Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.aprill 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-16898
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Xxx, Xxx, , Xxx, Xxx, vastu nõla nõudes 474,89 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn Hageja esindaja: Gertu Pillenberg, Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel 888 8291, e-post [email protected] Kostja I: Xxx, isikukood 46302220388, Pihlametsa 12-2, 11912 Tallinn Kostja II: Xxx, isikukood xxx xxx Kostja I ja II esindaja: Vandeadvokaat Helvia Räägel Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid , Veetorni 4, 10119 Tallinn, e-post [email protected] Kostja III: xxx (isikukood xxx aadress xxx) Kostja IV: Xxx (isikukood xxx, aadress xxx Tallinn) Kostja V: Xxx ( isikukood xxx, aadress xxx Tallinn)
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
2-16-16898
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
Hageja on esitanud kostja vastu hagi võla, intressi ja viivise nõudes summas 442,04 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjad võlgu Xxx(surnud xxxa.) poolt sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingu alusel. Hageja palub mõista kostjatelt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 415,43 eurot, intressi 6,72 ja arvestatud viivised 19,89 eurot.
Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjad ei vaidle vastu, et on jätnud hagejale hagis nõutud summa tasumata. Kostja I leiab, et hageja on rikkunud teabe andmise kohustust ning selle rikkumise tõttu on kostjal I tekkinud kahju summas 1008 eurot ja kostja I tasaarvestab eeltoodud kahjunõude summas 1008 eurot hageja nõudega summas 442,04 eurot. Kostja I leiab, et kuna ta on hageja põhinõude enda nõudega tasaarvestanud, on hageja nõue tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Kostjad II, III, IV ja V hagi ei tunnista ja nõustuvad kostjate I ja II vastuväidetega ning paluvad hagi jätta rahuldamata. Ühtlasi leiavad nad, et hagiavaldusest ei selgu, mille alusel ja mis ajavahemikul on põhivõlgnevus tekkinud ning mis ajast hageja intressi ja viivist on arvestanud. Lisaks märgivad nad, et vastavalt pärandvara inventuuri aktile kuulub kohustusena pärandvarasse 208.66 eurot, mitte 442.04 eurot. Kostjate hinnangul ei saa pärijatelt nõuda pärandvarasse mittekuuluvaid kohustusi.
Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Siim Pollil (surnud 6.11.2014.a.) oli Swedbank ASiga sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping ja selle alusel saadud summa koos intressiga jäi tagastamata. Samas leidsid kostjad, et hagiavaldusest ei selgu, mis ajavahemikul on põhivõlgnevus tekkinud ning mis ajast hageja intressi ja viivist on arvestanud. Kohus selgitas oma 27.06.2017 kirjas, et hagejal tuleks oma nõuet põhjalikumalt tõendada ning et hageja väide krediidi kasutamise kohta on paljasõnaline, kuivõrd võlgnevuse arvestus krediidi kasutamist ei tõenda. Hageja esitas vastavalt kohtu selgitustele 17.07.2017.a. menetlusdokumendiga Xxxkrediitkaardi kohta käiva kontoväljavõtte, mis kajastab endas võlgnevuse tekkimise perioodi (14.07.2014 - 12.11.2014) ja millelt on näha, missugustest toimingutest on võlgnevus tekkinud. Tegemist on dokumendiga, mille esitamist oli kostja I soovinud juba kohtueelselt ning mille esitamata jätmise tõttu hageja poolt on kostjal I tekkinud õigusabikulud, mille hüvitamise nõude esitas kostja I tasaarvestuse vastuväitena hageja nõudele.
2-16-16898 Pärimisseaduse § 151 lg 2 kohaselt vastutavad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest pärijad solidaarselt. Võlaõigusseaduse § 67 lg 1: kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Kostjad III, IV ja V leidsid, et hageja nõue ei saa olla 442,04 eurot vaid on 208.66 eurot, mis vastavalt pärandvara inventuuri aktile kuulub kohustusena pärandvarasse. Seega tuleb kõigepealt tuvastada kui suur on hageja põhinõue tegelikult. Hagi põhinõude rahuldamise või mitterahuldamise osas on küsimus selles, kas kostjatel on hageja vastu tasaarvestuseks sobiv põhjendatud nõue, ehk kas kostja I sai hageja nõude tasaarvestada või mitte. Põhinõue Vaidlust ei ole asjaolus, et Siim Pollil (surnud 6.11.2014.a.) oli Swedbank ASiga sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping. Hageja on esitanud nõude kostjatele, et nad solidaarselt tasuksid Xxx(surnud xxx) krediitkaardi võlgnevuse summas 442,04 eurot. Samas on kohtuasjas esitatud pärandvara inventuuri akt, mille kohaselt on limiidikonto nr xxx (avatud 21.02.2007, lep nr 07-026772-RK) pärandaja ja Xxxi ühisvara ning laenujääk on 415.43 eurot + intress 1.89 eurot, nõue kokku 417.32 eurot. Inventuuri akti kohaselt on selle kohustuse pärandvara hulka kuuluv osa 208,66 eurot. Seega on hagejal põhinõue kostjate vastu 415,43 eurot, millest 208,66 eurot on pärandvarasse kuuluv osa. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt kuulub ühisvara abikaasadele võrdsetes osades. PKS § 39 kohaselt kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Pärimisseaduse § 151 lg 2 kohaselt vastutavad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest pärijad solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Seda hoolimata asjaolust, et põhivõlg jaotub ühisvaraks ja pärandvaraks. Seega saab hageja nõuda võlgnevuse tasumist kõigilt kostjatelt solidaarselt. Seega on hagejal põhinõue kostjate vastu summas 415,43 eurot.
