Otsuse avalikult teatavaks- 20. aprill 2018, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-15566
Tsiviilasi
OÜ NEPCon hagi Foorum Puit OÜ vastu 1826,32 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2098,69 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja OÜ NEPCon (registrikood 10835645; asukoht Filosoofi 31, 50108 Tartu), esindaja Priit Pööbo, e-post [email protected]; kostja Foorum Puit OÜ (registrikood 11533171; asukoht Piiroja, Lossimäe küla, Elva vald, 61009 Tartumaa), esindaja juhatuse liige Priit Kroonberg, e-post [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ NEPCon hagi Foorum Puit OÜ vastu.
2.Välja mõista Foorum Puit OÜ-lt OÜ NEPCon kasuks 1952 (üks tuhat üheksasada viiskümmend kaks) eurot ja 4 senti, millest 1826,32 eurot on põhinõue ja 125,72 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 18. oktoobri 2017 seisuga.
3.Välja mõista Foorum Puit OÜ-lt OÜ NEPCon kasuks viivis protsendina põhinõudelt 1826,32 eurot alates 19. oktoobrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud Foorum Puit OÜ kanda.
6.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-15566 OÜ NEPCon menetluskulude rahaliseks suuruseks 650 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ja 400 eurot lepingulise esindaja kulud.
7.Välja mõista Foorum Puit OÜ-lt OÜ NEPCon kasuks menetluskulud 650 eurot.
8.Välja mõista Foorum Puit OÜlt OÜ NEPCon kasuks viivis menetluskuludelt 650 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Toimetada otsus kätte poolte esindajatele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ NEPCon ja Foorum Puit OÜ XX.XX.XXXX käsunduslepingu NEPConi sertifitseerimislepingu. Lepingu kohaselt kohustus hageja teostama kostjale FSC tarneahela sertifitseerimist ja auditit. Hageja on osutatud teenuse eest esitanud arved nr XXX summas 1740 eurot ja XXX summas 86,32 eurot. Kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, on hageja arvestanud tasumata summalt viivist 0,022% päevas. Hageja selgitas, et hindamine ehk audit FSC süsteemis ei ole kunagi mingi ajaperioodi tegevuse sertifitseerimine ette- või tahapoole, vaid standarditele vastavuse hindamine konkreetsel hindamise/auditi läbiviimise ajahetkel. FSC standardid ja akrediteerimisreeglid nõuavad sertifikaadi 5-aastase perioodi jooksul viie auditi läbiviimist: esmane hindamine ehk audit ning neli korralist auditit teatud regulaarsete ajavahemike järel. Nõue kehtib absoluutselt kõikidele FSC sertifitseerimise teenust pakkuvatele firmadele üle terve maailma. Esmane sertifitseerimishindamine viiakse läbi, et tuvastada sertifikaadi taotleja süsteemide ning tegeliku tegevuse vastavust FSC standardi nõuetele konkreetse hindamise/auditi läbiviimise ajahetke seisuga. Sertifitseerimise käigus ei müüda sertifikaati, vaid hinnatakse sertifikaadi taotleja/säilitaja süsteemide-protseduuride ning tegeliku tegevuse vastavust FSC standardile. St teenuseks ei ole mitte sertifikaat, vaid auditi läbiviimine ning isegi kui ettevõtte süsteemidprotseduurid ning tegelik tegevus ei vasta FSC standardile, tuleb selle eest tasuda. Hageja ei nõustu kostja paljasõnalise väitega, et kostjale oleks võimaldatud arve osamaksetena tasumist kvartaalselt. