2-17-19165/5 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Lisaks võlgnevusele ja viivisele palub hageja kostjalt välja mõista arvete sissenõudmisega seotud menetluskulu summas 30 eurot. Vastavalt Tele2 Eesti AS teenuste kasutamise tingimuste p. 4.8 ja hageja hinnakirjale on teenuse osutajal on õigus kliendilt nõuda tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud menetluskulusid. Hinnakirja kohaselt on võla sissenõudmise tasu miinimumsumma 15 eurot. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega teenuse osutajal on õigus nõuda kliendile saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist teenuse osutaja hinnakirja järgi on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Hageja tõendeid, millest tuleneks tema poolt kostjale arvete/meeldetuletuste saatmine ja/või seoses nende saatmisega kulutuste tegemine ja kahjude kandmine, esitanud ei ole (hagiavalduses nimetatud maksemeeldetuletusi ei ole hageja kohtule esitanud). Hageja on esitanud kohtule kostjale väidetavalt postiasutuse kaudu saadetud võlateatise ja hagihoiatused, kuid kuna nimetatud dokumendid on saadetud Julianus Inkasso poolt, siis on kohus arvamusel, et nende dokumentide saatmise suhtes ei kehti Tele2 Eesti AS hinnakiri (teenuste kasutamise tingimuste p. 4.8 kohaselt võivad olla kulud tekkinud Tele2 Eesti AS esindajatel, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Julianus Inkasso OÜ oleks Tele2 Eesti AS esindajaks. AS Tele2 Eesti poolt on kostjale saadetud teatis nõude loovutamise kohta, kuid hinnakirjas ei sisaldu andmeid nimetatud teatise saatmise maksumuse kohta. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja taotluse liitumislepingust tuleneva menetluskulu, summas 30 eurot väljamõistmise osas rahuldamata.

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367. Kohus rahuldab hageja nõude summas 193,54 eurot, sh põhivõlgnevus 150,08 eurot ja viivised 43,46 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 193,54 eurot, samuti alates 23.12.2017 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (150,08 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja A. K. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 310 eurot, sh riigilõiv kogusummas 120 eurot (hagiavalduse esitamiselt 75 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt 45 eurot) ja õigusabi kulud 190 eurot. Riigilõiv Kohus leiab, et riigilõivu hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt, so summas 75 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv). Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, summas 45 eurot, väljamõistmist kostjalt, kuna käesolev hagi on esitatud iseseisva nõudena ning nõue ei ole hagimenetlusse tulnud üle maksekäsu kiirmenetlusest. Kohus kontrollis Kohtute Infosüsteemi kaudu ja tuvastas, et maksekäsu kiirmenetlus toimus tsiviilasja 2-16-111647 raames, hagi tuli üle hagimenetlusse, kuid kuna hageja ei kõrvaldanud kohtu poolt märgitud puudusi, siis 26.10.2016 määrusega keeldus kohus hagi menetlusse võtmast. Kohtumäärusega jäeti kõik menetluskulud hageja enda kanda, sh tasutud riigilõiv. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, summas 45 eurot, väljamõistmise nõudes taotluse rahuldamata. Õigusabikulud Kohus leiab, et hageja menetluskulude (õigusabikulude) hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 190 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga (hagiavaldus ei ole oma mahult suur, sisuline osa moodustab ca 3 lk), tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja