Swedbank AS hagi Kaisa Järve ja Katrin Söödori vastu 15817,60 euro väljamõistmiseks
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
16 947,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Gertu Pillenberg (e-post [email protected]). Kostja I: Kaisa Järve (isikukood xxxxxxxxxxx, avalduses märgitud elukoht xxx xx-xx, xxxxxxxx xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx-xxxxx xxxxx x, xxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post xxx@xxx). Kostja II: Katrin Söödor (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht: xxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post xxx@xxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista Kaisa Järvelt ja Katrin Söödorilt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks põhivõlg 14 038 (neliteist tuhat kolmkümmend kaheksa) eurot ja 89 senti, sissenõutavaks muutunud intress 225 (kaksada kakskümmend viis) eurot ja 79 senti, sissenõutavaks muutunund viivis põhinõudelt 1538 (tuhat viissada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 47 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis varakindlustuselt 14 (neliteist) eurot ja 45 senti. Kaisa Järve ja Katrin Söödor on solidaarselt kohustatud tasuma viivist põhinõudelt 14 038 (neliteist tuhat kolmkümmend kaheksa) eurot ja 89 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 700 (seitsesada) eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.28.11.2007 sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr 07-200995-EV, mille alusel andis hageja kostjatele laenu 25 741 eurot (lisa 1). Lepingu tingimuste kohaselt oli intressimäär 6 kuu Euribor + 3.000 %, maksepäev 10. kuupäev ning laenu tagastamise lõpptähtpäev 10.11.2037. Lepingu tagatiseks oli hüpoteek kinnistul asukohaga xxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx). 17.05.2013 sõlmiti hageja ning kostjate vahel laenulepingu lisa, mille kohaselt oli laenusummaks 23 735,83 eurot, intressimäär 6 kuu Euribor + 3.250 %, lõpptähtpäev 10.02.2038, laenu tagatis jäi samaks. Lepingu lisa punkti
4.2.kohaselt, kui laenusaajaid on rohkem kui üks, vastutavad kõik laenusaajad laenulepingu täitmise eest panga ees solidaarselt. Lepingu lisa punkti 4.4 järgi lasus kostjatel kohustus maksta laenusumma tagasi ja tasuda intressi laenulepingus ja laenulepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Osamaksed ning intress summad ja arv kajastusid pooltevahelises maksegraafikus. Lepingu lisa punktist 4.6 tulenevalt oli hagejal õigus võtta laenulepingu ja laenulepingu tüüptingimuste alusel tasumisele kuuluvad maksed maha laenulepingus märgitud arvelduskontolt. Kostjad kohustusid tagama, et vastavad summad oleksid tähtaegselt laenulepingus märgitud arvelduskontol olemas. Hagejal oli õigus olukorras, kus eeltoodud arvelduskontol puuduvad laenulepingu ja laenulepingu tüüptingimuste kohaselt tasumisele kuuluvad summad, võtta tasumisele kuuluvad summad maha kostjate teistelt arvelduskontodelt.
2.Laenulepingu tüüptingimuste punkti 3.1 kohaselt oli kostjatel kohustus tasuda intressi laenulepingus toodud tingimustel vastavalt graafikus toodud summadele. Maksegraafik oli kostjatele kättesaadav internetipanga vahendusel. Hageja lähtus intressi arvestamisel tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast (tüüptingimuste punkt 3.2). Intressi arvestus algas laenusumma või selle osa laenusaajate kasutusse andmise päevast.
Viimane intress kuulus tingimuste kohaselt tasumisele lepingu lõppemise päeval. Laenulepingu punktist 3.15 tulenevalt oli kostjate poolt iga kuu hagejale tasumisele kuuluv makse (laenusumma osamakse ja intressi makse kokku) kuni laenusumma tagastamise lõpptähtpäevani võrdne. Pärast igat intressimäära muutmist koostatud graafiku järgne igakuiselt tasumisele kuuluv makse erineb laenusumma väljastamise järgselt koostatud esimeses graafikus toodud igakuisest tasumisele kuuluvast maksest intressimäära muutusest tingitud intressi makse suuruse muutumise tõttu. Lepingu lõppemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress 225,79 eurot.
3.Kostjad pidid tagama, et arvelduskontol oleks maksepäeval, s.o iga kuu 10. kuupäeval, piisavalt rahalisi vahendeid intressi ja hooldustasu debiteerimiseks hageja poolt. Kostjad oli oma kohustuste täitmisega viivituses, millest tulenevalt võttis hageja kostjaga II 2016 jaanuarikuus telefoni teel ühendust ning suunas teda võlgnevust tasuma, mida kostja II ka tegi. 2016. aasta maikuus jäid kostjad taas makseviivitusse. Kuna kostjad oma lepingust tulenevaid kohustusi enam ei täitnud, saatis hageja neile 03.06.2016 teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Teatise kohaselt andis hageja kostjatele võimaluse tasuda lepingust tulenev intress ja võlgnevus kogusummas 262,01 eurot. Teatisega andis hageja kostjatele täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning avaldas, et juhul kui kostjad oma võlgnevust ei tasu, loeb hageja kostjatega sõlmitud lepingu lõppenuks ning et kõik lepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Kostjad võlgnevust ei likvideerinud. Tulenevalt lepingu rikkumisest, luges hageja kostjatega sõlmitud lepingu ülesöelduks alates 21.06.2016 ning kogu nõue summas 22 336,67 eurot muutus sissenõutavaks.