Kostjapoolne tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav
2-16-16898 pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväide. Riigikohus on selgitanud kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00 mida kohus peab tegema, kui kohtumenetluses esitatakse vastuväide seoses teostatud tasaarvestusega: „Kui nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata”. Riigikohus leidis 4.01.2012 lahendis 3-2-1-129-11, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10 ja 2. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17). Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Kohus käsitleb tasaarvestust esmalt hageja põhinõude osas ning seejärel intressi ja viivisenõude osas. Hageja põhinõude tasaarvestus Hageja nõue kostjate vastu on 442,04 eurot, millest põhivõlgnevus on 415,43 eurot, intressi võlgnevus on 6,72 eurot ja viivise võlgnevus 19,89 eurot. Kostja I on hageja suhtes esitanud kahju hüvitamise nõude summas 1008 eurot. (VÕS § 115 lg 1). Kostja I tasaarvestas kahjunõude summas 1008 eurot hagis esitatud hageja nõudega summas 442,04 eurot. Xxx palus 24.05.2016 e-kirjas hagejalt teavet Xxxvõla aluseks olevate kulutuste kohta. Xxx soovis teada, millal ja mis kulutuste tulemusel on võlg tekkinud. Küsitud teave sisaldub krediitkaardi konto väljavõttes. Hageja keeldus 24.05.2016 e-kirjas teabe esitamisest väites, et hageja saab teavet avaldada vaid selleks õigustatud isikutele, nt kohtule. Hageja soovitas kostjal pöörduda teabe saamise küsimuses advokaadi poole. Seega hageja keeldus oma nõude aluseks olevaid asjaolusid kostjale avaldamast. Seda hoolimata asjaolust, et hageja väitel on kostjatele läinud üle Xxxsõlmitud krediitkaardi kasutamise leping koos vastavate õiguste ja kohusustega (vt hagi p 1.1.5 ja 1.1.9). Sellega rikkus hageja krediidiasutuste seadusest (KAS) § 88 lg 5 p 9 tulenevat kohustust avaldada pärijale andmeid, mis seostuvad pärandvaraga. Hageja rikkus ka Xxxile kui oma kliendile (sh krediitkaardi kasutamise lepingu järgsele kliendile) info andmise kohustust (vt krediitkaardi kasutamise leping p 1.21, 1.23, 6.17). Hageja kohustus esitada kliendile andmed tuleneb ka krediidiasutuste seaduse § 89 lg 3. Hageja rikkus nõude aluseks olevate asjaolude esitamata jätmisega üldist tõendamiskoormise jaotust, mille järgi peab nõude olemasolu tõendama võlausaldaja (TsMS § 230 lg 1, VÕS § 2 lg 2 ja § 23 lg 1 p 4). Pärimisseaduse § 151 lg 2 kohaselt vastutavad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest pärijad solidaarselt. VÕS § 65 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt
2-16-16898 või mõnelt neist. VÕS § 67 lõikest 2 tulenevalt võib iga solidaarvõlgnik esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Seega on solidaarvõlgnikud ühiselt või igaüks neist eraldi õigustatud küsima ja saama teavet väidetava võla kohta. Hageja teabe andmise kohustust hoolimata korduvatest järelpärimistest ja selgitustest ei täitnud. Muuhulgas nõudis hageja õigustamatult krediitkaardi toimingute väljavõtte saamiseks Xxxpärijatelt ühist avaldust (xxx 8.08.2016 e-kiri xxx ja 15.09.2016 Swedbank vastus xxx 26.08.2016 kirjale). Kuna hageja keeldus hoolimata korduvatest järelepärimistest võla kohta teavet avaldamast, samas nõudis jätkuvalt võla tasumist, pidi kostja I võla kohta teabe saamise õiguse realiseerimiseks kasutama õigusabi. Ka hageja ise soovitas 24.05.2016 vastuses krediitkaardi võlaga seotud andmete saamiseks pöörduda advokaadi poole. Advokaat esitas Swedbankile järelpärimisi kokku viiel korral (20.06.2016, 02.08.2016, 15.08.2016, 26.08.2016, 29.09.2016). Nende kirjadega seotud otsesed õigusabikulud olid kokku 1008 eurot, mille kohta on advokaadibüroo kostjale I ka arved esitanud. Kostja I juhtis 20.06.2016 vastuses hageja tähelepanu ka asjaolule, et teabe avaldamise kohustuse rikkumise tõttu on kostja I pidanud kandma Xxxväidetava võlgnevuse kohta andmete saamiseks õigusabikulusid ja kostjal I on tekkinud varaline