Muud › Muud hagiasjad

ettemaksuna perioodil 05.12.2014 -22.05.2015 hagetavad 104 697,34 eurot ja 320,79 eurot millised summad riimuvad 21.01.2015 ja 06.03.2015 maksu- ja tolliameti kaudu Belgia Kuningriigi maksuametile edastatud tagastustaotluste summadega ja Belgia Kuningriigi maksuameti käibemaksu tagastusotsuste summadega. Kostja I poolt kohustuse täitmine välistab hagi kostja II vastu. Lisaks on kostjad seisukohal, et kostja II vastu pole nõuded loovutatud hagejale ning seetõttu tuleb hagi kostja II suhtes jätta läbi vaatamata. Samuti märgitakse hagi vastuses, et kostjal II puudub õigussuhe hagejaga, mis välistab hagi rahuldamise. Hagi vastuses leitakse muu hulgas, et hageja pöördus kohtusse ajal, mil kostjatel puudus kohustus hagejale väidetavat võlakohustust täita, mis on hagi läbi vaatamata jätmise alus. Kostjad vaidlevad vastu hageja väitele, et on esitanud võltsitud andmeid. Kostjad selgitavad, et blanketil mõnes kohas sõna Belgia puudumine on tingitud üksnes tehnilisest asjaolust, kus blanketi iseärasustest tingituna ei ole lihtsalt kuvatud terviklikult lahtris sisalduvat infot. Kostjad täpsustavad, et kõik maksekorraldused, arved jm esitatud tõendid näitavad, et kõik kostjate poolt viidatud tagastused on tegelikult Belgia Kuningriigis tasutud käibemaksu tagastused ning pole seotud mõne teise riigiga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 03.01.2012 sõlmitud käsunduslepingu alusel osutas kostja I OSAÜHINGULE PARME TRANS välisriikidest käibemaksu tagasinõude teenust (kd I, tlk 14-16) ning OSAÜHING PARME TRANS loovutas 15.04.2016 nõude loovutamise lepinguga (kd I, tlk 12-13) hagejale eelnimetatud käsunduslepingust tulenevad nõuded seoses Belgia Kuningriigi 2014. a käibemaksutagastustega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I on üle kandnud hagejale Belgia Kuningriigis 2014.a tasutud käibemaksu tagastused ettenähtud summades. Puudub vaidlus selles, et kostja I on üle kandnud vaidlusaluse perioodi osas käibemaksu summas 648,63 eurot (kd I, tlk 133). Antud juhul on kostjad seisukohal, et ettenähtud käibemaksu tagastused on tasutud ettemaksuna ning hageja nõue on alusetu. Hageja on seisukohal, et kostjad on kohtule esitanud võltsitud andmeid seoses Belgia Kuningriigi käibemaksu tagastustega. Kohus analüüsib esmalt kostjate väidete tõendatust tagastuste maksmise kohta ning võimalikku dokumentide võltsituse väite põhjendatust. Ühtlasi märgib kohus selgitavalt, et

tulenevalt käesolevas tsiviilasjas 13.10.2016 tehtud määrusest (jõustus 05.04.2017) on vaidluse esemeks üksnes Belgia Kuningriigis 2014.a tasutud käibemaksu tagastused. Kostjad on kohtule selgitanud, et hageja õiguseellane ostis kütust Belgia Kuningriigist, tasudes sellelt Belgia Kuningriigi käibemaksu. Taotlus käibemaksu tagasi saamiseks esitati 03.01.2012 käsunduslepingu alusel kostja I abiga Eesti Maksu- ja Tolliameti kaudu (käibemaksuseaduse § 34 lg 5). Hageja õiguseellane edastas 21.01.2015 ja 06.03.2015 tagastustaotlustes loetletud kütusearved kostjale I, kes tegi maksu- ja tolliameti kaudu taotluse käibemaksu tagasi saamiseks. Kuna Belgia Kuningriigi maksuametil oli õigus käibemaksutagastust kuni 4 kuud menetleda, siis kostja I maksis hageja õiguseellasele tagastamisele kuuluva käibemaksu ette. Enne vastava tagasisaadava käibemaksu osa ettemaksu tegemist väljastas kostja I hageja õiguseellasele arve, kus oli ära märgitud ettemaksusumma „Väliskäibemaksu tagastamine- ettemaks-Belgia..... EUR“, mille kostja hagejale ette maksab, kui ka teenustasu. Sama arve puudutas erinevatest riikidest tagasisaadava käibemaksu osas kostjapoolsete ettemaksude tegemist hageja kasuks, samas kui erinevad riigid, sh Belgia Kuningriik olid ära märgitud erinevate positsioonide all ja nende osas peeti eraldi arvestust. Kostja I teostas ettemaksud arvete väljastamise järel. Kostja I kandis hageja õiguseellase kasuks tehtavate ettemaksude maksekorraldustele viited vastavatele arvetele (kd I, tlk 91). Hageja pole vastuväiteid selle kohta esitanud, et pooltevaheline koostöö toimus eelkirjeldatud põhimõtete alusel. Hageja on kohtule esitanud Eesti Maksu- ja Tolliameti kaudu 21.01.2015 ja 06.03.2015 esitatud Belgia Kuningriigi käibemaksu tagastustaotlused vastavalt summades 104 697,34 eurot ja 320,79 eurot, kokku 105 018,13 eurot (kd I, tlk 34, 37). Kostjad on kinnitanud kohtule, et ka nemad tuginevad oma seisukohtade põhistamisel muu hulgas eelmainitud taotlustele (kd I, tlk 91-92). Kohus märgib, et 21.01.2015 ja 06.03.2015 käibemaksu tagastustaotlustest (kd I, tlk 34, 37, 68, 69) selgub, et 1) need puudutavad perioodi 01.01.2014-31.12.2014; 2) need on esitatud kostja I poolt ja seotud hageja õiguseellasega OSAÜHING PARME

TRANS;

3) need puudutavad Belgia Kuningriigis tasutud käibemaksu; 4) tagastatav summa on 21.01.2015 taotlusel 104 697,34 eurot ja 06.03.2015 taotlusel 320,79 eurot. Lisaks on hageja esitanud (kd I, tlk 35-36, 38-39) Belgia Kuningriigi poolt väljastatud maksuotsused, kus eelmainitud taotlused on täies ulatuses rahuldatud. Samuti on tõendatud, et Belgia Kuningriik on tagastamisele kuulunud käibemaksusummad kostjale I üle kandnud 23.04.2015 (kd I, tlk 105) ja 25.06.2015 (kd I, tlk 104). Kohus kontrollib alljärgnevalt kostjate väidete tõendatust eelmainitud summades ülekannete tegemist kostja I poolt õigustatud isikule. Kostjad on esitanud kohtule järgmised maksekorraldused ettemaksete kohta (kd I, tlk 98-99): 1) nr 101, 08.12.2014 summas 56 164,40 eurot, viide arvele 05.12.2014 VR 814 2) nr 160, 20.02.2015 summas 49 334,76 eurot, viide arvele 20.02.2015 VR 827 3) nr 166, 02.03.2015 summas 19 509,57 eurot, viide arvele 27.02.2015 VR 832

4) nr 170, 22.05.2015 summas 34 349,44 eurot, viide arvele 22.05.2015 VR 856 Kostjad selgitavad, et üle kantud summade hulgas on nii teenustasu kui ka Belgia Kuningriigi käibemaksu tagastuste ettemaksud (kd I, tlk 92-94). Kostjad märgivas, et Belgia Kuningriigist laekusid ettenähtud summad alles pärast kostja I poolt hageja õiguseellasele tehtud ettemakseid ehk 104 697,34 eurot laekus kostjale I 23.04.2015 (kd I, tlk 105) ja 320,79 eurot laekus 25.06.2015 (kd I, tlk 104). Eelnimetatud maksete toimumist tõendab muu hulgas hageja enda poolt 13.09.2016 esitatud tõend toimunud ülekannete kohta (kd I, tlk 157-159). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hageja on ise esitanud tõendi hageja õiguseelneja raamatupidamisest „FFC Eesti OÜ poolt Parme Trans OÜ vahelised maksed ja laekumiste kuupäevad“, mis kinnitab kostjate väiteid tehtud ettemaksete kohta. Kostjad on esitanud kohtule järgmised arved (kd I, tlk 100-103): 1) 05.12.2014 VR 814 2) 20.02.2015 VR 827 3) 27.02.2015 VR 832 4) 22.05.2015 VR 856 Kohus on tuvastanud, et eelnimetatud arvetel on esitatud riikide lõikes tagastatavad käibemaksusummad, sh Belgia Kuningriigi käibemaksu tagastusi puudutavad summad. Kostjad on kohtule selgitanud, et (kd I, tlk 92-94): a) arvel VR 814 omavad tähendust read nr 2 ja 9 (väliskäibemaksu tagastamine ettemaks Belgium), millel on summad vastavalt 19 016,24 eurot ja 20 926,99 eurot ning vastavad summad esinevad ka eespool mainitud 21.01.2015 käibemaksu tagastamistaotlusel ridadel 1 ja 3 (kd I, tlk 34, 68); b) arvel VR 827 omavad tähendust read nr 2 ja 8 (väliskäibemaksu tagastamine ettemaks Belgium), millel on summad vastavalt 20 157,35 eurot ja 18 071,02 eurot ning vastavad summad esinevad ka eespool mainitud 21.01.2015 käibemaksu tagastamistaotlusel ridadel 6 ja 8 (kd I, tlk 34, 68); c) arvel VR 832 omab tähendust rida nr 2 (välis KM tagastamise eest-Belgia), millel on summa 648,63 eurot. Selle summa tagastamise osas vaidlus puudub (kd I, tlk 133). Sealjuures selgitavad kostjad, et tegemist on kostja I poolt tehtud ettenähtust suurema ettemaksuga, sest tegelikult kuulus nähtuvalt 06.03.2015 taotlusest ja Belgia Kuningriigi maksuotsusest tasumisele 320,79 eurot (kd I, tlk 37, 38-39, 69). d) arvel VR 856 omavad tähendust read nr 2 ja 7 (väliskäibemaksu tagastamine ettemaks Belgium), millel on summad vastavalt 18 975,78 eurot ja 7432,02 eurot ning vastavad summad esinevad ka eespool mainitud 21.01.2015 käibemaksu tagastamistaotlusel ridadel 10 ja 11 (kd I, tlk 34, 68). Kohus on eelmainitud tõenditega tutvunud ning veendunud, et kostjate selgitused on kooskõlas viidatud maksekorralduste, arvete ja käibemaksu tagastustaotlustes sisalduva infoga. Muu hulgas viitavad 21.01.2015 ja 06.03.2015 käibemaksu tagastustaotlused (kd I, tlk 34, 37, 68, 69) konkreetsetele kütusarvetele. Kostjad on esitanud ka konkreetsed kütusearved (kd II, tlk 12-79), millede käibemaksusummad on kooskõlas eespool toodud arvetel märgituga ning kütusearvete numbrid vastavad käibemaksu tagastustaotlustel märgitule. Summade kokku liitmisel ilmneb, et Belgia Kuningriigi käibemaksu tagastuste ettemakse on tehtud summas 105 228,03 eurot (19 016,24+20 926,99+20 157,35+18 071,02+648,63+18 975,78+7432,02). Seega ilmneb, et

kostjad on ettenähtust isegi rohkem ette maksnud, sest hageja põhinõude kogusumma on 105 018,13 eurot. Hageja on asunud seisukohale, et hageja poolt esitatud arved VR 814 ja VR 827 erinevad kostja poolt esitatud samade arvete osas. Hageja täpsustab, et kostja on võltsinud arvel VR 814 ridasid nr 2 ja nr 9 ja arvel VR 827 ridasid nr 2 ja nr 8 lisades neile ridadele sõna „Belgium“. Hageja on seisukohal, et tegelikult puudutavad need read Saksamaa käibemaksutagastusi. Kohus möönab, et hageja ja kostja poolt esitatud arved VR 814 ja VR 827 erinevad selle poolest, et hageja poolt esitatud arvetel (kd I, tlk 137,138) puudub arvel VR 814 ridadel nr 2 ja nr 9 ja arvel VR 827 ridadel nr 2 ja nr 8 üldse viide riigile ning kostjate poolt esitatud arvetel (kd I, tlk 100,101) on viide Belgiale. Kostjad selgitavad, et sõna „Belgium“ ärajäämine hageja arvete väljatrükkidel on puhttehniline asjaolu, mida kinnitab mh see, et hageja väljatrükkidel on vastavad read kitsamad. Kostjad rõhutavad, et hageja väljatrükkidel on sõna „Belgium“ lihtsalt varju jäänud ning antud summade seostamine Saksamaa käibemaksutagastustega on tõendamata ja meelevaldne ning ei ole mh kooskõlas eespool märgitud maksekorralduste, käibemaksu tagastustaotluste ja -otsuste ega kütusearvetega (kd II, tlk 4-6). Kostjad on esitanud omalt poolt ka spetsialisti arvamuse antud väite kohta, mille kohaselt on tegemist tehnilise asjaoluga, mitte erinevate failide või andmete võltsimisega (kd II, tlk 104 ja 145). Kohus leiab, et hageja väide kostjate poolt võltsitud andmete esitamise kohta on veenvalt põhistamata ning tõendamata. Sealjuures hageja väide, et arved VR 814 ja VR 827 ei puuduta mitte Belgia Kuningriigi käibemaksutagastusi, vaid