XX hagi T OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja õigusvastase tegevuse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01. veebruari 2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja: T OÜ (registrikood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 01. veebruari 2018 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud XX kanda. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1.XX esitas 19.01.2018 Harju Maakohtule hagi T OÜ ja YY vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista rahalise hüvitise mittevaralise kahju tekitamise eest kohtu poolt määratud õiglases summas ja kohustada kostjaid mitte väljastama Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-18584 tehtud 31.05.2016 määrusele mittevastavaid arstitõendeid CC kohta. Hageja teavitas 24.01.2018 kohut, et hagejal puudub teave YY isikuandmete kohta ja ta palus määrata kostjaks ainult T OÜ.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja lapse CC suhtlemise kord reguleeritud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-18584, milles on toodud välja ka suhtlemise kord juhuks, kui laps haigestub. Lapse haigestumist tuleb tõendada arstitõendiga, mille kohaselt on vastunäidustatud lapse transportimine ja õues viibimine. Vastava arstitõendi on lapse ema UU kohustatud esitama hagejale viivitamatult. Hageja ei ole saanud lapsega kohtuda alates 28.04.2016. Enamasti on kohtumiste ärajäämise põhjuseks lapse haigestumine. Lapse ema tugineb YY väljastatud arstitõenditele, mis on mittekohased, kuna ei vasta jõustunud kohtulahendis märgitud ning kostjale ja YY-le teadaolevale nõudele.
3.Hagejale tekitati kahju tema isikliku õiguse rikkumisega ja seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 ja p 7 kohaselt. Kuna kostja ja YY poolt väljastatud kohtulahenditele mittevastavate arstitõendite abil vältis lapse ema isa ja lapse suhtlemist vähemalt 19-l korral, siis saab YY käsitleda lapse ema kui otsese kahju tekitaja kaasaaitajana. Kostja vastutab VÕS § 1054 lg 1 alusel. Kohtulahendile mittevastavate arstitõendite väljastamise tõttu said kahjustada hageja õigused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja ja YY tegevus on olnud süüline vähemalt hooletuse vormis. Kohtulahendid on kohustuslikud täitmiseks kõigile. Kostjad olid teadlikud kohtulahendis sisalduvast nõuetekohase arstitõendi väljastamise kohustusest. Kuna kostjad seda kohustust ei järginud, siis oli tegemist seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hagejale tekitati hingelist valu ja kannatust.
4.Kuna lapse ema ei täida kohtulahendeid, tuleb kostjat ja YY kohustada mitte väljastama arstitõendeid, kus puudub märge selle kohta, kas last on võimalik haiguse tõttu transportida või mitte ja kas lapse õues viibimine on vastunäidustatud või mitte. Iga uus nõuetele mittevastav arstitõend tooks kaasa uue mittevaralise kahju tekkimise juhtumi. Maakohtu määrus
5.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda.
6.Määruse põhjenduste kohaselt on hagi rahuldamine välistatud. Hagi põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu 31.05.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-18584 reguleeritud muu hulgas suhtlemise korraldamine juhuks, kui laps peaks haigestuma. Kohtumääruse resolutsiooni kohaselt tuleb lapse haigestumist tõendada arstitõendiga, mille kohaselt on vastunäidustatud lapse transportimine ja õues viibimine. Vastava arstitõendi on ema kohustatud esitama isale viivitamatult.
7.Hageja ei ole kohtu ette toonud, et eeltoodud kohtulahendi pooleks oleks ka kostja ja et kostjale oleks kohtumäärusega määratud kohustusi. Kohtumääruses on hageja väitel väljendatud, et vastava arstitõendi on ema kohustatud esitama isale. Seega on lapse ema, mitte kostja kohustus tõendada lapse haigestumist arstitõendiga, mille kohaselt on vastunäidustatud lapse transportimine ja õues viibimine. Määruse resolutsioonist ei tulene hageja selgituse järgi, et kostjal on sellise arstitõendi väljastamise kohustus. Kostjal on üksnes sellise arstitõendi väljastamise võimalus tulenevalt patsiendi esindaja sellekohasest taotlusest, tingimusel, kui kostja tööd reguleerivad õigusaktid seda võimaldavad. Hageja ja
tema lapse kohtumiste ärajäämiste põhjusteks sai olla lapse ema poolt esitatud tõend, mitte kostja poolt väljastatud tõend.
8.Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kostja on käitunud õigusvastasel viisil ja toonud sellise käitumisega kaasa hagejale mittevaralise kahju tekkimise. Kuivõrd kohtule ei nähtu nõude maksmapanekuks kostja õigusvastane tegu, ei ole hageja nõude eeldused täidetud. Kohtumääruse resolutsioonis ei ole määratud vajaliku tõendi vorminõuded ega selle väljastamiseks kohustatud isikud. Kohtulahendid on täitmiseks kohustuslikud üksnes määruses märgitud isikutele määruses märgitud ulatuses. Kostja ei pidanud oma töös vaidlusaluseid kohtumäärusi järgima. Kohtule ei nähtu ka kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumist.
9.Kuivõrd hageja on kahjuhüvitise nõude sidunud kostja poolt kohtumääruste rikkumisega, on hageja nõue perspektiivitu, kuna kohtumääruse resolutsioonis ei ole kostjale kohustusi pandud. Samal põhjusel on perspektiivitu ka hageja teine nõue kohustada kostjat mitte väljastama Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-18584 tehtud 31.05.2016 määrusele mittevastavaid arstitõendeid CC kohta, kuivõrd määruse resolutsioonis ei ole määratud, milline on nõuetekohane arstitõend, mida kostja peab väljastama. Määruskaebus
10.Hageja palub maakohtu määruse tühistada, saata hagiavaldus tagasi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud kostja kanda.
11.Kaebuse kohaselt jääb hagejale arusaamatuks maakohtu käsitlus, et hageja ja tema lapse kohtumiste ärajäämiste põhjusteks sai olla lapse ema poolt esitatud tõend, mitte kostja poolt väljastatud tõend. Tõendi väljastas kostja lapse ema palvel kohtutäiturile ilma igasuguse diagnoosita, kuigi oli teadlik kohtumääruse nõuetest arstitõendi väljastamisel.
12.Kohus ei oleks tohtinud hagi menetlusse võtmisest keelduda põhjusel, et kostjat ei kaasatud varasemasse menetlusse, kostjale ei ole kohtumäärustega mingeid kohustusi pandud ja kohtumääruste resolutiivosas ei ole kostjale arstitõendi sisu- ja vorminõudeid kehtestatud. Samuti on põhjendamatu jätta hagi menetlusse võtmata põhjusel, et hageja ema, mitte kostja kohustuseks on esitada arstitõendeid.
13.Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Isikuõigused kui põhiõigused on põhiseaduse ja seadustega kaitstud. Seetõttu esitas hageja hagivalduse oma seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus jättis tähelepanuta, et hagi kostja vastu oli esitatud kaasaaitaja vastu. Hageja ei eita, et tegelik süüdlane on UU, kuid perearst aitas teadlikult kahju tekkimisele kaasa.
14.On selgusetu, kes on kostja poolt tervishoiuteenust osutanu, kuna YY ei ole kostja arstide nimekirjas. Kõikidele küsimustele saaks vastused kohtumenetluse käigus.
15.Maakohus oleks pidanud hagi menetlusse võtmise otsustamisel kontrollima, kas hageja on nõude aluseks olevad asjaolud hagiavalduses välja toonud, st kas hageja on tuginenud sellele, et hageja õigusi on rikutud ja kostja on selles osaline. Kahju hüvitamise eeldused olid hagiavalduses esitatud ja kohus ei oleks tohtinud selle menetlusse võtmisest keelduda.
16.Maakohus asus ilma kostja vastava vastuväiteta seisukohale, et hageja ei ole kostja õigusi rikkunud ja seeläbi asus sisuliselt kostja poolele, rikkudes seeläbi ka TsMS § 4 lg-s 2 sisalduvat õigusnormi. Olukorras, kus maakohtule võis jääda hagi esitamise õigus
ebaselgeks, oleks ta pidanud küsima vastavat seisukohta kostjalt. Maakohus seda ei teinud. Samuti ei andnud kohus pooltele võimalust jõuda kompromissini. Menetluse edasine käik
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
19.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi perspektiivituse tõttu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õigesti menetlusse võtmata. Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, miks on hagi rahuldamine hageja esitatud põhjenduste alusel välistatu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostja töötaja on väljastanud tema lapse kohta arstitõendeid, millel ei ole märgitud vastunäidustust lapse transportimisele ja õues viibimisele.
21.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ilma vastunäidustuse märketa väljastatud arstitõendite väljastamine oli õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p-de 4 ja 7 järgi, kuna need ei vastanud hageja ja lapse ema suhtlemiskorda kehtestava kohtumääruse tingimustele. Õige on maakohtu seisukoht, et kohtumäärus ei pane kostjale kohustust väljastada arstitõendeid määratud vormis ja määratud sisuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa arstile ka vastavat kohustust panna, kuna arst peab oma eriala professionaalina saama erinevate vastunäidustuste esinemise või puudumise üle otsustada lähtuvalt konkreetsest olukorrast. Hagiavaldusest ei nähtu, mil viisil rikub kostja tegevus arstitõendite väljastamisel hageja isiklikke õigusi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 4 järgi.
22.Lisaks eeltoodule ei selgu hagiavaldusest ka see, kuidas tekitab arstitõendite väljastamine hagejale kahju. Hageja väidetest nähtuvalt ei saa arstitõend, millel puudub märge vastunäidustuse kohta lapse transportimiseks ja õues viibimiseks, olla aluseks isa ja lapse kohtumise ärajäämisele. Kui arstitõenditele ei ole märgitud, et lapse transportimine ja õues viibimine on vastunäidustatud, ei peaks isa ja lapse kohtumine ära jääma ning need tõendid ei saa ka hagejale põhjustada hingelist valu ja kannatusi.
23.TsMS § 372 lg 3 kohaselt võib kohus vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. See, et kohus ei pidanud vajalikuks kostjat antud juhul ära kuulata, ei ole menetlusnormi rikkumine, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks. Kohus saab hagi menetlusse võtmise lahendamisel hinnata selle perspektiivitust (perspektiivikust) hagiavalduses toodud asjaolude alusel, st ilma kostja vastuväideteta. Hageja väide TsMS § 4 lg-s 2 sätestatu rikkumise kohta maakohtu poolt ei ole asjakohane.
24.Ebaõige on hageja väide, et maakohus oleks pidanud suunama pooli kompromissile. TsMS § 4 lg 4 järgi peab kohus kogu menetluse ajal tegema endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Seega ei ole kohtul õigust suunata isikuid menetluse väliselt kompromissi sõlmimisele. Hagejal tegelik õiguskaitsevajadus puudub.
25.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Reet Allikvere