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1826,32 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 125,72 eurot ning viivise 0,022% päevas alates 19. oktoobrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulu (riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu 875 eurot) palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja lisas avaldusele koopiad XX.XX.XXXX sertifitseerimislepingust, arvetest nr XXX ja XXX, meeldetuletuskirjadest (tl 6-22, 24, 25). Kostja vastus hagile Kostja hagi ei tunnistanud. Arved ei ole tõendatud ja arvetele on märgitud teenused, mida ei ole läbi viidud. Kostja on hagejale tehtud töö eest tema enda hinnakirja alusel tasunud. Lepingu kohaselt kohustus hageja teostama kostjale FSC sertifikaadiga seotud teenuseid. Teenuse saamise eelduseks teenuse osutaja poolt oli ettemaks järgmise aasta eest. Lähtuvalt 7. juuli 2015 hinnapakkumisest esitati 2016. aasta eest arve nr XXX. Kostja tasus esimese aasta puhul 1600 eurot ja 65 USD esmase hindamise kuludena. Esmane hindamine esimese aasta puhul hakkas sertifikaadi jõustumisest ehk 7. septembrist 2015 ja kestis 2016 septembrini. Ka hageja soovis esimese aasta pabereid näha 2016 septembris ning see kontroll on ettemaksuna tasutud. Poolte vahel lepiti kokku, et selline suur ettemaks on ainult esimesel aastal ja edaspidi jagatakse makse neljaks kvartaalseks makseks. Seda ka sellepärast, et FSC sertifitseeritud materjali müügimaht oli kostjal väike. 2016. aasta lõpupoole kontrollis hageja esimest aastat, sest ka loogiliselt võttes ei saa teist aastat ehk tulevikku hinnata, sest metsamaterjali ei ole reaalselt ostetud ja saematerjali jne ei ole reaalselt müüdud, niisiis ei ole midagi sertifitseerida ja kontrollida. Esimese aasta eest 2(5)
oli kostja aga juba vastavalt hinnapakkumisele tasunud. Kostja hageja teenuseid enam kasutada ei soovinud ja läks peale esimest aastat üle teise FSC sertifikaati pakkuvasse ettevõttesse ning on 2017 ja 2018 aastate eest tasunud juba uuele sertifitseerimise ettevõttele. Kostja lisas vastusele koopiad arvest nr XXX, kostja vastuskirjast, hageja vastusest osamaksetena tasumise võimaldamise kohta, sertifikaadi lõpetamise teatest, FSC tarneahela sertifitseerimise hinnapakkumisest (tl 44-55). Kohtu põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (tl 67-68).
2.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et NEPCon ja kostja on sõlminud XX.XX.XXXX EPConi sertifitseerimislepingu sertifitseerimisteenuse osutamiseks (tl 6-19). Kohtu hinnangul on nimetatud sertifitseerimislepingu näol tegemist tüüptingimustel sõlmitud teenuse osutamise lepinguga (käsunduslepinguga). Sertifitseerimislepingu kohaselt on osapoolte õigused ja kohustused kindlaks määratud lepingu punktides 3 ja 4. Lepingu p 3.1 järgi tagab NEPCon pädevuse ja lubade olemasolu sertifitseerimishindamiste läbiviimiseks ning koostab ja esitab kliendile auditiaruande, mille alusel teeb otsuse sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse pikendamise või peatamise või sertifikaadi kehtetuks tunnistamise kohta. Klient aga kohustub punktide 4.1 ja 4.2 järgi täitma sertifitseerimisnõudeid ja tasuma õigeaegselt põhihindamise ja iga-aastaste audititega seotud kulud, teenustasud ja akrediteerimistasud vastavalt NEPConi pakkumusele. Nähtuvalt hinnapakkumisest (tl 53) on FSC tarneahela sertifitseerimise esmase hindamise kulud 1550 eurot, millele lisanduvad administreerimistasud ja FSC logokasutamise tasu, ning järgneva aasta korralise auditi kulu 1450 eurot, millele lisandub käibest tulenev administreerimistasu. Poolte vahel puudub vaidlus, et esmane sertifitseerimishindamine viidi kostja suhtes läbi augustis 2015 ja selle teenuse eest esitatud arve nr XXX on kostja tasunud. Küll aga ei ole kostja tasunud vastavalt hinnakirjale järgneva 2016 korralise FSC tarneahela sertifitseerimise auditi eest ja administreerimistasu, milliste teenuste eest on hageja esitanud kostjale XX.XX.XXXX arve nr XXX koos käibemaksuga 1740 eurot ja XX.XX.XXXX arve nr XXX koos käibemaksuga 86,32 eurot.