4.Hageja pöördus 09.08.2016 täitmisavaldusega Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa poole ning avaldas soovi rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue kinnisasja xxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) müügi arvelt. Kinnisasja müük osutus esialgse hinnaga arvatust keerulisemaks ning 03.02.2017 koostas kohtutäitur vara ümberhindamise akti, mille kohaselt oli vara hinnaks peale ümberhindamist 9400 eurot. Eeltoodud hinnaga õnnestus kinnisasi kohtutäituril 09.03.2017 müüa. 05.04.2017 saatis hageja kostjatele teate täitmata jäänud kohustuste osas, kuid vaatamata nõudele tasumist ei järgnenud. Lepingust tulenev hageja põhinõue kostjate vastu on hagi avalduse esitamise seisuga 14 038,89 eurot.
5.Lepingu lisa punkti 4.9 kohaselt kohustusid kostjad kindlustama tagatisega koormatud vara panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsis ning esitama kindlustamist tõendavad dokumendid hagejale ühe nädala jooksul pärast lepingu jõustumist. Kostjad sõlmisid kindlustuslepingu Swedbank P&C Incurance AS-iga, millest tulenevalt oli neil kohustus tagada kindlustusmaksete jaoks vajaliku summa olemasolu arvelduskontol. Kostjad olid kindlustusmaksetega viivituses kogusummas 14,45 eurot.
6.Hageja hinnangul olid lepingupooltel lepingust tulenevad vastastikused kohustused, mis olid VÕS § 8 lg-st 2 tulenevalt lepingu pooltele täitmiseks kohustuslikud. Lähtudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama sätte lõike 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostjad ei ole siiani oma kohustusi hageja ees täitnud, vaid on otsinud viise kohustustest kõrvale hoidmiseks. Kostjatel oli lepinguliselt kohustus tagada vabade vahendite olemasolu kindlalt kuupäeval. Lepingu rikkumise hetkeks oli pooltevaheline laenusuhe kestnud juba üheksa aastat, millest tulenevalt oli kostjatele teada, millal hageja täitmist nõuab. Vastavalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on
kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tuginedes VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
7.Hageja andis kostjatele täiendava võimaluse oma kohustuste täitmiseks hageja ees, kuid kahjuks tulemuseta. Olukorras, kus võlgnik rikub lepingut, on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võlgnikult kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles. Lepingu tüüptingimuste punkti 10.1.2 kohaselt on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohast täitmist, teatades sellest laenusaajatele kirjalikult, kui laenusaajad ei täida kohaselt varalisi kohustusi. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hinnangul olid kostjad oma kohustustest teadlik, kuna need oli teatavaks tehtud alates lepingu sõlmimisest nii telefoni, tavaposti kui ka eposti vahendusel. Riigikohus on ts.asjas nr 3-2-1-53-16 sedastanud, et VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist.
8.Laenulepingute tüüptingimuste punktist 7 tulenevalt olukorras, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, hageja hinnakirjas toodud määra alusel. Hageja hinnakirjajärgne viivis vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1538,47 eurot. Kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste (va intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel (vastas seadusele, ajas muutuv).
9.VÕS § 101 lg 1 annab võlausaldajale õiguse võlgnikupoolsel kohustuse rikkumisel nõuda lisaks kohustuse täitmisele muu hulgas kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 võimaldab võlausaldajal nõuda rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kõrvalnõudena nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Käesolevas asjas on aastane viivisesumma 14 038,89 euro suuruselt nõudelt 1129,68 eurot. Hageja seisukoht kostjate 04.12.2017 vastusega seoses
10.Hageja hinnangul on kostjate vastus meelevaldne ning sisaldab suures osas isiklikku suhtumist hagejasse, mitte õiguslikult pädevaid ega tõeseid vastuväiteid. Tulenevalt hagi esemest ning hagiavalduses esitatud nõudest ja sellest, et kostjad ei ole ühtegi oma väidet tõendanud, vastab hageja neile arvamusavaldustele, mis on seotud hagiavaldusega esitatud tõenditega.
11.Hagiavalduse lisa 14 näol on tegemist laenukaardiga, s.o lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttega. Laenukaardile on märgitud laenulepingut nr 07-200995-EV teenindava
laenukonto omaniku nimi, s.o laenusaajate kokkuleppel Kaisa Järve (kostja II tütar). Hagejal ei ole õigust kohtule ega teisele laenusaajale (s.o kostjale II) avaldada kostja I konto väljavõtet. Väljavõtte sisu on pangasaladus krediidiasutuste seaduse § 88 lg 1 mõttes, mille kohaselt käsitatakse pangasaladusena kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta. Hageja laenukaardil kajastuvad summad ühtivad laenulepingusse tehtud maksetega, olenemata makse teostajast. Hagejal puudub kohustus eraldi välja tuua, kumb kostja laenumakseid teostas. Tegemist on asjaoluga, mis on oluline üksnes kostjate omavahelises sisesuhtes ja antud menetlusse ei puutu. Kostjad ei esitanud sellekohaseid tõendeid, mis annaksid alust hageja laenukaardi väljavõttes kahtlemiseks.
