Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

AS Koduliising esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Vitali Botšarovi vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 611,64 eurot, intressi 59,25 eurot, lepingutasu 20 eurot, meeldetuletuste saatmise kulu 15 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 42,87 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 30. märtsil 2017. a laenulepingu, mille kohaselt väljastas laenuandja laenusaajale laenu 611 eurot 64 senti Veljekoda OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenu ja intresside tagastamine pidi toimuma 15. aprillist 2017 kuni 15. märtsini 2018. Intressimäär on 15 % aastas. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostjale saadeti 16. augustil 2017. a kirjalik ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldi laenuleping alates 30. augustist 2017 ülesse. Kostja võlgnevus laenu põhiosa tasumisel on 19. jaanuari 2018. a. seisuga 611 eurot 64 senti ja intresside tasumisel 59 eurot 25 senti. Hageja on arvestanud viivist määras 15 % aastas. Hageja viivisenõue on 19. jaanuari 2018. a seisuga seega 42 eurot 87 senti. Kostjale saadeti 20.04.2017, 26.04.2017, 22.06.2017, 29.06.2017, 19.07.2017 ja 25.07.2017 meeldetuletuskirjad. Hagejal tekkis seoses sellega võla sissenõudmise kulu 15 eurot. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 7. märtsi 2018. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 7. märtsil 2018. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 23. märtsil 2018. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Hagi kohaselt palub hageja mõista kostjalt menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb riigilõiv summas 125 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.