Tulenevalt sellest ei oma tõenduslikku kaalu kostjate esitatud eriteadmistega isiku arvamused.
31.Kostja I esitatud hagi vastuse lisad nr 9 ja 10 tõendavad välislaekumise saamist kostja I poolt tema arvele, kuid ei tõenda samade laekumiste ülekandmist hagejale, eriti veel ettemaksetena. Samamoodi ei tõenda kostja I esitatud maksekorraldused, et tegemist oli Belgiast 2014.a laekunud maksutagastuse ettemaksetega. Kostjad on küll esitanud mingeid tabeleid arvete kohta, ei ole aga eraldi arvete liitmistehinguid esitanud, seega ei ole väited riimumisest tõsiseltvõetavad.
32.Ekslikud on kohtu väited, et kuna summad, mis kanti üle OÜ-le PARME TRANS, kattuvat sendi täpsusega, ei ole alust kahelda kostjate arvete (VR 214 ja VR 227) tekstide õigsuses ja tõelevastavuses. Kohus on kostjate poolt eksiteele viidud, sest kui oli vaja ülalkirjeldatud manipulatsiooni “uuesti loodud” arvetega VR214 ja VR227, võis kostja manipuleerida ka muude dokumentide sisu ja arvandmetega.
33.Õige ei ole kohtu väide, et kostja II ei oma puutumust käesoleva asjaga. Nõude loovutamisega sai hageja eelmiselt võlausaldajalt kõik õigused, mis olid algsel kreeditoril, sh toimus juhatuse liikme vastutuse ja nõudeõiguse transformatsioon. Vastustaja seisukoht
34.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
35.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi kostja II vastu hagi rahuldamata jätmise osas (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Muus osas ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt olulisi menetlusõiguse normide rikkumisi ega ebaõiget materiaalõiguse normide kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Kostja I vastu hagi rahuldamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega täielikult ega korda neid (TsMS § 654 lõige 6). Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks vastustajale I hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud. Vastustaja II menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja hüvitamsie taotlust ei esitanud.
36.Kostja I vastu nõude rahuldamata jäämise osas ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumist, mh ka mitte tõendite hindamise reeglite rikkumisi. Maakohus hindas kogutud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning asus põhjendatud seisukohale, et kostjad tõendasid veenvalt vastuväiteid selle kohta, et kostjal I puudub hagetav võlgnevus hageja ees. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostjad lükkasid tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega ümber hageja väited kostjate poolt esitatud arvete nr VR814 ja VR827 võltsituse kohta. Hageja omakorda kostjate dokumentaalset tõendit (eriteadmistega isiku arvamus koos lisadega t II kd lk 104-117; tõend TsMS § 272 lõike 2 kohaselt) ümber ei lükanud, mh loobus hageja maakohtu istungil nii eriteadmistega isiku ülekuulamisest kui kohtuekspertiisi määramise taotlusest (04.09.2017 kohtuistungi protokoll t III kd lk 33-34). Apellandi viited raamatupidamisseadusele ei ole asjakohased. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib tõendite ja tõendamisega seonduvat TsMS, mille § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asjas tähtsust omavad asjaolud.
37.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud, et kostja I poolt Belgiast 2014.a käibemaksu tagastuse ettemaksuna tasutud summad oleksid olnud tegelikult Saksamaalt tagastatud käibemaks, nagu hageja maakohtus väitis. Hageja ei esitanud oma väidete tõendamiseks nt vastavaid arveid ja/või Saksamaa maksuameti tagastusotsust sama ajavahemiku kohta. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja esindaja, et nimetatud ettemaks ei olnudki käibemaksu tagastus Saksamaalt, vaid nn vanade võlgnevuste likvideerimine. Isegi kui selline vastuväide oleks tõendatud, ei saaks ringkonnakohus seda arvesse võtta, kuna seda ei esitatud õigeaegselt maakohtus ega apellatsioonkaebuses (TsMS § 652 lõige 4, § 329 lõige 1, § 331 lõige 1).
