Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist. Kostja rikkus müügilepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Hageja esitab kostja vastu VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg-d 1 ja 4 ning § 128 alusel kahju hüvitamise nõude summas 360 eurot, mis tekkis kostjalt võla sissenõudmisega kohtuväliselt (kulu õigusabile). Ka Riigikohus on nentinud, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult nõuda õigusabikulude hüvitamist kohtumenetluse eelses menetluses (RKTKo 3-2-1-79-08). Kostja kohustuste rikkumisest tulenevalt kandis hageja rahalist kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kui pooled oleksid omavahel suutnud küsimuse lahendada, nii nagu kostja regulaarselt kinnitas hagejale, poleks pidanud hageja täiendavaid kulusid õigusabile kandma võla sissenõudmiseks. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1687,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 63,63 eurot (06.10.2017 seisuga) ning kahjuhüvitis summas 360 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.02.2018. Kostjat on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 09.04.2018. Kohtualluvus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. EÜ määruse 1215/2012 artikli 7 kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis: 1) a) lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus; b) kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana: - müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, - teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada; c) kui alapunkt b ei kohaldu, kohaldatakse alapunkti a; Vaatamata sellele, et kostja on kohtule telefoni teel kinnitanud, et elab Hispaanias, ei ole kostja kohtule oma elukohaandmeid esitanud. Seega ei saa kohus üheselt väita, et kostja elukoht on xxxx. Kuivõrd käesoleval juhul tuli täita asjaomane kohustus Eestis, kaup anti üle Eestis ning ka paigaldamisteenus osutati Eestis, siis allub käesoleva tsiviilasja lahendamine Eesti kohtule. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.

Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 14.02.2018 ja loeti kättetoimetatuks 01.03.2018, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 02.04.2018. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hagiavalduse kohaselt müüs ja paigaldas hageja kostjale kuulunud korterisse vannitoamööbli, esitades selle kohta kostjale 17.04.2017 arve nr. 174/21. Kostja ei ole müüdud asja eest tasunud ja seega oma lepingulist kohustust hageja ees põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1687,80 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 18.04.2017 kuni 06.10.2017 kokku summas 63,63 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega (tlk 5). Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt perioodil 07.10.2017 kuni 09.04.2018 (k.a) 185 päeva eest moodustab 68,44 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 09.04.2018 seisuga kokku summas 132,07 eurot (63,63 eurot + 68,44 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist kostjalt seadusjärgses määras kuni põhinõude 1687,80 euro tasumiseni, millise nõude kohus samuti rahuldab. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 1687,80 euro suurust. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta osaliselt rahuldamata kahju hüvitamise nõudes summas 110 eurot. Hageja taotleb kahju hüvitamist summas 320 eurot, mis hagi kohaselt tekkis seoses kostja võla sissenõudmisega kohtuväliselt (kulu õigusabile). Hagiavalduses viidatud lisa 5 kohaselt, milleks on hageja esindaja poolt hagejale esitatud 08.08.2017 arve, aga nähtub, et hagejal tuli tasuda kohtuvälise võlamenetluse eest A K vastu 250 eurot, mitte 320 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks lisada esitatud summale käibemaksu, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tasutud käibemaksu riigilt

tagasi. Lähtudes eeltoodust ja hageja põhjendustest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 250 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 2111,43 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 110 eurot ehk ligikaudu 5 % ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 275 eurot ja on märkinud hagiavalduse punktis 3.9, et annab ülevaate menetluskuludest kohtu nõudmisel. Kohus on tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks andnud 20.12.2017 hagi menetlusse võtmise määruse punktis

(allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.