hoopis Saksamaad, ei ole loogilises kooskõlas käesolevas asjas esitatud muude tõenditega, st maksekorralduste, käibemaksu tagastustaotluste ja -otsuste ega kütusearvetega. Hageja pole andnud eluliselt usutavat seletust, kuidas on asjas esitatud tõenditega kooskõlas see, et mõnest teisest riigist (näiteks Saksamaalt) oleks laekunud sendi täpsusega täpselt sellised käibemaksutagastussummad nagu Belgiastki. Hageja pole tuginenud käibemaksu tagastustaotlustele, kus oleks näiteks Saksamaa osas taotletud ja saadud täpselt samu käibemaksutagastusi. Hageja ei viita ka käibemaksutagastuste taotlustele muude riikide (sh Saksamaa) osas ega muude riikide kütusearvetele (sh Saksamaa), kus esineksid täpselt samad summad. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostjad veenvalt tõendanud Belgia Kuningriigi poolt väljastatud maksuotsustega (kd I, tlk 35-36, 38-39), arvete VR 814, VR 827, VR 832, VR 856, maksekorraldustega nr 101, 160, 166, 170 ning kütusearvetega (kd II, tlk 12-73) Belgia Kuningriigi käibemaksutagastuste täpsed summad perioodil 01.01.2014-31.12.2014 ning viidatud dokumentides olevad andmed ühtivad kostjate selgitustega, et arve VR 814 read nr 2 ja nr 9 ja arve VR 827 read nr 2 ja nr 8 puudutavad Belgia Kuningriiki. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pole esitanud ühtki tõendit selle kohta, millest võiks järeldada, et vaidlusalused käibemaksutagastused oleksid seotud Saksmaaga või mõne muu riigiga. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates, on tõendatud, et käibemaksutagastused on seotud Belgia Kuningriigiga ning puudub alus kahtlustada andmete võltsimist kostjate poolt. Sealjuures on kostjad omalt poolt esitanud täpsustava selgituse (kd II, tlk 104 ja 145) asjaoludest, millest erinevused tekkisid blankettidel ning hageja pole omalt poolt seda ümber lükkavaid tõendeid esitanud. Hageja on muu hulgas leidnud, et arve VR 856 ei puuduta perioodi 01.01.2014-31.12.2014, vaid hoopis 2015.a I kvartalit. Kohus märgib, et vastav hageja väide ei ole kooskõlas kohtule

esitatud käibemaksu tagastustaotlustel (kd I, tlk 34, 37, 68, 69), Belgia Kuningriigi poolt väljastatud maksuotsustel (kd I, tlk 35-36, 38-39) ja kütusearvetel (kd II, tlk 12-73) oleva teabega, mis puudutavad sealjuures perioodi 01.01.2014-31.12.2014. Eelnimetatud dokumentidel ja arvel VR 856 esitatud käibemaksusummad kattuvad. Hageja pole esitanud omalt poolt täiendavaid tõendeid eeltoodu ümberlükkamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja kõnealune väide on paljasõnaline ja tõendamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 1 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Kohus on seisukohal, et kostjad on tõendanud, et maksekorraldustega nr 101, nr 160, nr 166, nr 170 on kostja I tasunud ettemaksetena kõik tasumisele kuulunud Belgia Kuningriigi käibemaksutagastused perioodil 01.01.2014-31.12.2014. Seega ei ole tõendatud kostja I poolt käibemaksutagastuste rikkumine ning kohustused on täidetud kooskõlas 03.01.2012 sõlmitud käsunduslepinguga. Eeltoodust tulenevalt puudub VÕS § 100 ja § 101 järgi õiguskaitsevahendite kohaldamise võimalus, sh nõuda kohustuse täitmist. Kohus märgib selgitavalt, et hageja esitas samad nõuded nii kostja I kui ka kostja II suhtes. Kostja II ehk Xxxon kostja I juhatuse liige. 