Tallinna linna hagi XX vastu äriruumi valduse üleandmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
XX määruskaebus Hageja: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, registrikood 75017745), lepinguline esindaja Kristi Saar Kostja/ määruskaebuse esitaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Kadõševitš
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.02.2018 määrus ja teha uus määrus.
2.Võtta XX kaja Harju Maakohtu 22.11.2017 tagaseljaotsuse peale menetlusse, rahuldada kaja, taastada menetlus ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule eelmenetluse staadiumis.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Jätta rahuldamata XX taotlus täitemenetluse peatamiseks.
6.Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 417 lg 4 teine lause).
1(6)
Asjaolud ja menetluse käik
1.10.07.2017 esitas Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (hageja) hagi XX (kostja) vastu äriruumi valduse üleandmiseks kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks.
2.11.09.2017 võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama 21 päeva jooksul määruse kättesaamisest vastuse hagile. Hagiavaldust ja menetlusse võtmise määrust ei toimetatud kostjale isiklikult kätte. Käskjala vahendusel dokumentide kättetoimetamine ei õnnestunud. 28.09.2017 helistas kohtuametnik kostjale telefoninumbril XXXXXXXXX ning kostja kinnitas, et elab aadressil XXX Tallinnas. 02.10.2017 toimetati kostjale hagi koos lisadega kätte lihtkirjaga TsMS § 3141 lg-te 1 ja 2 alusel.
3.22.11.2017 rahuldas maakohus hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel lihtkirjaga. Kaja
4.21.02.2018 esitas kostja kaja ja palus taastada menetluse tsiviilasjas 2-17-10554 ning peatada täitemenetluse täiteasjas nr 195/2018/65.
5.Kostja ei saanud hagiavaldust koos lisadega kätte. Maakohus ei toimetanud hagi ja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte isiklikult ega elektrooniliselt. Kostja sai teada, et tema vastu on hagi esitatud ja hagi on rahuldatud tagaseljaotsusega, alles 05.02.2018, kui sai täitmisteate kohtutäitur Kaja Lillojalt.
6.Kajale lisas kostja vastuse hagile. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
7.21.02.2018 määrusega jättis maakohus kaja menetlusse võtmata, tsiviilasja menetluse taastamata ja täitemenetluse peatamata.
8.Kaja ei esitatud tähtaegselt ning tagaseljaotsus on jõustunud, jõustunud otsuse peale ei saa kaja esitada.
9.Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et ta ei olnud menetlusest enne täitmisteate kättesaamist teadlik. Kostja kinnitas kajas, et kohus on temaga 28.09.2017 telefoni teel vestelnud ning teavitanud teda tema vastu esitatud hagist. Kuna kostja oli menetlusest teadlik oleks ta pidanud ise hoolt kandma selle eest, et tähtaegselt vastata.
10.TsMS § 417 lg 6 kohaselt võib kohus enne kaja lahendamist määrusega peatada täitemenetluse või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu. Kohtul on õigus, mitte kohustus täitemenetlus peatada. Kuna maakohus ei võtnud kostja kaja menetlusse, siis jättis ta rahuldamata kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks. Määruskaebus ja selle põhjendused
11.08.03.2018 esitas kostja määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu 21.02.2018 määruse, taastada menetluse tsiviilasjas nr 2-17-10554 ja peatada täitemenetluse täiteasjas nr 195/2018/65.
2(6)
12.Kostja leidis, et kaja on esitatud tähtaegselt. TsMS § 415 lg 2 teise lause kohaselt võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada, kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult. Kostja sai täitemenetlusest teada 05.02.2018 ja esitas kaja 21.02.2018 ehk 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta sai algatatud täitemenetlusest ja ka tagaseljaotsusest teada.
