Võlaõigus

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.01.2024 krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 5000 eurot. Vastavalt krediidikonto lepingu nr XXX Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 47,78%, intressimäär aastas 40%, intressimäär päevas 0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel. Kostja on enne krediidikonto taotluse XXX rahuldamist esitanud PLACET GROUP OÜ-le Luminor Bank AB konto väljavõtte XXX (periood 17.07.2023-11.01.2024) ja Swedbank konto väljavõtte XXX (periood 17.07.2023-05.01.2024). Swedbank konto väljavõtte XXX analüüsimisel ei tuvastatud kostja sissetulekut ega finantskohustusi. Luminor Bank AB XXX konto väljavõte analüüsimisel oli tuvastatud kostja sissetulek. Kokku laekus kostja Luminor Bank AB pangakontole XXX oktoobrist kuni jaanuarini 7251,51 eurot ehk keskmiselt 4 kuu vältel 1812,88 eurot. Kokku oli tuvastatud kostja sissetulek summas 1812,88 eurot kuus. Luminor Bank AB XXX väljavõte analüüsimisel täpsustas kostja Placet Group OÜ www.laen.ee iseteeninduse kaudu BB Finance laenu kuumakse summat. Kostja märkis, et BB Finance laenu kuumakse on 150 eurot. Kokku oli tuvastatud kostja finantskohustusi summas 150 eurot. Krediidikonto lepingu XXX sõlmimisel 12.01.2024 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 11.01.2024 Creditinfo.ee ja Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. 11.01.2024 teostati päring Maksu-ja Tolliametile, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja 4 kuu keskmine sissetulek on 1896,47 eurot. 12.01.2024 teostati päring ka 2 (6)

Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati 11.01.2024 päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal puuduvad ülalpeetavad. Lisaks teostati 11.01.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu XXX, sõlmimisel oli: 1812,88€ (sissetulek) – 150€ (finantskohustused) – 340 € (majapidamiskulud) – 266,67€ (taotleva krediidikonto XXX osamakse) = 1056,21 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 1056,21 eurot. Krediidikonto lepingu nr XXX alusel teostas hageja kostja Luminor Bank AB pangakontole xxx 12.01.2024 väljamakset summas 5000 eurot. Krediidikonto lepingu XXX alusel ei teinud kostja ühtegi tagasimakset. Krediidilepingu nr XXX alusel oli kostja viivituses aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu, ning laenuandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 08.08.2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 27.08.2024 üles. Kuna ülesütlemise hoiatus edastati kostjale e-posti teel 01.08.2024, siis vastavalt üldtingimuste punkt 14.3.3 on kostja saanud ülesütlemise avaldus kätte 1 kalendripäeva möödumisel, ehk 02.08.2024. Kostja on tasumata intressid summas 927,79 eurot = aprillikuu intressimakse 105,56 eurot, maikuu intressimakse 166,67 eurot, juunikuu intressimakse 172,22 eurot, juulikuu intressimakse 166,67 eurot, augustikuu intressimakse 172,22 eurot ja intressid ülesütlemiseni 144,45 eurot. Lisaks on tasumata sissenõudmiskulud lepingu kehtivuse ajal 20 eurot. Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 30.04.2024 (5 eurot), 29.05.2024 (5 eurot), 28.06.2024 (5 eurot) ja 30.07.2024 (5 eurot) kostja e-postile xxx edastatud meeldetuletuste eest võlgnevuse sissenõudmise kulud summas kokku 20 eurot. Sissenõudmiskulude nõude kujundanud VÕS § 1132 alusel ühe meeldetuletuskirja eest summas 5 eurot. Varasemat tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile xxx 21.04.2024, 21.05.2024, 20.06.2024 ja 20.07.2024. Kuivõrd kostja ei ole täitnud XXX krediidikonto lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 28.08.2024 arvestades põhiosa 5 000 eurot kuni 14.11.2024. Hagiavalduse esitamise seisuga 14.11.2024 on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 434,50 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. TsMS § 367 alusel taotleb hageja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina võlgnevusest kuni selle tasumiseni so sissenõutavaks muutunud põhiosa 5 000 euro ulatuses.

Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte e-posti teel 02.12.2024 (dtl 192).

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud 3 (6)

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Kohus hindas, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kostja on enne krediidikonto taotluse XXX rahuldamist esitanud hagejale Luminor Bank AB konto väljavõtte XXX (periood 17.07.2023-11.01.2024) (dtl 74-92) ja Swedbank konto väljavõtte XXX (period 17.07.2023-05.01.2024) (dtl 93-114). Swedbank konto väljavõtte analüüsimisel ei tuvastatud kostja sissetulekut ega finantskohustusi. Luminor Bank AB konto väljavõte analüüsimisel oli tuvastatud kostja keskmine sissetulek summas 1812,88 eurot kuus. Luminor Bank AB väljavõte analüüsimisel täpsustas kostja BB Finance laenu kuumakse summaks 150 eurot. Kokku oli tuvastatud kostja finantskohustusi summas 150 eurot. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. 11.01.2024 teostati päring Maksu- ja Tolliametile, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja 4 kuu keskmine sissetulek on 1896,47 eurot. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu XXX, sõlmimisel oli: 1812,88€ (sissetulek) – 150€ (finantskohustused) – 340 € (majapidamiskulud) – 266,67€ (taotleva krediidikonto XXX osamakse) = 1056,21 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 1056,21 eurot.

Kohus ei tuvastanud kostja konto väljavõtetest, et kostjal oleks olnud hagejaga krediidilepingu sõlmimise hetkel kohustusi, mis oleks aluseks laenu andmisest keeldumiseks, või puuduks sissetulek määras, mis ei võimaldaks võetavat laenu teenindada.

Krediidikonto lepingu alusel teostas hageja kostja pangakontole 12.01.2024 väljamakse summas 5000 eurot (dtl 119). Krediidikonto lepingu XXX alusel ei teinud kostja ühtegi tagasimakset. Kostja oli viivituses aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti 2024 osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. 08. augustil 2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 27.08.2024 üles (dtl 121). 4 (6)

Eeltoodust tulenevalt on 14.11.2024. a seisuga muutunud sissenõutavaks hageja nõue, mis on arvestatud vastavalt krediidikonto lepingu XXX põhitingimustele järgnevalt:

1)

tagastamata laenusumma 5000 eurot;

2)

tasumata intressid 927,79 eurot = aprillikuu intressimakse 105,56 eurot, maikuu intressimakse 166,67 eurot, juunikuu intressimakse 172,22 eurot, juulikuu intressimakse 166,67 eurot, augustikuu intressimakse 172,22 eurot ja intressid ülesütlemiseni 144,45 eurot (dtl 130);

3)

tasumata sissenõudmiskulud lepingu kehtivuse ajal 20 eurot. Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 30.04.2024 (5 eurot), 29.05.2024 (5 eurot), 28.06.2024 (5 eurot) ja 30.07.2024 (5 eurot) kostja e-postile XXX edastatud meeldetuletuste eest võlgnevuse sissenõudmise kulud summas kokku 20 eurot (dtl 150-161). Sissenõudmiskulude nõude kujundanud VÕS § 1132 alusel ühe meeldetuletuskirja eest summas 5 eurot. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile XXX 21.04.2024, 21.05.2024, 20.06.2024 ja 20.07.2024 (dtl 163-174).

Kuivõrd kostja ei ole täitnud krediidikonto lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 28.08.2024 arvestades põhiosa 5000 eurot kuni 14.11.2024. Hagiavalduse esitamise seisuga 14.11.2024 on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 434,50 eurot (dtl 175).

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot ja esindajakulu summas 150 eurot.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 630 eurot.

Kohus leiab, et hageja taotlus välja mõista kostjalt esindajakulu summas 150 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohtule esitatud volikirjast ja esindaja kontaktandmetest järeldub, et tegemist on hageja töötajaga ning kooskõlas TsMS § 175 lg 2 menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud.

5 (6)

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.