Eesistuja Malle Seppik, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Tiina Rüütle, Aino-Valve Rüütle ja Dara Savinova avaldus kaasomandi ebaseaduslike ümber- ja juurdeehituste kõrvaldamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiina Rüütle, määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldajad Tiina Rüütle, Aino-Valve Rüütle ja Dara Savinova
Aino-Valve
Rüütle
ja
Dara
Savinova
Puudutatud isik 1Home Group AS, esindajad vandeadvokaadid Mikk Lõhmus ja Merli Mäesalu Asja läbivaatamise kuupäev
19. märts 2018. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2017. a määrus nr 2173903 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.
Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Tiina Rüütlele.
tsiviilasjas
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tiina Rüütle, Aino-Valve Rüütle ja Dara Savinova (avaldajad) esitasid 12. märtsil 2017 Harju Maakohtule avalduse 1Home Group AS (puudutatud isik) kohustamiseks kõrvaldada kaasomandi ebaseaduslikud ümber- ja juurdeehitused. Ühtlasi taotlesid avaldajad esialgse õiguskaitse kohaldamist, paludes seada käsutuskeeld puudutatud isiku kolmele korteriomandile asukohaga Tallinnas Narva mnt 100–1, 100–3 ja 100–6. Maakohus jättis 14. märtsi 2017. a määrusega avaldajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
2.Avaldajad esitasid 31. augustil 2017 uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid kanda puudutatud isiku korteriomanditele kinnistusraamatu registriosa kolmandasse jakku järgmise sisuga märkuse: „Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2173909 on korteriomandi suhtes käimas vaidlus, milles teised kaasomanikud nõuavad käesoleva korteriomandi omanikult kaasomandi osale tehtud ümber- ja juurdeehituste likvideerimist,“ või alternatiivselt vastuväite „Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2173909 on korteriomandi suhtes käimas vaidlus, milles teised
2-17-3903 kaasomanikud nõuavad käesoleva korteriomandi omanikult kaasomandi osale tehtud ümber- ja juurdeehituste likvideerimist.“ Taotluse põhjenduste kohaselt on puudutatud isik teatanud avaldajatele, et ta võõrandab kaasomandi osa Vene Föderatsiooni juriidilisele isikule. Pärast kaasomandi osa võõrandamist ei ole puudutatud isikul enam võimalik avaldust rahuldavat kohtulahendit täita. Kohtulahendi täitmise võimalikkuse tagamiseks on vajalik välistada olukord, kus korterite potentsiaalne ostja ei oleks menetlusest teadlik. Märke või vastuväite kinnistusraamatusse kandmine ei koorma puudutatud isikut ebaproportsionaalselt.
3.Maakohus rahuldas 1. septembri 2017. a määrusega avaldajate esialgse õiguskaitse taotluse ja määras kanda puudutatud isiku korteriomandite kinnistusraamatu registriosa kolmandasse jakku järgmise sisuga vastuväide: „Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2173909 on korteriomandi suhtes käimas vaidlus, milles teised kaasomanikud nõuavad käesoleva korteriomandi omanikult kaasomandi osale tehtud ümber- ja juurdeehituste likvideerimist.“ Maakohus leidis, et avaldajate esiletoodud asjaoludel võib lahendi täitmine avalduse tagamata jätmise korral raskeneda või tingida vajaduse eriõigusjärgluse korral uue avalduse esitamiseks. Avaldus märkuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks jääb rahuldamata, kuna märkust kohtuvaidluse ajaks hagi tagamise korras kinnistusraamatusse ei kanta. Märkus kantakse kinnistusraamatusse vaid seaduses sätestatud juhul. Praegusel juhul ei ole märkuse sissekandmine esialgse õiguskaitse raames võimalik ega põhjendatud. Avaldajate nõuete tagamiseks on piisav ja adekvaatne abinõu kanda kinnistusraamatusse vastuväide. Sellega välistatakse heauskne omandamine ja laiendatakse lahendi õigusjõudu võimalikele õigusjärglastele. Vastuväide võimaldab saavutada keelumärkega sama tulemuse, kuid sellega ei blokeerita kannete tegemist kinnistusraamatusse. Lahendi õigusjõud kehtib vastuväite korral ka kinnisasja korduva võõrandamise korral. Vastuväide ei ole puudutatud isikule märkimisväärselt koormav ja on poolte huve kaaludes vaidluse lahendamise ajaks mõislik meede.
