Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-17-16158
Otsuse tegemise aeg ja koht
26 aprill 2018.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kohtuistungi toimumise aeg
Olev Mihkelson Elisa Eesti AS hagi A. V. ́i vastu võlgnevuse ja viiviste ning kahju hüvitamise nõudes Kirjalik menetlus
Hagihind
185,56 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Elisa Eesti AS (RK 10178070)
Hageja esindaja:
Piia Laks-Järve (IK 48607304253, e-post: [email protected] )
Kostja:
A. V. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx )
Kohtuasi
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Viru Maakohtu menetluses on Elisa Eesti AS hagi A. V. ́i vastu võlgnevuse ja viiviste ning kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt veebruaris 2013 varastati Tallinnas Külmallika 5 asuvast Nõmme Seikluspargi ruumidest A. L.`ile (ik xxx) kuuluv rahakott, milles oli viimasele kuuluv isikutunnistus nr A1561217. 16.05.2013 sõlmiti Endla tn 45, Tallinn Elisa Eesti AS esinduses A. L.`i nimel liitumisleping nr 2481880. 29.08.2013. lõpetas Hageja ühepoolselt vastavalt ESS § 100 lg 2 ja Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 8.4.1. Lepingu. 02.10.2013 Hageja andis võla sissenõudmiseks Lindorff Eesti AS-ile. 01.11.2013 edastas Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Hagejale päringu kriminaalasjas nr 13230111023. 04.11.2013 peatati võla sissenõudmine seoses kriminaalmenetlusega. 06.11.2013.a Hageja vastas päringule. 07.11.2013 esitas Hageja kriminaalasjas tsiviilhagi. 17.10.2017 edastas Põhja Ringkonnaprokuratuur Hagejale menetlusest kõrvaldamise määruse. Määruse kohaselt kohtueelse menetluse käigus on kindlaks tehtud, et 16.05.2013 esitas A. V. Tallinnas Endla 45 asuvas Elisa Eesti AS esinduses enda isiku tuvastamiseks A. L.i nimele välja antud isikutunnistuse A1561217 ning seejärel allkirjastas A. L.i nimelt liitumislepingu nr 2481880, mille alusel sai Kostja enda kasutusse abonentnumbri xxx. Muuhulgas oli määruses välja toodud, et kuna kuriteokoosseisud kaitsevad just dokumendi puutumatust, ei saa Hagejat käsitleda kannatanuna, kuna Hagejale ei põhjustatud vahetult kuriteoga kahju, vaid kahju on tekkinud kaudse tagajärjena, s.o lepingurikkumise tagajärjel (tasumata arvetega). Seega kriminaalmenetluse käigus on leidnud tõendamist, et tegelikult sõlmis Hagejaga Lepingu Kostja. Hageja palub kostjal välja mõista võlgnevus 185,56 eurot, sh 136,86 eurot põhivõlgnevus, 24,70 eurot viivised ja 24 eurot sissenõudmise kulud ning menetluskulud summas 75 eurot ning viivis menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale A. V. ́ile kätte 21.03.2018 isiklikult e-posti kaudu. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 185,56 eurot, sh 136,86 eurot põhivõlgnevus, 24,70 eurot viivised ja 24 eurot sissenõudmise kulud.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja A. V. ́i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas taotluse menetluskulude (riigilõivu) väljamõistmiseks summas 75 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.