12.Maksegraafik väljastati kostjatele laenulepingu sõlmimisel ning soovi korral oli kostjatel võimalik lisaks paberkujule ka internetipangas laenu teenindava konto kaudu maksegraafikuid vaadata. Hageja märgib, et nii laenulepingu punkti 4.3. kui ka selle lisa punkti 4.4. kohaselt kohustusid kostjad maksma laenusumma tagasi ja tasuma pangale intressi laenulepingus ja laenulepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Kostjate poolt hagejale tasumisele kuuluvate laenusummade ja intressi maksete suurused ja hulk on toodud graafikus. Pooled leppisid kokku, et graafikut ei allkirjastata. Kostjatel lasus kohustus tasuda laenusumma osamakseid ja intressi makseid tähtaegselt ka juhul, kui nad ei ole graafikut kätte saanud.
13.Hageja ei säilita igakordseid maksegraafikuid, kuna need muutuvad ajas ja kõigil hageja klientidel on ligipääs maksegraafikutele. Laenulepingu tüüptingimuste punkti 5.1 järgi on panga poolt edastatav graafik informatiivse tähendusega. Punkti 5.3. kohaselt edastab pank graafiku laenusaajale 7 (seitsme) pangapäeva jooksul laenulepingus või hilisemas kirjalikus teatises märgitud posti- või e-posti aadressil või Swedbanki internetipanga kaudu. Laenusaaja teatab pangale, kui ta ei ole eelnimetatud aja jooksul graafikut kätte saanud. Vastava teate saamisel saadab pank laenusaajale graafiku uuesti. Punkti 5.4 järgi laenulepingu kehtivuse aja jooksul teeb pank laenusaajale graafiku tasuta kättesaadavaks. Laenusaaja saab graafikuga tutvuda Swedbanki internetipangas, kuid laenusaaja taotlusel väljastab pank talle graafiku laenulepingu tüüptingimuste punktis 5.3. toodud korras posti või e-posti teel.
14.Kummastav on kostjate paljasõnalised väited laenusumma ning vastava dokumentatsiooni osas olukorras, kus kostjad tasusid laenumakseid kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o alates 2007. Kostjad täitsid aja jooksul endale võetud kohustusi ning tagasid laenumakseteks vajalike summade olemasolu laenu teenindaval kontol või teostasid muul viisil makseid. Kostjate poolt on pahatahtlik peale täitemenetlust nii hageja kui ka kohtu koormust suurendada sisutühjade ning tõendamata väidetega.Vastusele on laenukaardile täiendavalt lisatud laenumaksete graafik, viiviste ja intressi arvestus. Maksegraafikust nähtub, et laenumaksete ning intressi tasumise päev ühtis lepingus sätestatud maksepäevaga, s.o iga kuu 10. kuupäev.
15.30.05.2017 esitatud hagiavalduse punktides 2.3-2.4. on hageja esile toonud intressi nõude alused. Näiteks kuulus 10.01.2016 tasumisele intress summas 55,70 eurot, mis lisandus varasemale võlgnevusele summas 112,49 eurot. 13.01.2016 teostati intressimakse summas 118,50 eurot, millise makse tagajärjel oli võlgnevus 49,49 eurot, 01.02.2016 tasuti võlgnevus. Alates 10.05.2016 tekkis kostjatel püsiv maksehäire, mille tagajärjel tekkis muuhulgas intressivõlgnevus. Lepingu nr 07-200995-EV lõppemise seisuga (s.o 21.06.2016) oli sissenõutavaks muutunud intress kogusummas 225,79 eurot.
16.Kuna pärast lepingu ülesütlemist muutus kogu laenujääk sissenõutavaks, hakkas viivis kogunema põhiosa jäägilt, s.o 21 910,43 eurolt. Lepingu tagatis õnnestus realiseerida 09.03.2017 hinnaga 9400 eurot, millest kohtutäituri tasud läksid maha, seega hagejale laekus 8163,15 eurot. Nimetatud summa laekus hagejale 21.03.2017 ning selle arvel kustutati lepingust tulenevaid nõudeid (põhiosa ja varakindlustus). Kuna tagatise müügist ei jätkunud kogu põhiosa võlgnevuse kustutamiseks, siis viivised kogunesid edasi. 21.03.2017 laekumise järgselt tegi programm muudatused laenukaardil ning viivise arvestus jätkus summalt 14 075,55 eurot. Laenukaart ei kajasta viivise suurust igakuiselt, kuna viivise kogusumma kajastub programmis automaatselt, kui laenukontol toimub raha liikumine (tulenevalt põhisumma muutumisest). Näiteks nähtub laenukaardilt põhiosa võlgnevuse osas, et 21.03.2017 toimus laekumine summas 1409,83 ja 6540,86 eurot ja seejärel kajastus automaatselt laenukaardil ka uus viivise võlgnevuse summa, mis 10.04.2016-21.03.2017 eest kokku oli 1325,11 eurot. Enam üksikasjalikumalt ei ole hagejal võimalik kostjatele intressi ja viivise arvestust esile tuua, laenukaart on väga põhjalik ja täpne dokument, mida kohtud ja menetlusosalised on ajas aktsepteerinud. Käesoleva menetlusdokumendi lisaks oleval exceli tabelis on kõik summad täiendavalt välja toodud.
17.Kostjad on oma vastuse punktis 3.4. kummalisel seisukohal, et laenulepingu lisa on tühine, kuna see on sõlmitud vastuolus heade kommetega. Kostjate selgitused on õiguslikult ebapädevad ning ei vasta TsÜS §§ 86, 87 sätestatule, millest tulenevalt hageja ei analüüsi täiendavalt kostjate sellekohaseid väiteid. Hageja meenutab kostjatele, et laenulepingu lisa sõlmimine oli laenusaajate soov. 17.05.2013 kõigi osapoolte allkirjadega lepingu lisa punktist 3.17.3 tuleneb, et pooled leppisid kokku, et laenusaaja saab intressi maksepuhkus kuni 10.08.2013. Laenusaaja tasub intressi maksepuhkuse aja eest tasumisele kuuluva intressi ühes summas lisa jõustumise päeval. Punkti 3.17.4 järgi kannab pank lisa jõustumise päeval laenulimiidi arvelt laenulepingus märgitud arvelduskontole 281.00 EUR, ilma laenusaaja poolse täiendava maksekorralduseta. Pank võtab lisa jõustumise päeval arvelduskontolt eelnimetatud summas 215.00 EUR maha intressi maksepuhkuse aja eest tasumisele kuuluva intressi katteks ning ülejäänud summa võtab pank maha laenulepingust tulenevate võlgnevuste katteks. Lepingu lisaga andis hageja kostjatele täiendavat laenu intressi ja muude võlgnevuste tasumiseks 281 eurot, millest tulenevalt oli lisa sõlmimisel kostjate kasutuses olev laenusumma 23 735,83 eurot. Hageja andis lepingu lisaga kostjatele täiendavat laenu kohustuste täitmiseks. Tegemist on laenu põhiosasse kuuluva summaga, mille kasutamine määratleti kindlaks eritingimustega.
18.Tulenevalt asjaolust, et sõlmitud lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga, millise ülesütlemisel on seadusest tulenevalt teiste lepingutega võrreldes rangemad nõuded, ei olnud hagejal enne VÕS § 416 lg 1 tingimuste saabumist võimalik laenulepingut kostjatega üles öelda. Laenulepingust ning selle lisast nähtuvalt on laenusaajateks nii Kaisa Järve kui ka Katrin Söödor. Lepingutes ei ole märgitud laenu sihtotstarvet (vt lepingute punkti 3.2), millest tulenevalt oli laenusaajate valik, milleks nad saadud laenusummat kasutavad ja kuidas omavahel jagavad. Laenulepingu ning selle lisa punktist 3.14 tulenes, et laenumakseid tasutakse kostja I kontolt. Lepingu ning selle lisa punktist 4.2. tulenes kostjate solidaarvastutus. Kohased ei ole kostjate väited, et kostja II ei mõista võlaõiguslikke sätteid, kuna kostja II osales tehingus vabatahtlikult ning kinnitas oma allkirjaga lepingul, et luges selle enne allkirjastamist läbi.
19.Hagejal on seadusest ning lepingust tulenev õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist mõlemalt kostjalt. Laenulepingu sõlmimine oli mõlema kostja vaba tahe ning sellise
kohustuse võtmisel tuli kostjatel arvestada, et neil tuleb laenusumma hagejale tagastada ning et laenusaajad vastutavad laenukohustuse täitmise eest hageja ees solidaarselt, st et hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist mõlemalt kostjalt korraga. Asjaolu, et laenusumma kanti kostja I arvelduskontole, oli kostjate omavaheline kokkulepe ning praktikas on tavapärane, et laenulepingu alusel antav laenusumma kantakse ühe laenusaaja kontole. Kostjate näol on tegemist ema ja tütrega, kes soovisid laenu saada ja sõlmisid seetõttu hagejaga laenulepingu, millest tulenevate kohustuste eest vastutavad laenusaajad solidaarselt. Asjaolu, et laenusumma kanti vaid ühe laenusaaja kontole, ei vabasta kostjat II lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega vastutavad hageja ees mõlemad kostjad täies ulatuse. Võlaõigusseaduse § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kui solidaarnõuete täitmise tagajärjel tekivad kostjatel teineteise osas sisesuhtest tulenevad tagasinõuded, tuleb need esitada käesoleva menetluse väliselt.
20.Laenulepingu nr 07-200995-EV allkirjastamisel 2007. aastal andis hageja kostjatele laenu 25 741 euro ulatuses. Laenu väljastamise hetkel oli tagatisvara väärtus suurem kui võetud laenusumma, millest tulenevalt oli laen selle andmise hetkel kogu ulatuses tagatud, vastasel juhul ei oleks hageja kostjatele laenu andnud. Kostjad viitavad eeltoodud asjaolule ka oma 04.12.2017 vastuse punktis 3.1., mille kohaselt oli võimalik seada hüpoteek summas 33 873 eurot (530 000 krooni). Olukorras, kus kinnisasja väärtus ajas langeb, ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja leiab, et kostjad oleksid pidanud oma vastuväited seoses kinnisvara väärtusega esitama täitemenetluse kestel. Kostjatel oli võimalik täitemenetluse kulgu pidurdada alates lepingu lõppemisest (s.o 21.06.16) kuni täitemenetluse lõpuni (s.o 09.03.17). Kui võlgnik soovib lahendada täitedokumendi põhjal tekkivaid materiaalõiguslikke vaidlusi, siis on võlgnikul võimalus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluses võlgnikuna osalev isik saab selle hagiga panna maksma kõik oma vastuväited täitedokumendi järgsele võlale. Selle hagi alusel tuleb kindlaks teha mh see, kui suur on tagatud võlg, millised on kõrvalnõuded ning kas ja millal muutus võlg sissenõutavaks. Antud juhul on hageja ning kostjad kokku leppinud, et hagejal kui hüpoteegipidajal on TMS § 2 lg 1 p 19 tulenevalt õigus pöörduda kohtutäituri poole ja nõuda AÕS § 352 lg 1 tuginedes, et hüpoteegi realiseerimiseks müüdaks koormatud kinnisasi, mida hageja lepingute ülesütlemise järgselt ka tegi. Hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks, st tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamiseks sattunud viivitusse. Kui hüpoteegipidaja ei ole põhistanud, et tagatud nõue on sissenõutavaks muutunud, peab täitur keelduma täitemenetluse algatamisest.