3.Põhjendatud ei ole kostja väide, et ta tasus 2015 ettemaksu perioodi 2016-2017 eest. Sertifitseerimishindamise puhul ei ole tegemist tasuga sertifikaadi eest ega sertifikaadi kehtivusperioodi eest, vaid tasuga ettevõtte süsteemide-protseduuride vastavuse hindamise eest FSC standarditele. Kostja tasus 2015 esmase hindamisteenuse läbiviimise eest ja ei saanud tasuda hagejale ette 2016. aastal ette nähtud korralise hindamisteenuse/auditi eest. Sertifitseerimisteenuse osutamise puhul ei oma tähtsust, et ettevõte ei ole auditite vahelisel perioodil võimeline või soovinud FSC märgisega materjali osta ja/või müüa. FSC sertifikaadi olemasolu annab võimaluse oma toodangut FSC märgisega müüa ning asjaolu, et sertifitseeritud ettevõte mingil põhjusel seda võimalust ei kasuta, ei muuda sertifitseerimisprotsessi ega auditite nõudeid ega kohustust sertifitseerimisteenuse osutajale teenuse eest tasuda. Teenuse eest tasumisel ei oma ka tähtsust asjaolu, kas sertifitseeritud ettevõtte süsteemides ja/või tegevuses esines rikkumisi/puudusi, so mittevastavusi FSC standarditele või mitte. Lepingu p 9.2 järgi on sertifitseeritud ettevõttel õigus mis tahes ajal leping lõpetada, teatades sellest NEPConile kirjalikult 30 päeva ette. Lepingu lõpetamisel kaotavad kehtivuse ka kõik lepingu alusel antud sertifikaadid. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks ise soovinud sertifitseerimislepingut lõpetada. Hageja on märkinud, et 2016 korralise auditi läbiviimise eel ega ka auditi läbiviimise ajal ettevõttes kohapeal ei saanud hageja kostjalt mingit teavitust sertifikaadi kehtivuse lõpetamise soovi kohta. Nähtuvalt 15. veebruari 2017 kirjast (tl 49) on hageja lõpetanud seoses sertifitseerimisteenuse eest tasumata jätmisega kostja FSC tarneahela sertifikaadi kehtivuse
15.veebruaril 2017. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule kuni lepingulise suhte lõppemiseni. 3(5)
4.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on sertifitseerimislepingu järgi oma kohustuse läbi viia 2016 korraline FSC tarneahela sertifitseerimise audit täitnud, kostja on aga oma lepingulist põhikohustust tasuda teenuse eest vastavalt esitatud arvetele rikkunud. Hagi põhinõudes tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks 1826,32 eurot välja mõista.
5.Hageja nõuab kostjalt 18. oktoobri 2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 125,72 euro ja alates 19. oktoobrist 2017 põhinõudelt seadusjärgses määras lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sertifitseerimislepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so oma kohustuse mittekohane täitmine (XX.XX.XXXX arvest nr XXX (tl 21) nähtuvalt oli selle maksmise tähtaeg 5. detsember 2016 ja XX.XX.XXXX arvest nr XXX nähtuvalt oli selle maksmise tähtaeg 2. märts 2017). Kohus on seisukohal, et hageja 18. oktoobri 2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue 125,72 eurot on põhjendatud. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 1826,32 eurot alates 19. oktoobrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni.
6.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi täielikult, jätab poolte menetluskulud kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulu suuruseks antud asjas on 1125 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ja 875 eurot lepingulise esindaja kulud.
8.1.TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 2098,69 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 250 eurot. Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 250 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
8.2.Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud materjalidega tutvumises (0,25 tundi), hagejaga nõupidamises (0,25 tundi), hagiavalduse koostamises (1 tund), kostja vastusega tutvumises (1 tund), hagejaga nõupidamises (0,5 tundi), arvamuse koostamises kostja vastuse kohta (5 tundi), hagejaga nõupidamises (0,25 tundi), seisukoha koostamine ja esitamine kohtule 4(5)
(0,5 tundi); kokku seega 8,75 tundi tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude olemust (teenuse osutamise lepingu järgne tasu nõue), hagiavalduse vormi ja sisu ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas (lihtmenetluse asi, mille kohus lahendas kirjalikus menetluses, esitatud ei olnud suurel hulgal tõendeid), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamise eest kokku 400 eurot (4 tundi × 100 eurot). Kohus lähtub hageja menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et üldjuhul on asja materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga nõupidamised/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument.
8.3.Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 650 eurot (250 + 400). Nimetatud summa kuulub kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
8.4.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 650 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.