03.01.2012 käsundusleping oli sõlmitud kostja I ja OSAÜHING PARME TRANS vahel ning 15.04.2016 nõude loovutamise leping oli sõlmitud OSAÜHING PARME TRANS ja Osaühing SAIKOM vahel. Eeltoodust nähtub, et hagejal puudub kostjaga II õigussuhe, mille alusel esitada 03.01.2012 käsunduslepingust tulenev nõue. Kohus on seisukohal, et eelkirjeldatud asjaolude tõttu puudub antud olukorras õiguslik alus kostja II vastu nõude esitamiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata ka kostja II suhtes. Hageja nõuab lisaks põhinõudele viiviste tasumist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Summa 104 697,34 eurot puhul on hageja alustanud viiviste arvestamist alates 14.06.2015 ja summa 320,79 eurot puhul alates 14.08.2015. Kostja I on käibemaksutagastuste ettemaksed teinud ajavahemikul 08.12.2014-22.05.2015. Seega on ettemaksed tehtud enne hageja poolt märgitud viiviste arvestamise kuupäeva. Seetõttu puudub õiguslik alus ka viiviste nõude esitamiseks, sest summade tasumisel ei ole viivitust tekkinud. Kohus jätab eeltoodu alusel hagi rahuldamata, kuivõrd kostja I on kohustused täitnud vastavalt lepingule. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte poolt lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja I esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 04.09.2017. Avalduste kohaselt on kostja I menetluskulude suuruseks 8916,80 eurot (ilma käibemaksuta) ning palub need välja mõista hagejalt kostja I kasuks. Nimetatud summast 8716,80 eurot on lepingulise esindaja tasu ning 200 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu (asjatundja arvamus). Avalduse kohaselt on õigusteenust osutatud 68,1 h ning tunnitasu määr on olnud 128 eurot ilma käibemaksuta. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja I menetluskulude nimekirjale. Kohus, analüüsinud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulude nimekirjaga koos esitatud arvetelt nr 17020 (1,5 h) ja nr 1700613 (2,8 h) nähtub, et kostja I on arvestanud mõlemal arvel 04.09.2017 kohtuistungi ajaks 1,5 h ning arvel nr 1700613 on märgitud täpsustavalt, et 2,8 h sisse on arvestatud kohtuistungi eeldatav kestus 1,5 h. Seega on arvestatud lepingulise esindaja kulu 04.09.2017 kohtuistungil osalemisega seoses kaks korda ja sealjuures kestis istung protokolli kohaselt 0,67 h, mitte 1,5 h. Seega tuleb kostja I menetluskuludest maha arvestada lepingulise esindaja ajakulu 2,33 h. Kohus loeb põhjendatud lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajaliseks mahuks 65,77 h (68,1-2,33). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, on kostja menetluskulud ülejäänud näidatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, sh dokumentaalse tõendi saamise kulu 200 eurot. Antud asjas on hageja esitanud arvukalt taotlusi ning menetlusdokumentide hulgas on mahukad ja detailseid andmeid sisaldavad tõendid, mille põhjalik analüüs oli vajalik. Samuti on toimunud asjas määruskaebemenetlus seoses hageja sooviga hagi muuta, mis lahenes lõpuks hageja kahjuks Riigikohtus. Õigusteenuse tunnihind on mõistlik ja vastab Riigikohtu praktikale (RKTKo 3-2-1-131-16). Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt ja määrata kostja I menetluskulude suuruseks 8618,56 eurot (65,77x128+200). Kohus mõistab hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 8618,56 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja I on lisaks palunud hagejalt välja mõista menetluskulude summalt viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus rahuldab vastava kostja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel. Kostja II pole menetluskulude nimekirja esitanud ning toimikust ei nähtu tema poolt kantud menetluskulusid. Seega jätab kohus kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.