38.Küll aga on kolleegium seisukohal, et kostja II vastu nõude rahuldamata jätmise põhjendus vaidlustatud otsuses ei vasta osaliselt TsMS § 438 lõikele 1. Maakohus lähtus
kostja II vastu hagi rahuldamata jätmisel mh asjaolust, et hageja ja kostja II vahel puudub 03.01.2012 käsunduslepingust tulenev lepinguline suhe. Samuti sellest, et 15.04.2016 nõude loovutamise lepinguga ei olnud hagejale loovutatud nõuet kostja II vastu. Küll aga jättis maakohus tähelepanuta, et hageja esitas kostja II vastu nõude kui kostja I juhatuse liikme vastu, kes hageja arvates rikkus juhatuse liikme kohustusi sellega, et ei esitanud õigeaegselt majandusaastate aruandeid äriregistrile ja soovib kostja I tegevuse lõpetada, et vältida võlgnevuse tasumist hagejale (hagiavalduse punkt 2.7). TsMS § 438 lõikest 1 tulenevalt on kohtul kohustus otsustada, millist õigusakti tuleb esiletoodud asjaolude alusel kohaldada. Seega tuli käesolevas asjas maakohtul analüüsida kostja II kui kostja I juhatuse liikme vastutuse võimalikkust hageja kui kostja I võimaliku võlausaldaja ees. Kuna maakohus sellist analüüsi ei teostanud, tuleb vaidlustatud lahendi põhjendusi muuta kostja II osas hagi rahuldamata jätmisel järgmisega: kuna tõendamist ei leidnud kostja I poolt hagejale kahju tekitamine, siis ei saa tekkida küsimust kostja I juhatuse liikme vastutusest hageja kui kostja I võlausaldaja ees. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse (VÕS § 1043 ja § 1045 lõike 1 punktid 7 või 8) alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma juhatuse liikmena isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-143-16, punkt 15; 3-2-1-69-15, punkt 11) või juhul, kui ta on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Mõlemal juhul on kohustuslikuks vastutuse eelduseks kahju tekkimine äriühingu võlausaldajal. Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et kostja I oleks jäänud hagetavas ulatuses ja alusel (21.01.2015 ja 06.03.2015 taotluste alusel Belgiast tagastatud käibemaks) hagejale võlgu, mistõttu ei saanud seoses sellega ka kostja I juhatuse liige tekitada hagejale kahju. TsMS § 5 lõike 1 ja § 439 kohaselt on kohus seotud hagi piiridega. Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust mistahes muud võimaliku nõuded hageja ja kostja(te) vahel.
39.Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsuse resolutsiooni, puudub alus maakohtu poolt teostatud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Alternatiivseid vastuväiteid juhuks, kui ringkonnakohus maakohtu otsust ei tühista, menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta apellant ei esitanud. Seega selles osas kolleegium maakohtu otsust ei kontrolli (TsMS § 651 lõige 1).
40.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad poolte apellatsiooniastmes TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
menetluskulud
41.TsMS § 177 lõike 1 punkti 1 ja § 175 lõike 1 alusel määrab kolleegium kindlaks äriühingust vastustaja menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse ning mõistab need apellandilt välja. Füüsilisest isikust vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Taotluse kohaselt osutas lepingulisest esindajast vandeadvokaat apellatsiooniastmes õigusabiteenust kokku 16,8h tunnitasuga 128 eurot (ei sisalda käibemaksu), kokku summas 2150.40 eurot. Apellant määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitanud, kuid ei ole kulusid ka omaks võtnud. Kolleegium on seisukohal, et vastustaja kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Ringkonnakohtu istungi ajaks on taotluses arvestatud 1h, kuid reaalselt toimus istung 30min. Muus osas kajastuvad toimingutena esindatava jaoks vajalikud kulud, seega kokku 16,3h. Vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 128 eurot (käibemaksuta) vastab keskmisele teenuse turuhinnale. Seega tuleb apellandil hüvitada vastustajale I esindajatasu kokku 16,3x128 = 2086.40 eurot.
42.Vastustaja I esitas ka taotluse TsMS § 177 lõike 4 alusel viivise väljamõistmiseks menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamise korral, mistõttu sisaldab käesoleva otsuse resolutsioon vastavat otsustust.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Helina Luksepp /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.