kahju. Edasisel andmete esitamata jätmisel vastav kahju suureneb. Seega oli hagejale ettenähtav, et krediitkaardi võla aluseks olevate kulutuste kohta andmete esitamata jätmisel jätkab kostja õigusabi kasutamist ja hageja rikkumisest tekkiv kahju suureneb. Seega, hageja on nõudnud kostjalt võla tasumist ilma, et kostja saaks kontrollida väidetava võla tekkimise asjaolusid. Võla kohta andmete esitamata jätmisega rikkus hageja krediidi kasutamise lepingu punktist 6.17 ja KAS § 88 lg 5 p 9 tulenevat teave andmise kohustust. Lisaks rikkus hageja üldist tõendamiskoormisest tulenevat põhimõtet, mille järgi nõude olemasolu peab tõendama võlausaldaja. Hageja käitumine, s.o võla kohta andmete esitamata jätmine ei vasta ka tsiviilõiguste heas usus teostamise nõudele ega kliendi huvidega arvestamise nõudele (VÕS § 2 lg 2, § 23 lg 1 p 4). Kostja I ei oleks pidanud õigusabi kasutama ega kulusid kandma, kui hageja oleks täitnud kostja I 24.05.2016 e-kirjas esitatud taotluse esitada võla aluseks olevaid kulutusi kajastavad andmed, eelkõige krediitkaardi konto väljavõte. Ka ei oleks kostjal I õigusabikulusid tekkinud, kui hageja poleks korduvalt nõudnud võla tasumist, jättes andmed võla tekkimise kohta esitamata (VÕS § 127 lg 4). Hageja poolt teabe andmise kohustuste rikkumise tõttu on kostja I pidanud kandma õigusabikulusid summas 1008 eurot. Tegemist on teabe saamise õiguse realiseerimisega otseselt seotud kuludega (VÕS § 128 lg 3). Seega on kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mida ta saab kasutada võlausaldaja nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 järgi. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 26. mai 2016 otsus 3-2-1-30-16, 1. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-15, p 16; vt ka 5. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10; 27. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1126-13, p 12; 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 29). VÕS § 67 lg 1 kohaselt kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral.
2-16-16898 Kuivõrd kostja I on hageja põhinõude õigustatult ja põhjendatult tasaarvestatud, jätab kohus hageja põhinõude osas hagi rahuldamata. Intress ja viivisenõue Xxxja Swedbank ASi vahel sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste punkti 6.3 alusel kohustus konto omanik maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid (nt kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha väljavõtutasu, limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvad tasud jm), viiviseid ja trahve. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt (lepingu tingimuste p 6.6). Hagiavalduse esitamise seisuga oli lepingust tulenev intressi võlgnevus 6,72 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Krediitkaardi kasutamise leping lõppes väljastatud krediitkaardi kehtivuse lõppemisel 29.02.2016 vastavalt lepingu tingimuste punktile 12.5.1, mille kohaselt leping lõpeb automaatselt kaardi kehtivuse läbisaamisel. Kuivõrd hageja poolt võimaldatud ühekuulise täiendava perioodi jooksul lepingu alusel kasutusele võetud krediidilimiiti hagejale ei tagastatud, alustas hageja viivise arvestamist alates 31.03.2016 vastavalt lepingu tingimuste punktile 6.16. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist on hageja kostjatelt palunud 13.06.2016 teatistes. Hagi esitamise seisuga oli viivise võlgnevus 19,89 eurot. Kostjal I olid hageja vastu põhjendatud nõuded, millega kostja I õigustatult tasaarvestas hageja nõuded sh. intressi ja viivisenõuded. Seega ei ole hageja nõuded lisaks põhinõudele ka intressi ja viivise osas põhjendatud ning kohus jätab need rahuldamata. Kokkuvõte Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja vastastikused nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, mistõttu jätab kohus tasaarvestatud summa (442,04 eurot) sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
2-16-16898 TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.