B2 Kapital SIA hagi Aleksei Palk vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
926,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Kapital SIA (rk 40103645131, asukoht Skanstes iela 50, LV-1013 Riia, Läti Vabariik); lepinguline esindaja Reimo Tomingas ([email protected]) Kostja: Aleksei Palk (ik XXX, elukoht XXX )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Aleksei Palgilt (Palk) B2 Kapital SIA kasuks sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 76451 alusel: - põhivõlgnevus 700 eurot; - sissenõutavaks muutunud intress perioodi 24.02.2017 – 03.06.2017 eest summas 15,34 eurot; - sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 04.06.2017 – 24.01.2018 eest summas 36,06 eurot; - viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.01.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue; - võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud Aleksei Palgi kanda.
6.Määrata B2 Kapital SIA menetluskulude rahaliseks suuruseks 295 eurot.
7.Välja mõista Aleksei Palgilt B2 Kapital SIA kasuks menetluskuluna 265,50 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine
8.Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
9.Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1). Kaja esitamine
10.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
11.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, märkides vaid järgmist.
12.B2 Kapital SIA esitas 07.09.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 857,76 euro saamiseks. Kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. B2 Kapital SIA (hageja) esitas 24.01.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse Aleksei Palk (kostja) vastu, milles taotleb sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidi lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 700 euro koos kõrvalnõuetega tasumist.
13.Kohus võttis hagiavalduse 05.02.2018 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks 20 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt ei vasta, võib kohus lahendada asja tagaseljaotsusega. Kohus on tulutult kostjale hagimaterjale soovinud kätte toimetada e-posti teel ja kahel kättetoimetamise katsel 08.02.2018 ja 13.02.2018. Kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmisega 26.02.2018. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab seetõttu hagi tagaseljaotsusega.
14.TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus on
seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ja selle lisa on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,128 % põhinõudelt päevas (46,72% aastas) ajavahemiku 24.02.2017 – 03.06.2017 eest 89,10 eurot. Kohus leiab, et viivisemäära sisaldavad lepingupunktid sisaldavad tüüptingimusi, mida kostja mõjutada ei saanud.
16.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud määrasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär alla 9 % aastas (s.o alla 0,025% päevas).
17.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 avaldanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, siiski tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
18.Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga (0,128 % päevas), ületab lepingus kokkulepitu seaduslikku viivisemäära enam kui kolm korda. Vastavalt ülaltoodud Riigikohtu seisukohale saab sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära pidada tühiseks.
19.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15).
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates laenusumma väljastamisest 24.02.2017 kuni lepingu lõppemiseni 03.06.2017 summas 15,34 eurot ning edasiulatuvalt alates 04.06.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.01.2018 summas 36,06 eurot. Lisaks ka viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue.
21.Hageja taotleb sissenõudmiskulu hüvitamist summas 45 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui
võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud sättest tulenevalt on kostjal õigus sissenõudmiskulude hüvitamisele 40 euro ulatuses.
22.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades nõude rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja enda kanda.
23.Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja menetluskulud 295 eurot järgmiselt: - hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot; - õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot; - õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 100 eurot. Hageja on taotlenud välja mõista esindajatasu summas 140 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks esindajatasu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1).
24.Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 265,50 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni