WESTMOR CAPITAL OÜ hagi Pirita Center OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.10.2017.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pirita Center OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
35 184,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): WESTMOR CAPITAL OÜ (registrikood 12463780), seaduslik esindaja juhatuse liige SM ja tehinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Pirita Center OÜ (registrikood 12992834), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Risto Sidok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 16.10.2017.a otsus muutmata.
2.Jätta Pirita Center OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud Pirita Center OÜ kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt
1(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16050 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.24.10.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 35 904,31 eurot. Juhul kui kohus peaks leidma, et kostja tõlgendus viiviste arvestamise perioodi kohta on õige, esitas hageja nõude alternatiivse arvestuse, paludes kostjalt välja mõista 35 184,89 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ (likvideerimisel, edaspidi RMI) ning Merivälja tee 24 OÜ 11.11.2015.a notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega RMI võõrandas Merivälja tee 24 OÜ-le Harju maakonnas, Tallinnas, Merivälja tee 24 asuva korteriomandi nr 3. Korteriomandi müügilepingu punkti 2.1 kohaselt oli lepingu eseme ostuhind 4 000 000 eurot, mis punkti 2.2 kohaselt tuli tasuda hiljemalt 31.12.2015.a. Ostuhinna tasumise tähtpäevaks oli korteriomandi ostuhinnast tasutud 2 015 000 eurot. Ülejäänud ostuhinna tasus Merivälja tee 24 OÜ osamaksetena: 08.03.2016.a 650 000 eurot, 11.03.2016.a 15 000 eurot, 24.03.2016.a 20 000 eurot ning 30.03.2016.a 1 300 000 eurot. 04.04.2016.a sõlmitud ühinemislepingu alusel ühines kostja kui ühendav ühing Merivälja tee 24 OÜ-ga (ühendatav ühing). Konstitutiivne ühinemiskanne tehti äriregistris 01.06.2016.a. 08.08.2016.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas RMI kõik nõuded, mis tulenevad 11.11.2015.a sõlmitud korteriomandi müügilepingust, hagejale. Hageja saatis 13.09.2016.a ning 19.09.2016.a kostjale nõudekirja, milles palus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20.09.2016.a, tasuda korteriomandi müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumisega viivitamise tulemusel tekkinud viivise võlgnevuse. Kostja 20.09.2016.a oma kohustusi ei täitnud. RMI ja Merivälja tee 24 OÜ korteriomandi müügilepingus viivisemäära kokku ei leppinud. Hageja on kostjale arvestanud viivist seadusjärgses määras 35 904,31 eurot järgmiselt: perioodi 01.01.2016.a – 08.03.2016.a eest tasumata summalt 1 985 000 eurot, määraga 0,0219% päevas, kogusummas 29 560,96 eurot; perioodi 09.03.2016.a – 11.03.2016.a eest tasumata summalt 1 335 000 eurot, määraga 0,0219% päevas, kogusummas 877,11 eurot; perioodi 12.03.2016.a – 24.03.2016.a eest tasumata summalt 1 320 000 eurot, määraga 0,0219% päevas, kogusummas 3758,04 eurot ja 25.03.2016.a – 30.03.2016.a tasumata summalt 1 300 000 eurot, määraga 0,0219% päevas, kogusummas 1708,20 eurot. Vastusena kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja ei ole tõendanud väidet, et RMI ja Matching Holding OÜ kokkuleppe kohaselt pidi Merivälja tee 24 OÜ bilansis olema üksnes Merivälja tee 24 korter 3 (nn Pirita Keskus), mille eest tasus Matching Holding OÜ senisele osanikule kokkulepitud summa. Merivälja tee 24 OÜ osa ei kuulunud osa võõrandamise hetkel RMI-le ning sellest tulenevalt ei saanud RMI sõlmida ka Matching Holding OÜ-ga Merivälja tee 24 OÜ osaga (ja bilansis kajastuvaga) seonduvaid kokkuleppeid. Kuna RMI ei olnud Merivälja tee 24 OÜ osa müüja, ei saanud RMI ka kostja eest varjata äriühingu varade ja võlgade seisu. Viivise nõude esitamist ei muuda heade kommete vastaseks või hea usu põhimõtet rikkuvaks asjaolu, et hageja viivise nõude aluseks oleva 11.11.2015.a müügilepingu sõlmimise ajal ning ajal, mil Rootsi äriühing Träknaggen i Göteryd Aktiebolag võõrandas Matching Holding OÜ-le Merivälja tee 24 OÜ osa (kostja väitel 04.03.2016.a), oli RMI ning Merivälja tee 24 OÜ juhatuse liige LT. Asjaolu, et tehingu tegemise hetkel oli mõlema lepingupoole esindaja üks ja sama isik, ei muuda 11.11.2015.a müügilepingut tehinguks seotud isikute vahel. Isegi kui 11.11.2015.a müügilepingut käsitleda kui tehingut seotud isikute vahel, ei mõjuta see asjaolu hageja viivisenõude kehtivust, sest ei RMI ega LT ei ole käitunud pahatahtlikult. LT ei ole viivisenõude aluseid kostja eest varjanud (ei tahtmatult ega sihilikult).