13.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna kostja kinnitas kohtule oma elukoha aadressi, võis kohus hagimaterjalid kätte toimetada TsMS § 3141 lg 2 alusel. TsMS § 415 lg 1 p 1 (määruskaebuses ekslikult TsMS § 415 lg 2) kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt. Maakohus ei informeerinud kostjat, et loeb dokumendid TsMS § 3141 alusel kättetoimetatuks. Kostja ei eita, et sügisel 2017 võttis temaga ühendust Harju Maakohtu ametnik ja täpsustas tema aadressi menetlusdokumentide edastamiseks. Kohtuametnik ei selgitanud talle, et kohus edastab menetlusdokumendid lihtkirjaga ning menetlusdokumendid loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
14.Kostja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et kostja oleks pidanud ise hoolitsema selle eest, et ta hagile õigeaegselt vastab, kuna ta oli menetlusest teadlik. Kuna kohus ütles, et ta edastab kostjale dokumendid, jäi kostja dokumente ootama ja oli kindel, et ta saab need kätte isiklikult allkirja vastu. Menetluse edasine käik
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
16.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Määruse põhjendused
17.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele, vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 1 tuleb kaja menetlusse võtta ja rahuldada, menetlus taastada ning tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.
18.TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on tagaseljaotsuse tegemise üheks eelduseks see, et hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud. Kohus ei või teha tagaseljaotsust, kui hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud või kui kättetoimetamine ei olnud nõuetekohane.
19.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi saab lugeda kostjale nõuetekohaselt kättetoimetatuks. TsMS § 393 lg 1 sätestab, et kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte. Menetlusdokumendi saab lugeda TsMS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 mõttes kätte toimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada. Seda kinnitab nii TsMS § 306 lg 2, mille järgi menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses 3(6)
sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud, kui ka § 306 lg 3, mille järgi peab kättetoimetamine toimuma seaduses sätestatud viisil (Riigikohtu 01.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 19). Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus kostjale hagiavaldust püüdnud käskjala vahendusel kätte toimetada kolmel erineval päeval (tlk 34), kuid see ei õnnestunud. Kohus võttis kostjaga 28.09.2017 telefoni teel ühendust, et kontrollida kostja elukoha aadressi. Kostja kinnitas, et ta elab XXX Tallinnas. 02.10.2017 saatis maakohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel lihtkirjaga. Nimetatud sätte kohaselt võib menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta saata sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades, mille menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kolleegium leiab, et menetlusosalise poolt aadressi või sidevahendite avaldamiseks TsMS § 3141 lg 2 tähenduses saab lugeda vaid seda, kui menetlusosaline on avaldanud selget soovi saada menetlusdokumendid just tema märgitud kontaktandmeid kasutades ja on lisaks teadlik TsMS § 3141 lg 2 sätestatud tagajärgedest. Maakohtu õiendist (tlk 38) nähtub, et kostja kinnitas, et ta elab XXX Tallinnas, kuid õiendist ei tulene kostja kinnitust, et ta soovib menetlusdokumentide saatmist just sellele aadressile ega tema teadlikkust sellisel viisil menetlusdokumentide kättetoimetamise õiguslikest tagajärgedest. Kolleegiumi arvates eeltoodu tõttu ei saa hagiavaldust ja menetlusse võtmise määrust TsMS § 3141 lg 2 järgi lugeda kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatuks.
20.Kuna ringkonnakohus tuvastas, et maakohus ei toimetanud kostjale hagiavaldust ja menetlusse võtmise määrust nõuetekohaselt kätte, ei saanud maakohus tagaseljaotsust teha. Hagiavalduse kostjale nõuetekohaselt kätte toimetamata jätmine paneb kohtule TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi kaja rahuldamise kohustuse ilma hagile vastamata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolu tuvastamata.
21.Ringkonnakohus ei nõustu kostja määruskaebuse väitega, et tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult ning sellest tulenevalt hakkas kaja esitamise tähtaeg kulgema täitemenetluse algatamisest teada saamisega TsMS § 415 lg 2 järgi. Tagaseljaotsuse resolutsiooni p 6 järgi toimetati tagaseljaotsus kostjale kätte TsMS § 3141 lg 2 järgi lihtkirjaga. Avalik kättetoimetamine on reguleeritud TsMS §-s 317 ja lg 3 järgi toimub avalikult kättetoimetamine dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadanded. Lihtkirjaga TsMS § 3141 lg 2 alusel ja korras tagaseljaotsuse kättetoimetamine ei ole avalik kättetoimetamine.