21.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 14 038.89 eurot, tasumata intress 225.79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1538.47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis varakindlustuselt 14.45 eurot, viivis põhinõudelt alates 31.05.2017 ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja menetluskulude nimekiri koosneb tasutud riigilõivust 700 eurot. Kostjate I ja II vastus hagile
22.Kostja I nõuete suurust ei tunnista, kuna nõuete arvestuslikud alused on ebaõiged, nõue on tõendamata ja ebaselge ega ole kooskõlas tegelike asjaoludega ning kehtivate õigusaktidega. Hageja on esitanud kostjate vastu solidaarnõude summas 15 817,60 eurot, millele lisandub viivis alates 31.05.2017 8.02% aastas põhinõudelt (summalt 14038,89). Hageja ei ole
hagiavalduses välja toonud ei põhinõude ega ka kõrvalnõuete kujunemise käiku. Ka ei selgu hagist, millises määras, millise perioodi eest hageja viivist nõuab. Kostjalt on ära võetud hageja tegevusetuse – nõuete selge ja ühemõttelise tõendamatuse tõttu oma õiguste kaitsmise võimalus. Hageja ei võimaldada siseneda kostjal I internetipanka ega tuvastada alates laenulepingu lõppemisest laenukontol nr xxxxxxxxxxxx sisalduvat, millises suuruses ja kelle poolt maksed tehtud on ning kuidas on hageja makseid kasutanud lepingutingimuste täitmiseks. Seega puudub kostjal I võimalus asjakohaste dokumentide alusel teostatud maksete jaotamist hageja poolt hinnata ja ka hageja nõuetele vastuväiteid esitada. Hageja poolt lisas 14 tõendina esitatud enda loodud kogumik (22 leheküljel) ei kajasta andmeid tõeselt (näiteks, tõendi alusel võib arvata, et kostja I tasus makseid hagejale alates 2014 suvest, mida kostja I ei teinud, et kostja üks on teinud makse summas 6540.86, mida kostja I ei ole teinud), ei ole asendatav pangakonto/laenukonto väljavõttega ega ka maksegraafikutega ning ei oma tõendi kaalu, mille alusel kohus saaks isikutelt hageja nõudesummad välja mõista.
23.Hageja nõue solidaarnõudena kostja II suhtes on alusetu, kuna kostja I kinnitab, et laenu sai hagejalt kostja I mitte kostja II. Kostja I sai kaks sihtotstarbelist laenu: 04.12.2007.a. summas 25 741 eurot - 4/5 osa kinnistust nr 1619437 asukohaga xxxxx xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx ostmiseks ja laenulepingu sõlmimise eest tasumiseks ning 17.05.2013 summas 281 eurot - hagejale intresside ja 28.11.2007 sõlmitud laenulepingu lisaks nimetatud uue laenulepingu sõlmise tasuks (märgitut on tõendanud hageja esitatud tõendiga).
24.Kostja I peab vajalikuks kohtule selgitada, et hageja ütles laenulepingu kostjale I üles oma jäikuse ja paindumatuse tõttu asjaajamises, olukordi ebaobjektiivselt hinnates, tekitades kahju endale ning korvamatut kahju kostjatele ja nende pereliikmetele. Kostja II omas kinnistust xxxxx (talust suurusega 3.3 ha) 1/5 osa. Kostja I on kostja II tütar ja soovis osta kinnistust kolmandale isikule kuuluvat 4/5 osa, mille hind oli 25 565.- eurot (400 000.krooni), et koos ema perega kostja I paljulapselist peret kasvatada. Kostja I pöördus hageja poole laenu saamiseks, sai laenu ja omandas 4/5 kinnistust. Laenu tagamiseks seati kogu kinnistule hüpoteek hageja kasuks, millega kostja II nõustus. Kostja I ja kostja II pere elasid koos xxxxx kinnistul kuni 2012. aasta suveni, mil kostja I koos perega lahkus. Kinnistu kasutusvaldus kogu ulatuses jäi kostjale II. Kuna kostja I kinnistut elamiseks ei vajanud, pöördus kostja I kostja II nõusolekul korduvalt hageja poole, paludes nõustuda maksekohustuse ja 4/5 kinnistu üleandmisega kostja II omandisse. Hageja põhjendamatult ei nõustunud. Tekkis konflikt kostja I ja hageja vahel, mis päädis asjaoluga, et kostja I avas 2014. aasta suve lõpul pangakonto SEB pangas ja keeldus hagejale laenumakseid tegemast, lootes märgitu alusel olukorra lahendamisele. Hageja ei lõpetanud laenulepingut, vaid asus alusetult survestama ja kohustama kostjat II laenu- ja intressimakseid tegema ilma, et kostja II laenu ja laenu eest vara oleks saanud. Kostja II lootis, et hageja nõustub 4/5 kinnistu omandiõiguse ümbervormistamisega kostjale II, mida ei juhtunud. Kostja II, jõudnud 2016.a. alguskuudel veendumusele, et tal puudub omand ja kohustus makseid tasuda, lõpetas maksete tegemise. Märgitu päädis hageja poolt 21.06.2016 laenulepingu ülesütlemisega.