2(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16050 Kostja teadis või vähemalt pidi teadma, et osa ostuhind on tähtajaks osaliselt tasumata, 1 985 000 eurot ei ole summa, mis võiks jääda äriühingu osa ostmisel tähelepanuta. Arvestades, et kostja seaduslik esindaja JP kutsetegevus on õigusteenuste osutamine, oli kostja 04.03.2016.a ka teadlik, millised õiguslikud tagajärjed on sellel, kui rahalist kohustust tähtaegselt ei täideta. Hageja viivisenõude kehtivust ei mõjuta ka asjaolu, et sellest teatas kostjale hageja, mitte RMI. Hageja ei nõustunud, et viivisenõue on ebamõistlikult suur. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgse viivise tasumist ning tegemist on madalaima viivisemääraga. Hageja ei nõustunud kostja käsitlusega, et hageja viivisenõue kuulub vähendamisele tulenevalt asjaolust, et osa ostuhinnast (s.o 50,38%) tasuti tähtaegselt. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal puudub hagiavalduses esitatud nõue kostja vastu, kuna hagejale loovutatud viivisenõue RMI poolt on vastuolus heade kommetega ning esitatud ka hea usu põhimõtet rikkudes. RMI oli kõnealuse müügilepingu sõlmimise ajal Merivälja tee 24 OÜ ainuosanik ning mõlema äriühingu juhatuse liige oli LT, kes on lepingu äriühingute esindajana mõlemalt poolt allkirjastanud. 04.03.2016.a on RMI talle kuulunud Merivälja tee 24 OÜ osa võõrandanud Matching Holding OÜ-le, kes sai seeläbi kostja ainuosanikuks. Merivälja tee 24 OÜ juhatuse liikmeks jäi äriregistri info kohaselt kuni 01.04.2016.a LT. RMI ja Matching Holding OÜ kokkuleppe kohaselt pidi Merivälja tee 24 OÜ bilansis olema üksnes Merivälja tee 24 korter 3 (nn Pirita Keskuse kinnistu), mille eest tasus Matching Holding OÜ senisele osanikule kokkulepitud summa. Ostja ei teadnud, et müüdaval äriühingul oli võlgu mistahes isikute ees tulenevalt kinnistu müümisest. RMI poolt Merivälja tee 24 OÜ osa võõrandamisel Matching Holding OÜ-le ei avaldanud ei RMI ega ka LT, et Merivälja tee 24 OÜ poolt on 11.11.2015.a müügilepingu alusel kinnistu ostuhind tasumata. Lisaks sellele ei avaldanud ei RMI ega ka LT, et RMI kavatseb seotud isikute vahel 11.11.2015.a sõlmitud kinnistu müügilepingust tulenevalt pärast Merivälja tee 24 OÜ osa võõrandamist mitteseotud osapoolele esitada ostuhinna tasumisega viivitamise eest viivise nõude. Viivisenõudest teavitamine on toimunud alles hageja (mitte väidetava nõude algse omaja) poolt pärast nõude RMI poolt loovutamist. Viivisenõue esitati alles pärast seda, kui RMI ning Merivälja tee 24 OÜ ei olnud enam seotud isikud, ning viivisenõude esitamise kavatsust oli kostja eest pahausklikult varjatud üle poole aasta. RMI poolt sellistel asjaoludel viivisenõude esitamine on vastuolus heade kommetega ning RMI käitus pahauskselt. RMI viivisenõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine, mistõttu puudub võimalus kostjalt selle täitmise nõudmiseks ning õiguslikult sisutu on ka kõnealuse nõude loovutamine RMI poolt hagejale. Samuti ei oleks viivisenõude täitmist võimalik nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 alusel, tulenevalt vastuolust hea usu põhimõttega isegi kui nõuet tühiseks mitte lugeda. Isegi kui hageja viivisenõuet mitte lugeda heade kommete vastasuse tõttu tühiseks ning RMI pahausksuse tõttu mittetäidetavaks, kuulub viivisenõue vähendamisele. Viivisenõue tuleb lugeda ebamõistlikult suureks, arvestades et tegemist on seotud osapoolte vahelisest tehingust tuleneva viivisega, viivisenõude aluseks olev viivitus oli samuti tekkinud seotud osapoolte vahel ning seotud osapoolte vahel viivisenõuet ei esitatud. Samuti tuleb arvesse võtta, et ostuhinna tasumine oli valdavas osas toimunud tähtaegselt. Samuti on viivise arvestamise periood ebaõige. LT-l oli nõude tekkimise ajal kontroll nii nõude loovutaja kui ka Merivälja tee 24 OÜ üle. Nõude asjaolude varjamist näitab üheselt asjaolu, et Merivälja tee 24 OÜ poolt kostjale 09.02.2016.a seisuga esitatud Merivälja tee 24 OÜ bilansis ei ole nõuet kajastatud olenemata sellest, et selleks hetkeks oli osa nõudest juba muutunud sissenõutavaks. Kostja sai nõudest teada alles pärast kostja ja Merivälja tee 24 OÜ ühinemist ning pärast seda kui Merivälja tee 24 OÜ oli tasunud lepingust tulenenud põhinõude loovutajale. Praegusel juhul on Merivälja tee 24
3(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16050 OÜ kostja suhtes käitunud vastuoluliselt, kuivõrd on varjanud asjaolu, et loovutajal on tekkinud nõue Merivälja tee 24 OÜ vastu. Kostja ei ole loovutaja ega hageja ees viivitanud ühegi kohustuse täitmisega. Merivälja tee 24 OÜ ei tasunud loovutajale lepingust tulenevaid makseid Merivälja tee 24 OÜ toonase juhatuse subjektiivsetel kaalutlustel tekitada läbi otseste seoste loovutajale täiendav nõue Merivälja tee 24 OÜ vastu. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 16.10.2017.a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 35 184,89 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 11.11.2015.a sõlmisid RMI ning Merivälja tee 24 OÜ Merivälja tee 24-3 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millest tulenev viivisenõue on hagejale loovutatud. Samuti puudub vaidlus selles, et RMI ning kostja õiguseellase Merivälja tee 24 äriühingu juhatuse liige oli lepingu sõlmimise ajal LT, kes allkirjastas müügilepingu äriühingute esindajana mõlemalt poolt. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja õiguseellane Merivälja tee 24 OÜ tasus ostuhinnast 4 000 000 eurot tähtajaks 2015000 eurot ning ülejäänud 1 985 000 eurot hilinemisega. Puudub vaidlus asjaolus, et kostja õiguseellane rikkus maksekohustust. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et Merivälja tee 24 OÜ ja RMI eesmärk oli kunstliku viivisenõude tekitamine kostja vastu. Kohus ei tuvastanud hageja sellist käitumist, millest võiks järeldada, et hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi, või et hageja eesmärk oli tekitada kostjale kahju. Kohus ei järeldanud hageja pahatahtlikkust selles, et viivisenõudest teavitamine toimus alles hageja, mitte nõude algse omaja poolt, pärast hagejale nõude loovutamist. Samuti ei leidnud kohus, et hageja on käitunud kostja suhtes pahauskselt. Kostja ei ole tõendanud, et RMI varjas kostja eest äriühingu varade ja võlgade sisu. Lepingus viivisemäära kokku ei lepitud. Viivise maksmise kohustus tuleneb seadusest. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on RMI-l õigus nõuda kokkulepitud viivist. Asjaolu, et tehingu tegemise hetkel oli mõlema lepingupoole esindaja üks ja sama isik, ei anna alust eeldada, et RMI või LT oleks käitunud pahatahtlikult. Kohtule esitatud 06.03.2016.a e-kirjast nähtuvalt pöördus kostja seaduslik esindaja JP EP poole sooviga Merivälja tee 24 OÜ raamatupidamine üle võtta. Kohus nõustus, et ei ole eluliselt usutav, et osa võõrandamise hetkel kostja seaduslik esindaja JP ei teadnud, et Merivälja tee 24-3 ostuhinnast on 1 985 000 eurot tasumata. EP edastas 04.03.2016.a kostja seaduslikule esindajale e-kirjaga Merivälja tee 24 OÜ arvelduskonto väljavõtte. Nimetatule viitab saadetud e-kirja pealkiri. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja teadis või vähemalt pidi teadma, et osa ostuhinnast on tähtajaks osaliselt tasumata, kuna 1 985 000 eurot ei ole summa, mis võiks jääda äriühingu osa ostmisel tähelepanuta. Tunnistaja LT ütlustega on tõendatud, et JP teadis asjaolust, et rahalised vahendid lepingu tasumiseks peavad olemas olema enne 2015.a lõppu ja selleks ajaks oleks pidanud RMI lepingu hind olema tasutud. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja LT ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja LT andis ütlusi ka selle kohta, et Norra poole esindaja JP suuniste kohaselt lepiti kokku, et hind tasutakse 31.12.2015.a. Merivälja tee 24 OÜ-le pidid rahalised vahendid tulema Matching Holding OÜ-lt ning neile omakorda pidid rahad tulema Norra investoritelt. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et teine pool põhjendas ostuhinna tähtaegselt tasumata jätmist sellega, et projekti sai sedavõrd muudetud, et ehitusloa menetlus venis ja seda ei suudetud 31.12.2015.a lõpuni viia. JP oli 100% teadlik sellest, et Merivälja tee 24 OÜ pidi ostuhinna tasuma hiljemalt 31.12.2015.a. Lepingu sõlmimine ei saanud olla pahatahtlik kahju tekitamine ostjale. RMI teavitas Merivälja tee 24 OÜ-d makseviivitusest igapäevaselt. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et juba 2015.a suvel, kui Norra poole makseraskused algasid, lepiti kokku,et maksete hilinemisest tulenevad viivised, intressid vms hüvitatakse Norra poole poolt
4(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16050 RMI-le. Kostja ja Matching Holding OÜ äriregistri väljavõtetega on tõendatud, et vaidlusalusel perioodil oli nii Matching Holding OÜ kui ka kostja seaduslik esindaja JP. Seega on tõendamist leidnud, et kostja oli teadlik hilinemisega tasutud ostuhinnast. Arvestades, et kostja seadusliku esindaja JP kutsetegevus on õigusteenuse osutamine, oli kostja 04.03.2016.a ka teadlik, millised õiguslikud tagajärjed on sellel, kui rahalist kohustust tähtaegselt ei ole täidetud. VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte (RKTKo 3-2-1-70-09, p 14). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja viivisenõue tühine heade kommete tõttu ega ka vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise vähendamine. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgse viivise tasumist. Samuti ei anna viivise vähendamiseks alust asjaolu, et osa ostuhinnast on tasutud tähtaegselt. Kohustuse osaline täitmine ei saa olla kohustuse rikkumist õigustav asjaolu. Kohus ei arvestanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 402 lg 2 alusel kostja poolt kohtukõnes välja toodud uute asjaoludega ega tõenditega ning jättis need tähelepanuta ja arvestamata. TsMS § 402 lg-st 2 tulenevalt on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja saata asi tervikuna uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palus kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Otsus ei ole kooskõlas TsMS § 431 lg-s 1 sätestatuga. Kohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud ammendavalt kõigi kostja poolt esitatud vastuväidetega. Kostja esitas mh vastuväite, mille kohaselt RMI sõlmis Matching Holding OÜ-ga kokkuleppe, millega vabastati Merivälja tee 24 OÜ vastutusest loovutajale 11.11.2015.a lepingust tekkiva võimaliku kahju eest. Kokkuleppe sõlmimist on kinnitanud ka vande all antud ütlustega LT. Kohus oleks pidanud jätma kokkuleppe sõlmimise tuvastamise järgselt hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna tsiviilasjas on tuvastatud, et RMI on sõlminud kolmanda isiku Matching Holding OÜ-ga kokkuleppe, mille kohaselt vastutab RMI-le lepingu Merivälja tee 24 oü poolt võimalikust rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise eest RMI ees mitte Merivälja tee 24 OÜ, vaid Matching Holding OÜ. Sellise kokkuleppe sõlmimise järgselt oleks kostja, kellele RMI hagis esitatud nõude loovutas, pidanud pöörduma lepingu rikkumisest tuleneva viivisenõude sissenõudmiseks mitte kostja (kellega Merivälja tee 24 OÜ on ühinenud), vaid Matching Holding OÜ vastu. Käsitletav vastuväide esitati maakohtu menetluses nii suulises vormis 21.09.2017.a kohtuistungil kui ka kirjalikult (28.09.2017.a ja 05.10.2017.a menetlusdokumendis). Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse tunnistaja vande all ülekuulamiseks. Kostja esitas 06.06.2017.a taotluse JP vande all ülekuulamiseks. 07.06.2017.a eelistungil kinnitas kostja lepinguline esindaja, et JP näol on tegemist kostja endise seadusliku esindajaga, kes oli kostja juhatuse liige ajal, mil Merivälja tee 24 OÜ ning kostja ühinesid. Taotluses põhjendas kostja ka, millised olulised asjaolud on JP-le teada ning mida saab JP vande all antavate ütlustega tõendada. 21.06.2017.a esitas kostja korduva taotluse JP vande all ülekuulamiseks. 06.09.2017.a määrusega jättis kohus kostja taotluse rahuldamata, rahuldades samas hageja taotluse LT vande all tunnistajana ülekuulamiseks. Kostja taotluse jättis kohus rahuldamata põhjusel, et väidetavalt teatas JP, et ei ole kostja lepinguline esindaja tsiviilasjas alles 22.06.2017.a. Kostja lepinguline esindaja kinnitas juba 07.06.2017.a eelistungil, et JP ei ole
5(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16050 kostja lepinguline esindaja käesolevas tsiviilasjas. 22.06.2017.a taotluse esitamise ajal oli JP näol tegemist isikuga, kellel puudus otsene seoses tsiviilasja menetlusosalistega, samas olid talle teada olulised asjaolud, mis puudutasid seda, et kuidas ja miks viivisenõue tekkis. Seega oleks pidanud kohus rahuldama kostja taotluse JP vande all ülekuulamiseks. Sellele, kas JP poolt antavad ütlused on usaldusväärsed, oleks kohus saanud anda hinnangu otsuses. Tunnistaja osas taotluse rahuldamata jätmisega rikkus kohus menetlusnorme. Kohus pidas tsiviilasjas usaldusväärseteks LT ütlusi, kelle näol on tegemist isikuga, kes oli nii RMI kui ka Merivälja tee 24 OÜ ainuke juhatuse liige ajal, mil Merivälja tee 24 OÜ viivitas lepinguliste maksete tegemisega RMI ees. LT ütlusi, mis puudutavad lepinguliste kohustuste täitmist Merivälja tee 24 OÜ poolt RMI ees, ei saa lugeda objektiivseteks, kuivõrd tegemist on isikuga, kes ise tekitas enda poolt juhitava ühingu (RMI) kasuks Merivälja tee 24 OÜ kohustuste täitmisega viivitamisega viivisenõude. Poolte võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes oleks kohus pidanud tsiviilasja asjaolusid arvestades hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamise korral rahuldama ka kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohus oleks pidanud jätma hagi asjaolusid arvestades vähemalt osaliselt rahuldamata. Erandlikke asjaolusid viivisenõude suuruse hindamisel kohus otsuses ei arvestanud ega neile hinnangut ei andnud. Kohus oleks pidanud viivisenõude hindamisel arvesse võtma järgmiseid asjaolusid. Kostja RMI ees kohustusi rikkunud ei ole. Lepingu pool oli Merivälja tee 24 OÜ, kes ühines kostjaga. Ühinemise hetkel ei teadnud kostja, et RMI-l on viivisenõue Merivälja tee 24 OÜ vastu. RMI ja Merivälja tee 24 OÜ juhataja oli lepingu sõlmimise ning täitmise ajal sama isik – LT. Nimetatud isik varjas kostja ees ühinemise eelselt asjaolu, et LT ühingul RMIl on tekkinud viivisenõue Merivälja tee 24 OÜ vastu. Nimetatud isik sõlmis ka Merivälja tee 24 OÜ nimel lepingu olukorras, kus tsiviilasja asjaoludest nähtuvalt Merivälja tee 24 OÜ-l mistahes vara lepingu täitmiseks ei olnud, mis aga tähendas, et sisuliselt oli võimalik lepingu sõlmimisel ette ennustada, et Merivälja tee 24 OÜ lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt täita suuda. Vastav oht ka osaliselt realiseerus. Merivälja tee 24 OÜ oli viivituses lepinguliste kohustustega täitmisel väga lühikest aega (alla kolme kuu, mille jooksul võlgnevust pidevalt osaliselt vähendati). Hageja viivisenõude suurus muutus niivõrd suureks üksnes põhjusel, et lepingu maksumus oli suur ehk 4,5 miljonit eurot. Hagi esitamise ja kostjaga ühinemise seisuga oli Merivälja tee 24 OÜ kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud. Seadusjärgses määras viivise kostjalt väljamõistmine ei ole õiglane, arvestades et kostjal puudus võimalus mõjutada kohustuse täitmist, millega seoses nõue on tekkinud. Samuti on tõendatud, et kostja eest varjati viivisenõude olemasolu. Hagejale viivisenõude loovutanud RMI ei ole kostja suhtes tegutsenud hea usu põhimõttest lähtudes. RMI juhtaja LT, kes oli viivisenõude tekkimise ajal samaaegselt ka Merivälja tee 24 OÜ juhtaja, ei informeerinud kostjat sellest, et Merivälja tee 24 OÜ on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. LT ei selgitanud ka tsiviilasjas antud ütlustes, miks Merivälja tee 24 OÜ viivitas lepingust tulenevate kohustuste täitmisega RMI ees. Antud asjaolu viitab üheselt sellele, et LT kui isiku, kelle kontrolli all olid mõlemad lepingu pooled, eesmärk oli alates lepingu sõlmimisest tekitada lisaks lepingu maksumusele RMI kasuks Merivälja tee 24 OÜ suhtes ka viivisenõue, millega sisuliselt varjatult suurendati lepingu maksumust. Eeltoodu kinnitab tsiviilasjas kostja poolt algusest peale esitatud vastuväidet, mille kohaselt on hagis esitatud viivisenõude maksmapanek tsiviilasja asjaoludest nähtuvalt vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd viivisenõude esitamise eesmärk ei ole mitte RMI kahjude hüvitamine, mille Merivälja tee 24 OÜ lepingu maksete tegemise viivitamisega RMI-le tekitas, vaid teadlikult kahju tekitamine Merivälja tee 24 OÜ-le ning Merivälja tee 24 OÜ ja kostja ühinemise kaudu ka kostjale. Kohus ei ole piisavalt analüüsinud ega tähelepanu pööranud LT tegevusele ning subjektiivsele huvile hagis esitatud viivisenõude tekkimisel.
6(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16050 Kohus jättis otsuse tegemisel arvestamata ka osad kostja tõendid. Kohus oleks pidanud kostja poolt 28.09.2017.a menetlusdokumendile lisatud tõendeid arvestama. Nimetatud tõendite esitamise vajadus tekkis sellest, mida LT vande all antud ütlustes väitis. Enne LT poolt vande all antud ütlusi ei olnud kohtumenetluses esitatud väiteid, mis viitaks Norra investoritele ning Matching Holding OÜ-le. Uute väidete esitamise järgselt tekkis kostjal vajadus koguda ning kohtule esitada uusi tõendeid, mis puudutavad Matching Holding OÜ ja RMI vahel sõlmitud kokkulepet ning sellega seotud asjaolusid. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja palus menetluskulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtuotsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus on õigesti tuvastanud hageja esitatud raha (viivitusintressi) saamisele suunatud nõude õigusliku aluse (VÕS § 113 lg 1 esimene lause), eeldused, sh kehtiva lepingu, rahalise kohustuse olemasolu, sissenõutavuse ning mittetäitmise. Nimetatud eelduste aluseks olevate asjaolude tuvastamist kostja maakohtule ka ette ei heida. Asjas ei ole ka kohtu ette toodud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võlgniku vastutus välistatud (VÕS § 103). Rahalise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav (RKTKo 3-2-1-118-05, p 16; 3-2-1-50-06, p 15). Samuti ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud, et viivisenõude esitamiseks õigustatud isik on nõude loovutamise tulemusel hageja ja kohustatud isik on ühinemise tulemusel Merivälja tee 24 OÜ üldõigusjärglane, kostja. Seega sõltub viivisenõude edukus kostja esitatud sisulistest vastuväidetest viivisenõudele ja nende tõendatusest.
8.Kostja vastuväidetega arvestamata jätmist heitis kostja apellatsioonkaebuses maakohtule ka ette. Kostja leidis, et maakohus pole hinnanud väidet, et RMI sõlmis Matching Holding OÜ-ga kokkuleppe, millega vabastati Merivälja tee 24 OÜ vastutusest 11.11.2015.a lepingust tekkiva võimaliku kahju eest. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas eelnimetatud faktilise asjaolu arvesse võtmine on apellatsioonimenetluses võimalik. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks ning menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud (TsMS § 652 lg 1). Kostja märkis, et ta on eelnimetatud asjaolu maakohtus esitanud, kuid maakohus asjaolu ei arvestanud. Seega saab ringkonnakohus seda asjaolu arvestada üksnes siis, kui see jäeti esimese astme kohtu menetluses õigusvastaselt arvestamata (TsMS § 652 lg 2). Apellatsioonkaebuses märkis kostja, et kõnealune asjaolu esitati 21.09.2017.a istungil ja kirjalikult 28.09.2017.a ja 05.10.2017.a menetlusdokumendis. Istungi protokollist (I kd, tl 159) ei nähtu, et hageja või kostja oleks sellise asjaolu kohtu ette toonud. Ringkonnakohus rõhutab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teine lause). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus ise asjaolusid tõenditest, sh tunnistajate ütlustest ega ka poole poolt tunnistajale esitatud küsimustest välja lugeda. Pool peab asjaolule ise selgesõnaliselt kohtule esitatud menetlusdokumendis või istungil sõnavõtus tuginema.
7(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16050 Tõenditega, sh tunnistaja ütlustega saab tõendada üksnes asjaolusid, mida pooled on varasemalt kohtu ette toonud. 21.09.2017.a istungi protokollist ei nähtu, et kostja oleks avaldanud kohtule, et ta soovib tugineda asjaolule, et RMI sõlmis Matching Holding OÜ-ga kokkuleppe, millega vabastati Merivälja tee 24 OÜ vastutusest. Taotlust protokolli parandamiseks ei ole toimikust nähtuvalt esitatud. Kostja on esmakordselt alles 28.09.2017.a esitatud kohtukõne teesides tuginenud selgelt asjaolule, et RMI ja Matching Holding OÜ vahel sõlmiti kokkulepe, millega vabastati kostja vastutusest. Vaidlustatud otsuses jättis maakohus aga kostja poolt 28.09.2017.a esitatud tõendid asja juurde võtmata. Maakohus ei ole küll selgesõnaliselt märkinud, et ta jätab ka nimetatud menetlusdokumendis esitatud asjaolud arvestamata, kuid tõendite vastuvõtmise keeldumisest ja asjaolude käsitlemata jätmisest saab seda järeldada. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus 28.09.2017.a esitatud uued asjaolud ja tõendid õiguspäraselt arvestamata, kuivõrd maakohtu 21.09.2017.a protokollist nähtub selgelt, et kohus lõpetas asja sisulise arutamise ja avas kohtuvaidlused ning andis menetlusosalistele tähtaja esitada kohtuvaidluste raames (TsMS § 402) kohtukõne kirjalikud teesid. TsMS § 402 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja esitada kohtukõne teesides uusi asjaolusid ega tõendeid. Ka Riigikohus on sedastanud, et kohus peab pärast asja sisulist lahendamist esitatud uued väited ja tõendid jätma tähelepanuta ega pea isegi selle kohta TsMS § 463 tähenduses määrust tegema (RKTKo 3-2-1113-11, p-d 64 ja 65; 3-2-1-5-12, p 37). Ringkonnakohus kordab, et asjaolude, mis on kostja vastuväidete alus, kohtu ette toomise kohustus on kostjal. Kui kostja soovib tugineda sellele, et tema vastu esitatud nõude aluseks olev kohustus on lõppenud, kas põhjusel, et kolmas isik on kohustuse üle võtnud või muul viisil, tuleb kostjal tuua kohtu ette selle aluseks olevad asjaolud eelmenetluse käigus. Käesoleval juhul kostja seda ei teinud. Kostja ei ole ka põhistanud, miks ta seda asjaolu varem ei saanud esitada, arvestades et kostja esindaja pidi sellest teadma ka enne tunnistaja ülekuulamist, kuna tunnistajale esitatud küsimused sellele otseselt viitavad. Eeltoodust tulenevalt ei võta ringkonnakohus asja lahendamisel aluseks asjaolu, et RMI ja Matching Holding OÜ vahel sõlmiti kokkulepe, millega vabastati kostja vastutusest.
9.Ringkonnakohus selgitab, et kostjal oleks olnud istungil uute asjaolude selgumisel tunnistaja küsitlemisel võimalik taotleda asja arutamise uuendamist, millest keeldumisel oleks kostja saanud esitada maakohtu tegevuse kohta vastuväite. Käesoleval juhul aga ei oleks maakohus pidanud asja arutamist omaalgatuslikult uuendama. Kohus peaks seda TsMS § 437 p 1 kohaselt tegema juhul, kui kohus tuvastab menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Kostja ei esitanud istungil ega hilisemalt vastuväidet sellele, et kohus asja arutamise lõpetas ja avas kohtuvaidlused. Istungi protokollist nähtuvalt ei olnud pooltel pärast tunnistaja ülekuulamist taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks (I kd, tl 159). TsMS § 333 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada ning lg 3 kohaselt ei või sellisel juhul menetlusosaline tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates.
10.Eeltoodust hoolimata, isegi kui kohus oleks arvestanud nimetatud kostja poolt esitatud asjaoluga, oleks kostja pidanud seda asjaolu ka tõendama. Kostja on viidanud, et kokkuleppega vabastati Merivälja tee 24 OÜ vastutusest. Sellise tagajärje võiks kaasa tuua kohustuse
8(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16050 ülevõtmine (VÕS § 175). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga kohustuse ülevõtmine kostja poolt märgitud LT vande all antud ütlustega tõendatud. Seega ei toonud nimetatud asjaoluga arvestamata jätmine kaasa ka ebaõiget lahendit. LT poolt antud ütlustest nähtub, et tehingute tegemisel eristati erinevaid seotud isikute gruppe (Rootsi pool ja Norra pool) ning et Norra pool, kas Merivälja tee 24 OÜ või Matching Holding OÜ või muu äriühingu kaudu pidi Rootsi poolele hüvitama kõik nendepoolsete viivituste tõttu tekkinud viivised ja muu sellise. Tunnistaja ütluste kohaselt sõlmiti selline üldine kokkulepe 2015.a ehk enne viivisenõude aluseks oleva rahalise kohustuse võtmist. See viitab samuti sellele, et tegemist ei olnud konkreetse viivisenõude ülevõtmisega, vaid pigem üldise kokkuleppega, et rahalist vastutust kannab Norra pool. Matching Holding OÜ, olles Merivälja tee 24 OÜ ainuosanik, vastutabki kaudselt enda tütarühingu kohustuste eest, kuivõrd osanikul on kohustus hoolitseda selle eest, et tütarühing suudaks enda kohustusi täita. See nähtub ka tunnistaja ütlustest. Tunnistaja on samuti selgitanud, et Merivälja tee 24 OÜ-le pidid rahalised vahendid tulema Matching Holding OÜ-lt, kes oli sel ajal müügitehingu teine pool, nn ostja, kellele pidid omaltpoolt tulema vahendid Norra investorilt. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et viivitusintressi kohustus võeti Matching Holding OÜ poolt üle selliselt, et ta astus Merivälja tee 24 OÜ asemele. Muid tõendeid selle asjaolu tõendamiseks esitatud ei ole. Ei ole ka usutav, et majandustegevuses tegutsevad isikud võtavad kohustuse üle ilma seda dokumenteerimata. Samuti ei ole usutav, et juhul, kui Matching Holding OÜ, kes oli ka kostja ainuosanik, oleks tõepoolest võtnud Merivälja tee 24 OÜ kohustuse üle, ei oleks ta sellest kostjat teavitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja poolt hilinenult kohtu ette toodud asjaoluga arvestamata jätmine toonud kaasa ebaõiget otsust, kuivõrd nimetatud asjaolu ei olnud ka kostja poolt viidatud tõendiga (tunnistaja ütlused) tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas segadust tekitanud võlasuhete poolte omavaheline seotus mh ühiste seaduslike esindajate osas. Juhul kui suuremates koostööprojektides osalevad pooled mitmete erinevate ühingute, sh nn eriotstarbeliste ühingute (SPV-de) kaudu, võib tekitada segadust ka see, kes on lõppkokkuvõttes n-ö rahalist vastutust kandev isik. Sellest hoolimata tuleb võlasuhetest tekkinud kohustuste ja vastuväidete hindamisel eristada ka omavahel seotud juriidilisi isikuid ning vastutust ei saa üle kanda ühinguvälistele osanikele või muudele isikutele, kui nad ei ole sellist kohustust otseste tahteavaldustega võtnud, kuigi vastutavad osanikena kaudselt tütarühingu kohustuste ja finantseerimise eest. Kostja poolt 29.03.2018.a viimase sõna menetlusdokumendis esitatud asjaolu, et vastutuse välistamise kokkulepe oli sõlmitud RMI, Merivälja tee 24 OÜ ja Matching Holding OÜ vahel (kolmepoolne kokkulepe), on asjaolu, millele hageja apellatsioonkaebuses ei tuginenud. Apellatsioonkaebuses tugines hageja üksnes sellele, et maakohus pidi tuvastama, et selline kokkulepe sõlmiti RMI ja Matching Holding OÜ vahel, mida kohus ka eelnevalt analüüsis. Sellest hoolimata, kohaldub nimetatud asjaolule sama õiguslik analüüs, mis apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et kokkulepe sõlmiti RMI ja Matching Holding OÜ vahel (sh et seda ei pidanud maakohus ega pea ringkonnakohus asja lahendamisel arvestama, kuid et hoolimata sellest ei ole see ka tõendatud kostja poolt viidatud tõendiga). Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et pooled oleks sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt Merivälja tee 24 OÜ ei vastuta VÕS § 106 lg 1 alusel kohustuse rikkumise eest.
11.Kostja heitis maakohtule ette ka seda, et kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse tunnistaja JP ülekuulamiseks. Nimetatud etteheide on TsMS § 333 lg 3 alusel lubamatu, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja maakohtu poolt 06.09.2017.a määrusega (I kd, tl 157) taotluse rahuldamata jätmisele vastuväidet esitanud. Sellegipoolest ja olenemata sellest, kas kohtul oleks võimalik olnud JP tunnistajana üle kuulata, ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjaolud, mille tõendamiseks kostja taotles JP ülekuulamist, sellised, millel oleks asja lahendamisel tähtsust. Nii kostja 06.06.2017.a (I kd, tl 140) kui ka 21.06.2017.a taotluses (I kd, tl 149) tunnistaja ülekuulamiseks märkis kostja, et ta soovib tunnistaja ütlustega tõendada, et
9(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16050 Merivälja tee 24 OÜ juhataja LT ei teatanud Merivälja tee 24 OÜ raamatupidamisdokumentide üleandmisel tunnistajale kui uuele juhatuse liikmele asjaolust, et Merivälja tee 24 OÜ-l on tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlg RMI ees, ning et nimetatud asjaolu ei kajastatud ka Merivälja tee 24 OÜ raamatupidamisdokumentides. Samuti soovis kostja tõendada JP ütlustega, et Merivälja tee 24 OÜ-l puudusid takistused võlgnevuse RMI-le tähtaegselt tasumiseks. Nimetatud asjaolud olid kostja hinnangul alus, et leida, et viivisenõue on hea usu põhimõttega vastuolus. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Ringkonnakohus rõhutab, et käesoleval juhul tuleb kohtul hinnata üksnes võlasuhte poolte ehk RMI ja Merivälja tee 24 OÜ käitumist. Nimetatud võlasuhet ei mõjuta Merivälja tee 24 OÜ osa müügiga seonduvad asjaolud, kuivõrd selle tehingu poolteks ei olnud ei RMI ega Merivälja tee 24 OÜ. Hea usu põhimõttest tulenevalt võib võlausaldaja kaotada seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (RKTKo 3-2-1-132-09, p 12; 3-2-1-70-09, p 11). Kostja kui ühinemise tulemusel Merivälja tee 24 OÜ üldõigusjärglane saab hea usu põhimõtte rikkumist käesoleva võlasuhte raames ette heita üksnes RMI-le või hagejale kui teisele võlasuhte poolele. Kostja on aga toonud kohtu ette üksnes asjaolud, mis seonduvad Merivälja tee 24 OÜ osa müüja (Rootsi äriühingu Träknaggen i Göteryd Aktiebolag) ja müüdud osaühingu juhatuse kohustustega osa müümisel. See ei ole aga võlasuhe, millega seonduvaid nõudeid käesolevas asjas lahendatakse. Osaühingu osade ostmisel on tavapärane viia läbi ostetava ühingu audit (inglise keeles due diligence), mille tulemusel selgitatakse välja ostuobjekti varad ja kohustused. Kohustuste varjamine võib kaasa tuua osa müüja vastutuse ning teatud juhtudel ka müüdava osaühingu juhatuse vastutuse kohustuste täitmisel, sh dokumentide üleandmisel. Nimetatud protsessis ei ole aga käesoleval juhul osalenud ei RMI ega hageja. Seega ei ole ka põhjendatud nende protsessidega viidatud kohustuste rikkumiste esiletoomine käesolevas vaidluses. Nimetatud kohustuste rikkumisi ei saa ette heita RMI-le, olenemata sellest, kas müüjat esindas sama isik, kes on RMI seaduslik esindaja. Olukorras, kus erinevad juriidilised isikud tegutsevad sama füüsilisest isikust juhatuse liikme kaudu, tuleb hinnata, milline juriidiline isik oli õigustatud või kohustatud vastavateks tegudeks.
12.Käesoleval juhul ei ole poolte vahel ka vaidlust, et Rootsi äriühing Träknaggen i Göteryd Aktiebolag võõrandas 04.03.2016.a Merivälja tee 24 OÜ osa Matching Holding OÜ-le. Seega ei olnud viivisevõlgnevust käesolevas asjas esitatud nõude ulatuses veel selleks ajaks tekkinud. Viivituses olnud summa tasuti erinevate osamaksetena pärast osa omandamist Matching Holding OÜ poolt. Seega ei saanud eelduslikult vaidlusaluse viivisevõla osas juhataja informatsiooni ka anda ning see kajastuda osa üleandmisel raamatupidamisdokumentides. Olenemata sellest ei vabasta osaühingu osa omandamisel ostja mitteteadmine ostetud osaühingu kohustustest osaühingut nende täitmise kohustusest. Samuti ei vabasta osaühingut kohustuste täitmisest kohustuse raamatupidamisdokumentides märkimata jätmine. Ringkonnakohus rõhutab, et kohus hindab käesoleval juhul üksnes RMI ja Merivälja tee 24 OÜ vahel tekkinud võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmist ning nende kahe isiku teadmist ja nende vahel vahetatud tahteavaldusi, mitte osaühingu müügiga seonduvatest võlasuhetest tekkinud kohustuste täitmist ja vastutust. Seega ei oma ka võlgniku osaniku viivisenõudest mitteteadmine tähtsust. Käesoleval juhul tuleb hinnata üksnes seda, kas võlgnikule (Merivälja tee 24 OÜ) selline kohustus tekkis, ning ega RMI või hageja ei ole enda õigusi kuritarvitanud, käitunud vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. Selliseid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud. Asjaolu, et Merivälja tee 24 OÜ-l ei olnud takistusi võlgnevuse RMI-le tähtaegselt tasumiseks, ei ole asjaolu, millest saaks järeldada, et
10(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16050 viivisenõude esitamine on hea usu põhimõttega vastuolus. Merivälja tee 24 OÜ poolt maksetega viivitamist ei saa omistada RMI-le ega hagejale. Viivitusintressi nõude õigusliku aluse eeldus on kohustuse täitmata jätmine mitte kohustuse täitmiseks võimaluse puudumine. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd isegi kui eeldada kostja poolt kohtu ette toodud asjaolude õigsust, mida kostja soovis tunnistaja ütlustega tõendada, ei muudaks see asja lahendust, ei ole tunnistaja ülekuulamata jätmine selline rikkumine, mis tooks kaasa maakohtu lahendi tühistamise. Eespool toodust tulenevalt ei hinda kohus apellatsioonkaebuses toodud väiteid selles osas, miks JP tunnistajana ülekuulamine oli võimalik seonduvalt esindussuhte lõppemisega.
13.Kostja etteheited LT ütluste arvestamise osas on vastuolulised. Ühelt poolt soovis kostja ise tugineda LT ütlustele kui tõendile (apellatsioonkaebuse p 2.1), kuid teiselt poolt leiab kostja, et need pole usaldusväärsed ning kohus poleks pidanud nendega arvestama (apellatsioonkaebuse p 3.1). Maakohus tugines otsusest nähtuvalt LT ütlustele üksnes asjaolu, et kostja oli teadlik hilinemisega tasutud ostuhinnast, tuvastamisel. Arvestades, et nimetatud asjaolu ei oma eelmises punktis toodud põhjendustel asja lahendamisel tähtsust, ei saanud LT ütlustele tuginemine tuua kaasa ebaõiget otsust ning seega pole see alus maakohtu otsuse tühistamiseks ning ringkonnakohus ei hinda apellatsioonkaebuse väiteid LT ütluste usaldusväärsuse osas.