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega avaldajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19. oktoobri 2017. a määrusega maakohtu määruse ja jättis avaldajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4771 lg 1 ja § 616 järgi esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul lubatud, kuid avaldajate õigustatud huvisid arvestades ei saa selle abinõuna kanda kinnistusraamatusse vastuväidet. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 2 järgi on vastuväite sissekandmise eelduseks olemasolev ebaõigsus kinnistusraamatus omandi või sisse kantud muu õiguse osas, mille puhul ähvardab õiguse kaotus heauskse omandamise tõttu. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnistusraamatusse ei ole kantud vaidlusaluse kinnisasja ebaseaduslikke juurde- ja ümberehitusi. Samuti on avaldajad ise selgitanud, et kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osad juurde ehitatud osa ei hõlma ega kajasta. Seega ei ole vastuväite kinnistusraamatusse sissekandmise eeldused täidetud. Lisaks ei ole vajadust 2(6)
2-17-3903 reguleerida praegust olukorda vastuväite kinnistusraamatusse kandmisega põhjendusel, et lahendi õigusjõudu tuleb laiendada puudutatud isiku võimalikele õigusjärglastele. Kui kaasomandis olevat asja on oluliselt muutnud asja omaniku õiguseellased, siis on teistel kaasomanikel õigus nõuda endise olukorra taastamist ka õigusjärglastelt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldajad paluvad määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja uue määrusega avaldajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada või saata asi uueks lahendamiseks maa- või ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis olukorras, kus tema hinnangul ei saa kinnistusraamatusse kanda vastuväidet, hinnangu andmata avaldajate alternatiivsele taotlusele kanda kinnistusraamatusse märkus. AÕS-i kohaselt on võimalik kanda kinnistusraamatusse märkus, mis kajastab informatsiooni kaasomanikevaheliste suhete kohta. Ringkonnakohus kohaldas valesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, kui leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole avaldajate õiguste kaitseks vajalik. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et avaldajad on taotlenud õiguskaitset kindlustamaks kohtulahendi (sund)täitmise võimalikkust puudutatud isiku õigusjärglaste vastu, mitte oma nõudeõiguse säilitamiseks puudutatud isiku õigusjärglaste suhtes.
8.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Avaldajad esitasid avalduse kaasomandi ebaseaduslike ümber- ja juurdeehituste kõrvaldamiseks ning palusid esialgse õiguskaitse korras avalduse tagamiseks seada puudutatud isiku korteriomanditele märge (märkus või vastuväide) asjas toimuva õigusvaidluse kohta.
11.Kolleegium nõustub esmalt ringkonnakohtuga, et seaduse järgi on avaldajatel õigus taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. TsMS § 4771 lg 1 järgi saab hagita menetluses kohaldada esialgset õiguskaitset üksnes seaduses sätestatud juhul. Võimaluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks näeb korteri- ja kaasomandiasjades ette TsMS § 616, mille kohaselt võib kohus asja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel kohaldada määrusega hagita menetluses avalduse tagamiseks vajalikku esialgset õiguskaitset. TsMS § § 4771 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb asja lahendamisel juhinduda TsMS § 378 lg 4 esimesest lausest, milles sätestatakse, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. TsMS § 378 järgi on hagi tagamise abinõuks mh kohtu vajalikuks peetud muu abinõu (TsMS § 378 lg 1 p 10).
3(6)
2-17-3903
12.Kinnistusraamatusse võib kanda märke kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (AÕS § 65) tagamiseks (vastuväide), samuti muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus) (vastavalt AÕS § 63 lg 1 pd 2 ja 4).
13.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et avaldajate avalduse esialgse õiguskaitse korras tagamiseks ei ole võimalik kanda kinnistusraamatusse vastuväidet. Ringkonnakohus kohaldas AÕS § 63 lg 1 p 2 õigesti. Praeguses asjas ei esitatud avaldust kinnistusraamatus kande parandamiseks AÕS § 65 tähenduses. Tuvastatud asjaoludel ei ole kinnistusraamatu kanne ebaõige, seega ei ole vastuväite kinnistusraamatusse sissekandmise eeldused täidetud.
14.Põhjendatud on määruskaebuse etteheide, et olukorras, kus ringkonnakohus eitas vastuväite kinnistusraamatusse sissekandmise võimalust, tulnuks ringkonnakohtul hinnata avaldajate alternatiivset taotlust kanda avalduse esialgse õiguskaitse korras tagamiseks kinnistusraamatusse märkus. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult avaldajate alternatiivse taotluse tähelepanuta. Kolleegium selgitab järgmist. Märkus kantakse kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul (vt eespool viidatud AÕS § 63 lg 1 p 4 ja AÕS § 631 lg 7). Tagamaks stabiilsust kaasomanikevahelistes suhetes, sätestatakse AÕS §s 79, et kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes (AÕS § 79 lg 1) ning kaasomandis oleva kinnisasja puhul kehtivad nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse (AÕS § 79 lg 2). Kõnealusest sättest tulenevalt on kinnistusraamatusse lubatud kanda märkusi kaasomanikevaheliste asja kasutamise kokkulepete kohta. Avaldajad on esitanud avalduse kaasomandi ebaseaduslike ümber- ja juurdeehituste kõrvaldamiseks. AÕS § 72 lg 1 esimese lause järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Samuti tuleneb AÕS § 72 lg 5 teisest lausest, et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest (vt Riigikohtu 12. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 32118513, p 11). Praegusel juhul on seega avaldajate avalduse sisuks kaasomanikevahelist asja kasutamist puudutav küsimus. Kolleegium leiab eeltoodut arvestades, et AÕS § 79 lg 2 järgi saab analoogia alusel kanda kinnistusraamatusse ka märkuse, mis muudab kaasomanike õigusjärglaste jaoks nähtavaks kaasomanike ühiseid huve puudutavad kohtuvaidlused. Kõnealuse märkuse sissekandmisega kinnistusraamatusse tagatakse kaasomanikele nende huve puudutavas kohtuvaidluses saavutatud positiivse lahendi täidetavus (vt allpool TsMS § 460 kohaldamise kohta). Isikute kaitse eesmärki silmas pidades ei ole TsMS §s 378 sätestatud hagi tagamise abinõude loetelu ammendav ning õigusvaidluse kohta märkuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks hagi tagamise korras (esialgse õiguskaitse korras) annab võimaluse viidatud sätte lg 1 p 10. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 378 lg 1 p 10 võimaldab kohtule diskretsiooniõiguse hagi tagamise abinõu valikul, kui abinõu ei ole kirjeldatud lg 1 pdes 1–9, ning selle sisustamisel on kohtud seotud mh hagi tagamise instituudi üldise olemuse ning kohtupraktikas välja kujunenud piirangutega. TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõul peaks olema vähemalt üldjuhul üldine seos lg 1 pdes 1–9 sätestatud abinõudega (vt Riigikohtu 19. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 32110114, p 13). Õigusvaidluse kohta märkuse kinnistusraamatusse sissekandmisel kui hagi tagamise abinõul on üldine seos TsMS § 378 lg 1 ps 2 nimetatud abinõuga (keelumärke 4(6)
2-17-3903 sissekandmine) ning ka AÕS § 63 lg 2 esimeses lauses ja lg 5 esimeses lauses nimetatud abinõudega (hagi tagamise korras võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke ja vastuväite) (vt ka Riigikohtu