25.Kostja II hageja nõuet ei tunnista. Kostja II ei vaidlusta, et allkirjastas 28.11.2007 hagejaga laenulepingu, kuna tundmata VÕS sätestatut, sai aru, et laenulepingu allkirjastamine on vajalik kostja I laenu tagamiseks ja hüpoteegi seadmiseks kostja II varale - 1/5 osale kinnistust nr xxxxxxx asukohaga xxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx. Kostja II hagejalt märgitud lepingu alusel laenu ei saanud, sõlmitud laenuleping kostja II
suhtes oli rahatu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-70-09 selgitanud, et hea usuga vastuolus on ka vastuoluline käitumine ja teise lepingupoole eksitamine, mida kostja II hagejale ette heidab.
26.Hagejal, juhindudes TsMS § 230, lasub hagi aluseks olevate nõuete tõendamiseks tõendite esitamise kohustus. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja II vahel 28.11.2007 sõlmitud laenulepingu ja selle lisa (sõlmitud 17.05.2013) alusel oleks kostja II kuni käesoleva ajani hagejalt laenu on saanud. Hageja on tõendanud, et ta kostjale II laenu ei andnud, vaid andis laenu kostjale I selleks, et kostja I omandaks 4/5 osa kinnistust nr xxxxxxx asukohaga xxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx. VÕS § 396 sätestab laenulepingu mõiste, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega ei ole hageja toiminud kostja II suhtes VÕS eelmärgitud sätete kohaselt ja kohtul tuleb hagi kostja II suhtes jätta laenulepingu rahatuse tõttu kogu ulatuses rahuldamata ning menetluskulud mõista välja hagejalt kostja II kasuks. Kostjal II puudusid vajadused laenu võtmiseks kinnistu mõttelise osa omandamiseks ning on tõendatud, et laenu vajas kostja I. Olukorras, kus kostjal I erimeelsuste tõttu hagejaga 2014. aasta suvest alates makseid ei teinud, kasutas hageja kostjat II ära, ahistas teda ja kohustas tagastama laenu, mida kostja II ei ole saanud.
27.Kostja I ja kostja II avaldavad, et enne laenu andmist kostjale I nõudis hageja kinnisvara xxxxx turuväärtuse hindamises akti, mille kostja I tellis ja milline võimaldas seada hageja kasuks hüpoteegi summas 33 873 eurot (530000.- krooni). Kostjatele on teada, et hageja ise hindas kinnistu xxxxx turuväärtuse vastava aktiga ümber 2013. aasta aprillis-mais 30 000.eurole (mille eest tasus kostja I), ajal kui kostja I taotles laenu tagasimakseks maksepuhkust. Hageja poolt lisatud tõenditest nähtub, et hageja nõudel müüs kohtutäitur hüpoteegiga koormatud vara 9400 euro eest enampakkumisel, millest kohtutäitur kulude maha arvamisel kandis hagejale 8163 eurot. Kostjatele ei ole teada, mil viisil hageja ja kohtutäitur järeldustele jõudsid, et 2013. aastast kuni 2016. aastani oli vara väärtus langenud 3.2 korda (30 000:9400), kuigi avaliku teabe kohaselt on märgitud ajast kinnisvara hinnad kasvanud – seda nähtuvalt vara ümberhindamise aktist (hageja tõend lisas 10). Kostjaid menetlusse ei kaasatud ja hageja korraldusel täitemenetluses toimunud kiirmüügiga tekitati kostjatele kahju summas 17 500 (30 000-12 500) eurot. Kostjad olid oma tegevusega vara väärtust, alates selle omandamisest olulises mahus suurendanud: pannud sisse kinnistul olevasse elamusse veevarustuse ja kanalisatsiooni, teinud kuurile ja laudale uue katuse, ehitanud elamule korstna, keldri, teostanud renoveerimistöid elamule. TMS § 74 kohaselt asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Tavapraktika ja TMS § 74 lg 3 kohaselt arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kostjad ei teadnud täituri toimingutest vara hindamisel/ümberhindamisel ja hageja ei teinud ettepanekuid kostjatele müüdava vara turuväärtuse määramiseks. Eelmärgitu annab kinnitust, et hageja ei ole kostjate suhtes käitunud heas usus, aidates kaasa kostjate vara müügile üle kolme korra madalama hinnaga vara turuväärtusest. Hageja ei võimaldanud kostjatel müüa ka vara ise kohtutäituri kontrolli all.