14.Kostja leidis, et asjas kohtu ette toodud erandlike asjaolude alusel oleks maakohus pidanud viivisenõuet vähendama. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kaalub kohus kostja taotluse lahendamisel, milline on mõistlik viivise määr, ja arvestab kohustuse täitmise ulatust, poolte õigustatud huve ja majanduslikku seisundit. Seadusjärgses määras viivise vähendamist võiksid õigustada üksnes väga erandlikud asjaolud, mida tuleb esile tuua ja vaidluse korral tõendada kostjal (RKTKo 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-87-10, p 12). Kostja ei ole vastavaid asjaolusid esile toonud. Kostja ühines 04.01.2016.a ühinemislepinguga Merivälja tee 24 OÜ-ga selliselt, et kostja oli ühendav ühing ja Merivälja tee 24 OÜ oli ühendatav ühing ning ühinemine kanti 01.06.2016.a äriregistrisse. Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 esimese lause kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sh kohustused, üle ühendavale ühingule. ÄS § 403 lg 1 kohaselt läheb ühinemise kandmisega ühendava ühingu registrikaardile ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Eeltoodust tulenevalt on kostja Merivälja tee 24 OÜ üldõigusjärglane ning seega kohustatud isik, olenemata sellest, kas kostja ühinemise hetkel teadis, et RMI-l on viivisenõue ühendatava ühingu vastu. Asjaolu, et võlgniku ja võlausaldaja juhatuse liige oli lepingu sõlmimise ajal ja ostuhinna täitmise ajal sama isik, ei ole samuti asjaolu, et leida, et viivist tuleks vähendada. Tegemist on esindajast olenemata eraldiseisvate juriidiliste isikutega, kellel on eraldiseisvad õigused ja kohustused ning kelle eraldiseisvaid huve pidi juhatuse liige nii tehingute kui ka soorituste tegemisel jälgima. Juhatuse liikme kohustuste täitmine ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Ostuhinna tasumisega viivitamise tahtlikkus või pahatahtlikkus võivad olla juhatuse liikme vastutuse alus. Juhatuse liikme kohustuste rikkumise osas on seaduses ette nähtud eraldi õiguskaitsevahendid. Nii nagu heas usus käitumise hindamisel omab ka viivise vähendamisel tähendust üksnes vaidlusaluse võlasuhte võlausaldaja ehk RMI või hageja käitumine, kellele aga ei saa ette heita viivisenõude varjamist (kuivõrd RMI ei olnud viivisenõudest teavitamiseks kohustatud ega õigustatud isik) ega võlgnikule liiga suurte kohustuste võtmist. Kostja etteheited aga seonduvad üksnes LT kohustustega Merivälja tee 24 OÜ juhatamisel mitte RMI kohustustega ning seega on need asjakohatud. Asjaolu, et LT Merivälja tee 24 OÜ juhatuse liikmena ei suutnud selgitada põhinõude täitmisega viivitamist, ei oma samuti eeltoodud põhjendustel tähendust. Arvestades, et etteheidetavaid tegusid ei saanud toime panna RMI, ei ole asjakohased ka viited LT subjektiivsele huvile ja kahju tekitamise eesmärgile. Käesoleval juhul ei saa rääkida ka võlausaldajale tekkinud õigustamata kasust, arvestades, et vaidluse all ei ole, et lepinguliste
11(12)
Tsiviilasi nr 2-16-16050 kohustuste täitmisega viivitati, mis tähendab, et võlausaldaja sai lubatud rahalised vahendid hiljem kätte, millest tekkinud kahju peabki viivitusintress korvama. Kuigi esialgne kinnistu müügitehing toimus seotud isikute vahel, nähtub asjas kohtu ette toodud asjaoludest, et kinnistu müüdi koos ühinguga kolmandale isikule, kes eelduslikult ka kinnistu müügihinna tasumise ja selle tasumisega viivitamise eest vastutama pidi. Viivitusintressi on võlausaldajal võimalik nõuda esimesest viivituses olevast päevast ning arvestades rahalise kohustuse suurust, ei ole viivise nõudmine erandlik ka päevade, nädalate ja kuude eest. Viivise nõudmine ei ole piiratud ega seotud ka sellega, kas viivisenõude esitamise hetkeks on põhivõlgnevus täidetud või mitte. Seadusjärgne viivisemäär ei ole ebaõiglaselt suur. Ringkonnakohus on juba varasemalt sedastanud, et kostja teadmine viivisenõudest ja tema võimalus mõjutada viivisenõuet ei oma asja lahendamisel tähtsust. Asjaolu, et kostja leiab, et viivisenõue on ebaõiglane, ei ole alus viivisenõude vähendamiseks. Objektiivseid erandlikke asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et viivisenõuet tuleks vähendada, kostja esitanud ei ole. Eespool toodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et kostja ei ole toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mille alusel saaks leida, et RMI või hageja on käitunud viivisenõude sissenõudmisel hea usu põhimõtte vastaselt, või et viivisenõuet tuleks vähendada. Arvestades, et apellatsioonkaebuses ei vaidlustata viivisearvestust, ei kontrolli ringkonnakohus seda apellatsioonimenetluses (maakohtu menetluses esitatud vastuväite osas on maakohus juba viivisenõuet vähendanud).
15.Apellatsioonkaebuses on kostja maakohtule ette heitnud ka seda, et kohus jättis arvestamata 28.09.2017.a esitatud tõendid. Ringkonnakohus on eelnevalt juba leidnud, et kostja poolt 28.09.2017.a esitatud asjaolud ja tõendid jättis maakohus õigesti arvestamata (punktides 8 - 9) ega hakka põhjendusi kordama. Apellatsioonkaebuses ei ole ka kostja põhjendanud, miks nimetatud tõendite vastuvõtmine tõi kaasa ebaõige lahendi. Kostja ei ole ka apellatsioonkaebuses taotlenud, et ringkonnakohus võtaks maakohtu poolt vastuvõtmata jäänud tõendid ise vastu ega tuginenud maakohtu poolt asjaolude tuvastamata jätmisele, mida kostja soovis nimetatud tõenditega tõendada. 28.09.2017.a menetlusdokumendist nähtub, et tõendid esitati asjaolude kohta, mis ei oma asja lahendamisel ka tähtsust. Menetlusdokumendis esitatud asjaoludest ei tulene, et RMI või hageja oleks käitunud viisil, mis tingiks viivisenõude vastuolu hea usu põhimõttega või viivise vähendamise. Eeltoodust tulenevalt ei ole 28.09.2017.a tõendite vastuvõtmata jätmine alus, miks kuuluks maakohtu otsus tühistamisele. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Arvestades, et maakohtu otsus jääb hagi rahuldamise osas muutmata, jääb muutmata ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
17.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.