2-17-11557/15 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5) Strobus OÜ (hageja) esitas 01.08.2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse Beckeri Logistika OÜ (kostja) vastu, milles taotleb kostjalt põhivõlgnevuse 1664,65 euro väljamõistmist. Lisaks taotleb hageja viiviste 31,55 euro ja põhivõlgnevuselt alates 02.08.2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivise 0,05% päevas väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 07.03.2017 Strobus OÜ ja Beckeri Logistika OÜ töövõtulepingu pukseerimisteenuse osutamiseks. Lepingu kohaselt pidi Beckeri Logistika OÜ pukseerima hagejale kuuluva siduririkkega Volvo veoki marsruudil Kuigatsi-Tartu Volvo ametlikku margiesindusse Volvo Truck Car Center Tartu. Esindus tuvastas, et veokil on valest pukseerimisest kahjustunud käigukast, kuna pukseerimise käigus oli veokil eemaldamata kardaanivõll (tl. 6). Kostjat teavitati toimunust ning kostja tunnistas veoki ülevaatusel oma viga veoki transportimisel. Kuna kostja oma majandus-kutsetegevuses veokite pukseerijana rikkus pukseerimisel ettenähtud tehnilisi tingimusi, tekkis hagejale kahju, mille hüvitamist on hagejal vastavalt võlaõigusseadusele õigus nõuda. Hageja esitas kostjale arve nr 12971 (tl. 7) hüvitise tasumiseks 07.03.2017 toimunud kahjujuhtumi eest summas 3388,93 eurot. Nimetatud summa koosneb veoki käigukasti vahetusega seotud kulutustest (tl. 8-11), mille hageja on kandnud ning millega kostja on hagiavalduse kohaselt tutvunud. Kostja esitas 07.03.2017 pukseerimise teenuse eest arve nr 394 (tl. 12) summas 270 eurot, mille hageja on tasunud. Kostja on tagastanud hagejale arve nr 394 alusel tasutud summa, mistõttu hageja tasaarveldab nimetatud summa ulatuses oma kahjunõude. Pärast tasaarveldamist on hageja kahjunõue 3118,93 eurot, millest kostja on hagiavalduse esitamise seisuga tasunud 1454,28 eurot ning sellega kahju tekitamise omaks võtnud ja seda tunnistanud. Esitatud kahjunõudest on kostjal tasumata 1664,65 eurot, mis moodustab käesolevalt hageja põhinõude. Vastavalt esitatud kahjuhüvitise arvele nr 12971, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,05% päevas iga maksetähtaja ületanud päeva eest, millest tulenevalt hageja esitab viivisenõude hagiavalduse esitamise seisuga 31,55 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt tasumata põhivõla summalt (1664,65) viivise tasumist alates 02.08.2017 iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni arvel märgitud määras 0,05% päevas. Menetluse käik Tartu Maakohus võttis 23.08.2017 määrusega Strobus OÜ hagiavalduse menetlusse ja kohustas pooli kohut teavitama, kas asja on võimalik lahendada poolte kokkuleppel või kokkuleppe mittesõlmimisel kohustas kostjat hagiavaldusele vastama.

Pooled ei teavitanud määratud tähtajaks kohtule kompromissi sõlmimisest, samuti ei vastanud kostja hagiavaldusele. Kostja pakkus kohtule saadetud e-kirjas 13. 10. 2017 kompromissi so 700 euro tasumist kahe kuu jooksul (tl. 21-22). Hageja ei ole sellega nõustunud(tl. 23). Tartu Maakohtu 20.03.2018 toimunud istungil oli kohal hageja esindaja, kostja istungile ei ilmunud, kuid oli teadlik asja arutamisest. Kohus kontakteerus kostja seadusliku esindajaga istungil telefoni teel. Hageja on täpsustanud, et kostja on teadlik nõudest ja eksitab kohut. Kohus leidis kohtuistungil, et kostja väited tsiviilasja menetlemisel on olnud kohut eksitavad, kohus ei pea kostjale andma vastamiseks lisatähtaega ning teavitas kohtulahendi teatavaks tegemise kuupäeva. Kohus saatis kohtuistungi protokolli ja hageja menetluskulude nimekirja kostjale tema e-kirja aadressile ning andis tähtaja nendele vastamiseks. Kostja ei ole kohtule sisuliselt vastanud. Kostja on 28. 03. 2018 e-kirjas teatanud, et nende poolt on arve märtsis 2017 tasutud, lisamata juurde maksekorraldusi. Kohtu seisukoht Hageja on esitanud poolte vahelise töövõtulepingu täitmise käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 127 lg 1 alusel. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja esitatud asjaolude, arve nr 12971 ja selle koostamise aluseks olnud hagejale esitatud arvetega on tõendatud, et seoses kostja poolt töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmisega on nimetatud kahju hagejale tekkinud. Hageja on hagiavalduses arvel märgitud kahjunõude kogusummat vähendanud kostja poolt juba tasutud osas. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid ettenähtud tähtajal esitanud, mistõttu tuleb hageja nimetatud summa 1664,65 eurot kostjalt hageja kasuks VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel välja mõista. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates kahjuhüvitise eest esitatud arvel nr 12917 märgitud maksetähtpäeva möödumisest kuni hagiavalduse esitamiseni ning samuti viivise võlgnetavalt põhisummalt kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palub välja mõista viivised fikseeritud päevamääras 0,05% päevas, nagu on märgitud arvele nr 12971. Kohus juhib hageja tähelepanu Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes. Ka juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada, ei saa arve vastuvõtmist või selle allkirjastamist lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 2 või 3 alusel, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg s.t nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga (vt. Riigikohtu 17.12.2009 otsus tsiviilasjas 3-2-1-144-09, p 11). Hageja esitatud arvel nr 12971 puudub vastuvõtja allkiri. Ka olukorras, kus kostja on arvel märgitud kahjuhüvitist tasuma hakanud, ei saa järeldada, et kostja oleks hagejaga kokku leppinud arvele märgitud viivise määras. Kuigi majanduskäibes võib selliste arvete esitamine olla tavapärane, ei nähtu nimetatud arvelt viivisemäära kohaldamise kokkulepe, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113