28.Kostjad on seisukohal, et hageja nõuete aluseks olev 17.05.2013 sõlmitud nn laenulepingu lisa võib olla tühine TsÜS § 86 lg 1, lg 2 p 2 ja § 87 sätetel, kuna see võib olla vastuolus heade kommetega ning seadusega. 17.05.2013 kui lisa laenulepingule sõlmiti (kus märgiti, et laenusumma 23 454.83 on kostja käes, millele lisandub 281 eurot), milline on sisuliselt
uus laenuleping, mitte laenulepingu lisa, oli hageja eesmärk nähtuvalt tõenditest suurendada intressi ja karmistada laenulepingu tingimusi kostjale I (kostja I taotles ainult laenu maksepuhkust, milles lepingu lisa ei vormistatud). Kuna kostjal I oli tekkinud hagejaga 28.11.2007 sõlmitud laenulepingu nr 07-200995-EV järgi nii põhivõla, intresside kui viiviste võlgnevus juba aastal 2014, oli hagejal tekkinud õigus leping üles öelda ja pöörata sissenõue tagatiseks olnud ühishüpoteegile, kuid hageja seadis lepingu ülesütlemisest ja tagatistele sissenõude pööramisest loobumise tingimuseks, et vana laen refinantseeritakse ning sissenõutavaks muutunud intresside ja viiviste nõuded loetakse uue laenu põhivõla hulka ning lepingu tingimusi karmistatakse. Sellega võidi luua vajalikud eeldused VÕS § 113 lg 6 sätestatud keelu, mille kohaselt ei ole lubatud viivist nõuda intressi ja viivise tasumisega viivitamise korral, täitmisest kõrvale hoidmiseks: tekitati näilik lepingute paljusus ning uue lepinguga ehk lisaga kehtestatud tingimustel võidi hakati nõudma intresse ja viiviseid 28.11.2007 sõlmitud lepingu alusel arvestatud intressidelt ja viivistelt.
29.Kostjad ei nõustu ka hageja arvutatud viivistega ja menetluskuludega põhjustel, et puuduvad nimetatud võlgnevuste arvestamise alused ja ka seetõttu, et hagejal puudus lepingust tulenev õigus kasutada laekuvaid summasid kulude või viiviste katteks, sest kostjat I ei olnud nendest nõuetest teavitatud. Võla sissenõudmise kulude, viiviste ja muude kohustuste nõudmine on hageja kui laenuandja õigus, mitte kohustus. Võlgnev lepingupool ei pea talle teadaolevast asjaolust, et ta on viivituses, automaatselt järeldama, et laenuandja kohaldab tema suhtes õiguskaitsevahendit. Kostjad on seisukohal, et selleks, et hagejal kui laenuandjal oleks õigus võlglaselt laekuvatest summadest kustutada lepingus ettenähtud järjekorras kulude, viiviste ja muid nõudeid, peavad need nõuded olema võlglasele teatavaks tehtud. Seega saab hageja nõudesumma nii viivistes kui ka põhiosas olla arvestuslikult ebaõige.
30.Kostjad on seisukohal, et hagejal olid kõik võimalused jätkata kostja I laenusuhteid kostjaga II juba 2014. aasta suve lõpus või konkreetsel mittenõustumisel lõpetada laenuleping septembris 2014. Hagejale on olnud õigussuhete lahendamine üle jõu käiv kuni täiturile nõude esitamiseni augustis 2016, mis on ebamõistlikult pikk aeg ja on võimaldanud hagejal aastaid pahausksena kostjate arvel hõlptulu teenida ja alusetult rikastuda (nii viivistes, muudes kuludes kui ka intressides). Kostjad taotlevad menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist selliselt, et hagi rahuldamisel jäetaks kõik menetluskulud hageja kanda.
31.Kostjad taotlevad asja lahendamist kirjalikus menetluses järgmistel põhjustel: hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid – kostja I ja kostja II pangakonto väljavõtteid, millest nähtuvalt saaksid kohus ja kostjad hinnata hageja poolt kostjatele I ja II laenu andmist ja kostjate I ja II tehtud toiminguid. Hageja ei ole esitanud laenu tagasimaksegraafikut, mille alusel kohus ja kostjad saaksid hinnata intresside ja viiviste arvestamise aluseid. Seega puuduvad asjas kõige olulisemad tõendid, mille alusel hageja nõude suurust hinnata. Hageja ei ole tõendanud, et esitatud tõendil - hageja enda poolt koostatud laenukaardil, kajastuvad summad ühtivad kostjate pangakontodel olevate maksetega, kuupäevade ja maksesummadega; hageja informatsioon kohtule on eksitav selles, et kostjatel on võimalik internetipangas laenu teenindava konto kaudu maksegraafikuid (kostjal II puudus algusest peale) ja laenukontosid (kostjal II puudus algusest peale) vaadata. Kostjate pangakontod on suletud, pääs kontodele puudub mistõttu kostjatel andmete hankimise võimalus puudub. Kostjad taotlevad jätta hagi ainuüksi selle tõendamatuse tõttu kogu ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
32.VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik andma teisele isikule laenu ja laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Pooled ei vaidle selle üle, et laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täidetud, mistõttu oli hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel leping üles öelda ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuste täitmist, millised jäid pärast tagatisvara realiseerimist rahuldamata.
33.Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et hageja nõue solidaarnõudena kostja II suhtes on alusetu ja hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et kostja II oleks hagejalt laenu saanud. Laenulepingust nr 07-200995-EV nähtuvalt oli laenusaajaid kaks: kostja I ja kostja II /tl 810/. Seega on tegemist solidaarvõlgnikega olenemata sellest, kelle arvele laenuraha kanti ning milline oli laenusaajate omavaheline kokkulepe laenu tagastamise osas. Hagejal on käesoleval juhul seadusest ja lepingust tulenev õigus nõue esitada nii kostja I kui ka kostja II vastu, sealjuures on hageja valik, kelle vastu ta hagi esitab. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kui solidaarnõuete täitmise tagajärjel tekivad kostjatel teineteise suhtes sisesuhtest tulenevad tagasinõuded, tuleb need lahendada käesoleva menetluse väliselt. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-128-10 tulenevalt vastutavad võlausaldaja ees kostjad (kui solidaarselt vastutavad laenusaajad) igal juhul solidaarselt. Sisesuhtes võib teatud juhtudel vastutada vaid üks isik ja kui sisesuhte järgi mittevastutav isik on täitnud kohustuse võlausaldajale, on tal tagasinõudeõigus teise solidaarselt vastutava isiku ees. Sellisel juhul tekibki sisesuhtes olukord, kus vastutab vaid üks isik, kuid see ei muuda solidaarset vastutust võlausaldaja ees.