22.Kolleegium leiab, et ebaõige on maakohtu määruse järeldus, et kaja ei olnud esitatud tähtaegselt ja selle menetlusse võtmise välistas asjaolu, et tagaseljaotsus oli kaja esitamise ajaks jõustunud. Tagaseljaotsus jõustub, kui sellele ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust. TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.
23.Kolleegium leiab, et 22.11.2017 tagaseljaotsust ei saa lugeda TsMS § 314 1 lg 2 alusel kostjale kättetoimetatuks samadel põhjendustel, kui ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud hagiavalduse kättetoimetamisega seonduvalt käesoleva määruse p-s 19.
24.Lisaks märgib kolleegium, et tsiviilasja toimiku materjalidest ei selgu, mis kuupäeval kostjale tagaseljaotsus kätte toimetati. Kohtute infosüsteemi andmetel toimetati 4(6)
kostjale ja tema esindajale nii hagiavaldus kui tagaseljaotsus kätte 26.02.2018. Kostja esitas kaja 21.02.2018, seega pidi kostja saama dokumendid varem kätte, kui nähtub kohtute infosüsteemist. Kostja märkis kajas, et ta sai tagaseljaotsusest teada 05.02.2018, kui sai isiklikult allkirja vastu kätte täitmisteate kohtutäiturilt.
25.TsMS § 307 lg 3 kohaselt, kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Tagaseljaotsuse TsMS § 307 lg 3 järgi kättetoimetamiseks on mh see, kui kostja on tagaseljaotsuse ärakirja saanud kohtult ilma, et kohus oleks järginud menetlusdokumentide kättetoimetamise sätteid. Samuti võib kostja olla saanud tagaseljaotsuse ärakirja muult isikult, sh kohtutäiturilt, kes on algatanud sama tagaseljaotsuse sundtäitmise menetluse.
26.Kostja väidete kohaselt sai ta tagaseljaotsuse tervikteksti kätte 05.02.2018 kohtutäiturilt. Kuna TMS § 24 lg 4 sätestab, et täitmisteatele lisatakse täitedokumendi ärakiri ja täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 22.11.2017 tagaseljaotsus, on usutav, et kostja sai tagaseljaotsuse ärakirja kätte 05.02.2018 koos täitmisteatega. Seega hakkas tähtaeg kaja esitamiseks kulgema 05.02.2018. Kostja esitas kaja 21.02.2018. Järelikult on kaja esitatud tähtaegselt.
27.TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Käesoleval juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna esineb TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestatud olukord. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebust lahendav ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama (Riigikohus 3-2-1-175-10, p 9). Kostja kaja vastab TsMS § 416 lg 1 nõuetele ja sellele on lisatud lg-s 2 nõutud asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (vastus hagile ja tõendid). Seega tuleb tsiviilasja menetlus eelmenetluse staadiumis taastada.
28.Kaja rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 5 esimese lause alusel kajalt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Kostja palunus kautsjoni tagastada Irina Kadõševitši arvelduskontole EE082200001100691253, kes on selle 20.02.2018 tasunud.
29.Kuna ringkonnakohus rahuldab kaja ja taastab menetluse ning ringkonnakohtu määrus ei kuulu edasikaebamisele ja see jõustub TsMS § 466 lg 3 viimse lause järgi selle teatavaks tegemisest, siis ei ole alust tagaseljaotsuse täitmist peatada, kuna pärast
5(6)
menetluse taastamist ei ole võimalik enam tagaseljaotsust täita. Seega tuleb kostja taotlus täitemenetluse peatamiseks jätta rahuldamata. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.