28.märtsi 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2178524, p 11). Kolleegium märgib, et analoogia kasutamist õigustab seegi, et õigusvaidluse kohta märke kinnistusraamatusse sissekandmise võimalus on ette nähtud halduskohtumenetluse seadustiku § 251 lg 1 ps 4. Selle kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega vara arestida, sh teha registrisse vara käsutamise keelumärke või seada TsMS-is sätestatud kohtulik hüpoteek, samuti teha kohtuvaidluse kohta registrisse märke. Kolleegium ei näe mõistlikku põhjendust, miks tuleks tsiviilkohtumenetluses erinevalt halduskohtumenetlusest õigusvaidluse kohta märke (praegusel juhul märkuse) tegemise võimalust avaldajate õiguste kaitsmisel eitada. Selline ei saanud olla ka seadusandja tahe. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et avaldajatel ei ole vajadust avaldust esialgse õiguskaitse korras tagada. Kolleegium on selgitanud, et teised kaasomanikud saavad nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, endise olukorra taastamist, ning kui kaasomandis olevat asja on oluliselt muutnud asja omanike õiguseellased, siis on teised kaasomanikud õigustatud nõudma endise olukorra taastamist ka õigusjärglaselt (vt Riigikohtu 27. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32115514, p 12). Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et avaldajad ei esitanud taotlust selleks, et säilitada oma nõudeõigus puudutatud isiku eriõigusjärglase (korteriomandite ostja) suhtes. Avaldajate taotluse eesmärk oli kindlustada selles asjas tehtava positiivse kohtulahendi (sund)täitmise võimalikkust puudutatud isiku eriõigusjärglaste suhtes. Õigusvaidluse kohta märkuse kandmisega kinnistusraamatusse on võimalik välistada olukord, kus puudutatud isiku eriõigusjärglane ei ole praegusest menetlusest teadlik. Kui puudutatud isiku eriõigusjärglane ei ole praegusest menetlusest teadlik, ei pruugi asjas tehtav lõpplahend olla tema suhtes täidetav. Nii ei kehti jõustunud kohtulahend menetlusosaliste õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtulahendist või hagi esitamisest (TsMS § 460 lg 2 ja § 463 lg 2). Ringkonnakohtul tuleb eeltooduga asja uuel läbivaatamisel arvestada ja otsustada, kas avaldajate alternatiivne taotlus kinnistusraamatusse märkuse sissekandmiseks on sobiv vahend avaldajate avalduse tagamiseks esialgse õiguskaitse korras.
15.Kolleegium märgib lisaks, et kohtul on ka omal algatusel õigus teha hagi tagamisel ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel uus määrus ja valida taotleja soovist lähtudes õiguslikult kõige sobivam märge. Nii on kolleegium leidnud rahalise nõude korral, et kui hageja on palunud kanda kinnistusraamatusse keelumärke ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist, on kohtul kooskõlas TsMS § 378 lgga 4 õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek keelumärke tegemise asemel (vt Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3211814, p 36). Samuti on kolleegium leidnud, et taotletud keelumärke asemel on kohtul võimalik kanda kinnistusraamatusse eelmärge, selgitades, et sellisel juhul oleks otstarbekas, et kohus annaks hagejale tähtaja, mille jooksul hageja teataks, kas ta soovib eelmärke seadmist (vt viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2178524, p 10).
16.Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse esialgse õiguskaitse kohaldamisega seotud menetluskulud avaldajate avalduse lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
5(6)
2-17-3903
17.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 esimese lause alusel tagastatakse kautsjon avaldajate korraldusel Tiina Rüütlele. Malle Seppik
6(6)
Henn Jõks
Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.