34.Kostja I selgituse kohaselt lõpetas ta laenumaksete tegemise, kuna oli laenu kaudu omandatud kinnistult lahkunud ega vajanud seda enam. Kostjate selgituste kohaselt oli kostja II valmis laenumakseid edasi tasuma (ja tegigi seda mõnda aega) tingimusel, et saab kostjale I kuuluva osa vaidlusalusest kinnistust (4/5) enda omandisse. Kostjate selgitustest nähtub, et kostja I soovis laenukohustusest vabaneda ja oli valmis oma osa kinnistust andma kostja II omandisse. Tegemist oli laenusaajate sisesuhtega, kus omavahelised kokkulepped kohustuste ja omadi jaotuse osas ei vajanud hageja nõusolekut seni, kui see ei mõjutanud nende solidaarkohustust hageja ees, st hageja ei saanud takistada kostjate omavahelisi kokkuleppeid laenu tasumise ja omandi üleandmise osas, kuid tal oli õigus keelduda laenulepingu muutmisest selliselt, et kostja I laenukohustusest vabaneks. Kohtul ei ole võimalik hinnata, kas hageja keeldumine lepingu muutmisest oli õigustatud või mitte, kuid VÕS § 13 lg 1 järgi saab lepingut muuta vaid lepingupoolte kokkuleppel.
35.Kostjate seisukohad hageja nõude ebaselguse ja tõendamatuse kohta on kohtu hinnangul alusetud. Hageja on esitanud kohtule kõik kõnesoleva lepinguga seotud dokumendid, mis kajastavad arusaadavalt lepingu sõlmimist, laenu tagastamist, intressi ja viivise arvestust, lepingu ülesütlemist, tagatisvara realiseerimist ja kõnesoleva haginõude kujunemist. Kohtule jääb arusaamatuks, millist hageja poolt mitteesitatud, kuid kostjale I vajalikku teavet kajastaks kostjale I kuulunud laenukonto nr xxxxxxxxxxxx väljavõte. Kostjad ei ole vaidlustanud võla olemasolu või suurust, mille tulemusena leping üles öeldi. Kostjad tunnistavad, et lõpetasid laenu tasumise laenusaajate sisesuhtest tuleneval põhjustel ning hagejaga tekkinud erimeelsuste tõttu.
36.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjatel oli võimalik täitemenetluse kulgu kontrollida ja mõjutada alates lepingu ülesütlemisest kuni täitemenetluse lõpuni. Pärast laenulepingu ülesütlemist pidid kostjad eeldama, et hageja pöördub kohtutäituri poole tagatisvara realiseerimiseks. Täitemenetlus kestis 09.08.2016 kuni 09.03.2017, s.o 7 kuud, seega ei olnud tegemist kiirmüügiga. Kostjate väited, et nad ei teadnud täituri toimingutest vara hindamisel ja ümberhindamisel ning hageja ei võimaldanud neil vara ise müüa kohtutäituri kontrolli all, on kohtu hinnangul tõendamata ja ka asjakohatud, kuna võlgnikul on seadusest tulenev õigus ja võimalus kõikidest täitetoimingutest teada saada. TMS § 82 järgi küsib kohtutäitur enne alghinna muutmist sissenõudja ja võlgniku seisukohta ning TMS § 137 järgi kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjale sissenõude pööramise sätteid. Vara ümberhindamise aktist /tl 35/ nähtuvalt on kohtutäitur kostjaid vara ümberhindamisest 03.02.2007 informeerinud. TMS § 217 lg 1 järgi võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai tead või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. TMS § 218 lg 1 järgi võib kohtutäituri otsuse peale esitada 10 päeva jooksul sellest teada saamisest kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Seega, kui täitemenetluses rikuti võlgnike õigusi, oli neil õigus ja võimalus esitada vastavasisulisi kaebusi. Käesoleva hagi menetlemisel ei oma eelkirjeldatud etteheited kohtutäituri või sissenõudja tegevusele enam õiguslikku tähendust.
37.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled sõlmisid 28.11.2007 laenulepingu, mis kohustas kostjaid laenu tagasi maksma ja tasuma intressi. Kostjad oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ja neilt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlg ehk tagastamata laen summas 14 038,89 eurot ning tasumata intress 225,79 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas. Kui lepingus on kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepingus ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostjatele viivist seaduses sätestatud intressimääras, nagu oli lepingus kokku lepitud. Kuna kostjad on kohustuste täitmisega viivituses alates maksete lõpetamisest 2016 aastal, on hageja viivisenõue põhjendatud. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude esitada selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjatel välja mõista viivis kuni hagi esitamiseni põhinõudelt 1538.47 eurot ja varakindlustuselt 14.45 eurot ning alates 31.05.2017 viivis 0,022% päevas põhinõudelt.
38.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannavad menetluskulud kostjad. Hageja menetluskulu koosneb tasutud riigilõivust 700 eurot, milline summa tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, s.o seaduses sätestatud määras.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.